Kriminaalasi nr 1-11-12380 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2012. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-12380 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Liivi Noormägi Taotlus erakorraline ettekanne K.N -i kohta Süüdimõistetu K.N isikukood XXX ; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx maakondxxxxxxx RESOLUTSIOON KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada K.N vastuvõtule ja alluma määratud ravile. pöörduma psühhiaa tri Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK K.N on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.11.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-12380 KarS § 424 järgi ning karistuseks on mõistetud 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 24.08.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-9301 K.N-ile mõistetud karistus 6 kuud vangistust üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti K.N -ile 11 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest 6 kuu vangistuse osas on ja jääb K.N tingimuslikult vabastatuks Tartu Maakohtu 24.08.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-9301 määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 5 kuud vangistust KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele mitte pöörata, kui K.N 2 aasta ja 6 kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu 1
(2)määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmub kriminaalhooldaja m ääratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati K.N katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Käitumiskontrolli teostamise ajaks määrati K.N katseajaks Tartu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 18.11.2011.a. 20.11.2012.a esitas kriminaalhooldusametnik Liivi Noormägi kohtule erakorralise ettekande K.N -i kohta, milles palub määrata kohtul K.N -ile täiendavaks kohustuseks alluda ettenähtud ravile, kui isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Erakorraline ettekanne koostati, kuna K.N rikkus kohtuotsusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 18.10.2012.a tuvastas Jõgeva politseijaoskonna patrullpolitseinik indikaatorvahendiga alkoholijoobe K.N – 1,06 mg/l. Oma 12.11.2012.a selgituses ütles K.N, et alkoholi tarvitamiseni viisid suured pinged elukaaslasega ja muud pereprobleemid. Hooldusaluse sõnul mõistab ta, et alkoholi tarvitamine pole lahendus ja vajalik oleks psühhiaatri vastuvõtule pöördumine, et välja selgitada ravi vajadus ja ulatus. Hooldusalune on muid kohustusi täitnud korrektselt. 29.10.2012.a plaanis hooldusalune enesetappu (varasemalt on olnud veel üks suitsiidikatse), mistõttu toimetati ta Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikusse. 12.11.2012.a registreerimiskohustuse täitmisel tõdes ta, et probleemide lahendamiseks on vajalik spetsialisti sekkumine. Vastavalt kriminaalhooldusperioodile ja tekkinud pingetele hooldusaluse elukorralduses, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata K.N -ile lisakohustus KarS § 75 lg 2 p 5 järgi. Kohus leidis, et esitatud taotlus lisakohustuse määramiseks kuulub rahuldamisele. Vastavalt KarS § 75 lg 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. Kriminaalhooldusametnik ei ole palunud kohustuse rikkumise tõttu pöörata vangistust täitmisele, vaid palunud määrata lisakohustusena pöörduda psühhiaatri poole ravivajaduse ja ulatuse väljaselgitamiseks ning alluda ettenähtud ravile. Käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid on süüdimõistetu täitnud korrektselt, rikkunud on vaid määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Rikkumine on olnud ühekordne. K.N on enda probleeme tunnistanud ja nõustunud arsti poole pöördumisega, et lahendada tekkinud probleemid. Erakorralisest ettekandest nähtub, et süüdimõistetu probleemide ring on laiem, mis on kulmineerunud alkoholi tarvitamisega – käesoleval juhul kohustuse rikkumisena. Arvestades rikkumise asjaolusid, isikule määratud katseaja pikkust ja tema käitumist, leiab kohus, et käesolevalt on otstarbekas kriminaalhooldaja pakutud lisakohustuse määramine. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427, § 432. Kohtunik: 2
(2)