1-19-6206/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2020, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-19-6206 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid V Ai elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V A, isikukood xxxx, viibimiskoht vabanemisjärgne elukoht xxxx Viru Vangla, Karistuse kandmise algus 05.06.2019 ja lõpp 05.09.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.01.2020, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta V A elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, V Aile ja prokurörile. Asjaolud Viru Maakohtu 05.08.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6206 tunnistati V A süüdi KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 27.11.2018 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 6 kuud vangistust võrra ning kohus mõistis V Aile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Kohus luges V Ai karistuse kandmise alguseks 05.06.
2. Viru Vangla esitas 15.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V Ai vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut ei toeta V Ai tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta V Ai tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, V Ai ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 16.01.2020 kohtuistungil kinnitas V A, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Ta soovib vabanemisjärgselt asuda elama aadressile xxxx. Kuivõrd V Ail oli kohtuistungil raskusi rääkimisega, andis kohus isikule võimaluse esitada kohtule oma seisukoht ka kirjalikult. 20.01.2020 saabus kohtule V Ai kirjalik selgitus, millest nähtub, et tal on vabanemisjärgne elukoht olemas. V Ai selgitab, et tal on sissekirjutus aadressil xxxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus ta elab koos oma abikaasaga. Vabanemise korral oleks tema sissetulekuks pension. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. V A kannab alates 05.06.2019 1 aasta 3 kuu pikkust vangistust teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohus tuvastas, et vangla materjalide saabumise ajaks oli V A ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku temale mõistetud karistusajast (vähemalt 5 kuud), mistõttu on esmane formaalne eeldus süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla täidetud. Samuti on vangla materjalidele lisatud V Ai kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks (tl 9). Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 51 lg-st 1 tuleneb, et süüdimõistetul peab elektroonilise valve kohaldamiseks olema kindel elukoht. V A on kohtule avaldanud, et soovib vabanemisjärgselt asuda elama aadressile xxxx. Vangla materjalidest nähtub, et V A omab küll sissekirjutust kõnealusel aadressil, kuid antud elukohta ei ole võimalik elektroonilise valve seadmeid paigaldada. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et elukoha omanik ei ole nõus V Ait antud aadressile elama võtma ning ei ole nõus elektroonilise valve kohaldamisega antud aadressile. V Ai endine abikaasa, kes kõnealusel aadressil elab, ei ole samuti nõus kinnipeetavat enda juurde elama võtma ja elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtul puudub alus kahelda kinnipeetava iseloomustuses märgitud faktilistes asjaoludes ning peab vangla materjalide põhjal tõdema, et kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne elukoht. Vabanemisjärgse kindla elukohata on aga V Ai ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla välistatud, sest elukohata ei saaks tema üle elektroonilist järelevalvet teostada. V A omab käesoleval ajal 4 kehtivat kriminaalkaristust vägivallategude toimepanemise eest. Kohus võtab arvesse, et V A kannab reaalset vanglakaristust esimest korda. Samas peab arvestama sedagi, et kinnipeetavat on varasemalt juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all karistuse vabaduses kandmine isiku õiguskuulekust ei ole senini taganud. Viru Maakohtu 27.11.2018 otsusega anti V Aile võimalus kanda temale mõistetud karistust 2 vabaduses kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all ning kohus kohustas teda käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Viru Maakohtu 05.08.2019 otsusest nähtub aga, et V A pani katseajal ja alkoholijoobes olles toime uued vägivallateod (ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise). Seega peab kohus kinnipeetava varasema elukäigu põhjal paratamatult tõdema, et kriminaalhooldusele allutamine ning käitumiskontrolliga kaasnevad kohustused ei pruugi V Ai seaduskuulekust tagada. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et V Ai käitumine karistuse kandmise ajal on olnud eeskujulik. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et V Ait ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud, ta on olnud rahulik ja vaikne ning käitumine on olnud üldiselt hea. Vangla on V Aile planeerinud individuaalsesse täitmiskavasse erinevaid taasühiskonnastavaid ja riske maandavaid tegevusi, kuid kinnipeetava iseloomustuse koostamise seisuga isik planeeritud tegevusi ei olnud läbinud. Kuna kinnipeetava puhul on kuritegude soodusteguriks olnud alkohol, peab kohus oluliseks sedagi, et V A tegeleks vangistuses oma alkoholiprobleemiga, s.o läbiks sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et kinnipeetava lähedased (elukaaslane ja lapselaps) ei ole nõus V Ait moraalselt ega ka materiaalselt vabaduses toetama. Samas on positiivne, et isikul puuduvad võlgnevused ning ta saaks sissetulekut vanaduspensioni näol. Vähetähtsaks ei saa pidada ka asjaolu, et kinnipeetav on nõus läbima alkoholi tarvitamise vastu suunatud sotsiaalprogamme. Kohus, võttes arvesse, et V Ail puudub vabanemisjärgne elukoht, kus tema üle saaks teostada elektroonilist järelevalvet ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu V Ai vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3