Obsah (4)

§ 239§ 227§ 33§ 50

4-19-4287 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Harju Maakohus, Tallinna kohtu

) § 227 lg 2,

§ 239ja LKindl

S § 81 järgi ning KarS § 63 lg 1 ja

§ 227lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

K.H (isikukood: XXX; elukoht: xxxx; e-mail: xxxx) PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17. juuli 2019. a otsus, millega K.H karistati liiklusseaduse (

) § 227 lg 2,

§ 239ja LKindl

S § 81 järgi KarS § 63 lg 1 ja

§ 227lg 2 alusel osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas.

2. Karistada K.H

§ 227

lg 2,

§ 239ja LKindl

S § 81 järgi KarS § 63 lg 1 ja

§ 227lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

1. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Maanteeametile viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Menetlusaluse isiku K.H kaebus rahuldada osaliselt.
3. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kohtuvälisele menetlejale ja Maanteeametile. 1 4-19-4287 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
4. juuli
5. a otsusega karistati K.H

§ 227lg 2, § 239 ja LKindl

S § 81 järgi ja KarS § 63 lõike 1 ja

§ 227lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik 27.06.2019 kell 20:09 Tallinn - Rannamõisa – Kloogaranna tee, 10. kilomeetril mootorsõidukit ja ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga; juhtis mootorsõidukit kiirusega 76+/-3 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 23 km/h; samuti puudus mootorsõidukil liikluskindlustus. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 33

lg 3 nõudeid ja pani toime

§ 239

sätestatud väärteo; rikkus

§ 50

lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime

§ 227lg-s 2 sätestatud väärteo; rikkus LKindl

S § 3 lg 2 nõudeid ja pani toime LKindlS § 81 sätestatud väärteo. Menetlusaluse isiku kaebus

1. Menetlusalune isik esitas kaebuse, milles palub muuta kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus leebemaks ja määrata karistuseks rahatrahv, põhjendades seda järgmiselt. Tegemist on väärteoga ja kohtupraktikat arvestades on karistus liiga range. Eelmised rahatrahvid on tasumata piisava sissetuleku puudumise tõttu. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisel kaotaks menetlusalune isik töökoha, sest töötab autojuhina. Menetlusalune isik ei taotle väärteoasja arutamist kohtuistungil, vaid nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus
2. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et etteheidetav tegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjaliga. Karistusregistri andmete kohaselt oli kaebajal käesoleva õigusrikkumise toimepanemise ajal kaks kehtivat väärteokaristust lubatud sõidukiiruse ületamise eest, mille eest on teda karistatud rahatrahviga. Varasemalt määratud rahatrahvid ei ole avaldanud mõju ja neid jäeti seadusega ettenähtud aja jooksul tasumata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja on liikluses ohtlik nii toimepandud väärtegude iseloomu kui ka hoolimatu suhtumise tõttu ning palub jätta otsuse muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
4. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite 2 4-19-4287 uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 227lg 2 6.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis

1. juunil 2019 kell 20:09 Tallinn - Rannamõisa – Kloogaranna tee
2. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 76+/-3 km/h, millega ületas teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 23 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 50

lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime

§ 227lg-s 2 sätestatud väärteo.

6.1.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis. 6.

1. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt kasutati menetlusaluse isiku juhitud sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks
2. juunil 2019 kell 20.09 laser tüüpi mõõteseadet ULTRA LYTE ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 76 km/h. Sellel teelõigul, s.o Tallinn - Rannamõisa – Kloogaranna tee
3. kilomeetril on lubatud kiirus 50 km/h. Mõõtemääramatust +/- 3 arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem, kui 23 km/h. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd kasutatud on taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat. Taatlustunnistuse nr TTRS18/00201 kohaselt oli kiirusmõõtur taadeldud 12.09.
4. Majandus- ja taristuministri 20.09.2016 määruse nr 57 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad” lisa punkti 8.1 alusel on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks üks aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o
5. juunil 2019, oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus. 6.
6. Menetlusalune isik selgitas, et ta ületas lubatud kiirust, kuna oli hooletu ja kiirustas autoremonditöökotta. Isiku ütlustest nähtub, et ta ületas lubatud kiirust vähemalt kaudse tahtlusega, kiirendades enne liiklusmärgi mõjupiirkonna lõppu, pidades võimalikuks, et ta ületab kiirust, kuid suhtudes sellesse ükskõikselt. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 50

lg 5 p 3 nõudeid ja pani sellega toime

§ 227

lg 2 rikkumise.

§ 239lg 1 p 1 7.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse K.H-le ette seda, et tal ei olnud

1. juunil 2019 kell 20:09 Tallinn - Rannamõisa – Kloogaranna tee
2. kilomeetril mootorsõidukit juhtides turvavöö kinnitatud.
3. Tunnistaja J Me ütluste kohaselt oli sõidukijuht K.H sõidu ajal turvavöö kinnitamata.

§ 33

lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal 3 4-19-4287 turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, kui ei esine lg-s 6 nimetatud erandeid. Praegusel juhul ei ole tõendeid erandite esinemise kohta.

§ 33

lg 2 p 6 kohaselt peab juht enne sõidu alustamist veenduma, et tema kasutab nõuetekohaselt turvavahendeid, kuid menetlusalune isik seda ei teinud. K.H ütluste kohaselt tema juhitava sõiduki turvavöö kinnitus oli katki ja ta oli sellest sõidukit juhtides teadlik. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 33

lg 3 nõudeid ja pani toime

§ 239lg 1 p 1 ettenähtud väärteo, s.o sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise. LKindl

S § 81

1. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse K.H-le ette seda, et ta juhtis
2. juunil 2019 kell 20:09 Tallinn - Rannamõisa – Kloogaranna tee
3. kilomeetril mootorsõidukit, millel ei olnud kindlustuskaitset.
4. Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu päringu vastusest nähtub, et xxxx registreerimismärgiga xxxx kindlustuskaitse on lõppenud
5. aprillil
6. Vastavalt LKindlS § 3 lg-le 2 ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Vastavalt LKindlS § 4 p 1 sätetele tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Käesoleval juhul on tegemist sõidukiga, mida tuleb registreerida liiklusregistris ja sellise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt teadis ta, et sõiduk ei olnud mõnda aega liikluses olnud ja et sellel puudus kehtiv kindlustus. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime LKindlS § 3 lg 2 sätestatud kohustuse rikkumise ja seega LKindlS §-s 81 kirjeldatud väärteo, s.o liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise. KARISTUS 11.

§ 227

lg 2 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 239näeb karistustena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. LKindl

S § 81 näeb karistustena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. 12. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale omistatud väärteod toime pannud väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüksarvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg-le 1, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette

§ 227lg 2, siis tuleb karistust kohaldada selle sätte alusel. 13. Karistuse määramise alus on Kar

S § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid 4 4-19-4287 asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 14. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid.

§ 227lg 2 näeb ette karistuse kiiruse ületamise eest 21-40 km/h võrra.

Sõidukiiruse ületamise ulatus jääb sätte kontekstis alampiiri lähedale, s.o 23 km/h, kuid ka sel määral kiirust ületades pikeneb oluliselt sõiduki peatumisteekond. Lisaks praegusel juhul rikkus menetlusalune isik oma teoga tahtlikult kolm erinevat liiklusseaduse nõuet, näidates sellega ilmset hoolimatust talle seadusega pandud kohustuste suhtes, mistõttu hindab kohus isiku süüd keskmisest suuremaks. Süüd kergendavaks asjaoluks peab kohus menetlusaluse isiku avaldatud kahetsust. 15. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on karistatud 3. juulil 2018

§ 227lg 2 järgi rahatrahviga 100 eurot ja 15.

juulil 2018

§ 227lg 4 järgi rahatrahviga 800 eurot.

Seega on tegemist isikuga, kes aasta jooksul on toime pannud kolm samalaadset rikkumist. Eelnevad mõistetud karistused – rahatrahvid – ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab sama tüüpi rikkumiste toimepanemist. Samuti ei ole K.Htalle varem määratud rahatrahve tasunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et rahatrahv ei suuda menetlusalust isikut mõjutada käituma õiguskuulekalt ja see karistuse liik on ennast ammendanud. Karistusena tuleb kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

1. Kaebuses toodud põhjenduste kohaselt kaotab menetlusalune isik mootorsõiduki juhtimisõiguseta oma töö. Väärteotoimikus on isiku esitatud tõend, mille kohaselt K.H on volitatud kasutama kaks Xxxx OÜ-le kuuluvat sõidukit. Volikirjast nähtub ka see, et ettevõte tegeleb veokorralduse ja logistikaga. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik on aasta jooksul toime pannud lausa kolm samalaadset liiklusalast rikkumist, siis pidi ta teadma, et sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ajutised ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et selles olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved, s.o kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise üles kaebuse esitaja võimalikud ebamugavused. Siiski võttes arvesse isiku kaebuses esitatud väiteid, peab kohus võimalikuks mõnevõrra kergendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust ja karistada K.H mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks.
2. Eelnevat kokkuvõttes ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, karistades menetlusalust isikut mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku kaebus rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 03.09.2019 kohtuotsus jõustus Riigikohtu kohtumäärusega 25.11.2019 5