1-15-3014/56

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1- 15-3014 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Orvi Tali Kriminaalasi Aleksei Smirnov, Z.F, V.J ja O.Z süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
2. veebruari 2016 otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatava Z.F-i kaitsja adv. Gennadi Kull, süüdistatava O.Z-i kaitsja adv Vahur Krinal, süüdistatava V.J-i kaitsja Jüri Asari Süüdistatavad Z.F , V.J ja Sten O.Z (ankeetandmed Pärnu otsuses) Kaitsjad Adv. Gennadi Kull, adv. Vahur Krinal, Jüri Asari Prokurör Küllike Kask RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu otsus
3. veebruarist 2016 Z.F-i , V.J-i ja O.Z-i suhtes jätta muutmata. Maakoht u Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Välja mõista Z.F-ilt riigieelarve tuludesse 96 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu 96 eurot kuulub tasumisele Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-s (a/a EE EE502200221014193355), AS-s SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eest filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea 1 Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadavad taotlejale saadetavas makseinfos. Välja mõista O.Z-ilt riigieelarve tuludesse 24 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu 24 eurot kuulub tasumisele Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-s (a/a EE EE502200221014193355), AS-s SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eest filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadavad taotlejale saadetavas makseinfos. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikul 30 päeva jooksul alates päevast, mi kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsioon esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaad vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Pärnu Maakohus otsustas 11 . veebruari 2016 otsusega süüdi tunnistada Z.F-i KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära (päevamäär 12,05 €), so 1446 (üks tuhat nelisada nelikümmend kuus) eurot. KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada Z.F rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada V.J-i KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära (päevamäär 3.20 €), so 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot. Süüdi tunnistada O.Z i KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistus eks rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära (päevamäär 3.20 €), so 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot. Sama kohtuotsusega süüdi tunnistatud Aleksei Smirnovi osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. , V.J ja Z.F O.Z on mõistetud süüdi selles, et nemad andsid altkäemaksu, so andsid ametiisikule vara vastutasuna selle eest, et 2 ametiisik, kelleks oli Maanteeameti eksamineerija oma ametiseisundit kasutades paneks edaspidi toime seadusega mittelubatud teo e. kindlustaks vastavalt teooria- või sõidueksami läbimise ja seda olenemata tegelikest teadmistest ja oskustest. Eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas 2012 a maksis Z.F altkäemaksu andmise eesmärgil VK- le sularahas 500 eurot. Z.F-i ja VK vahelise kokkuleppe kohaselt pidi VK talle antud sularaha eest tagama, et Z.F läbib igal juhul positiivselt B-kategooria teooriaeksami. VK lasi kanda Z.F-i poolt antud sularahast altkäemaksu edasiandmiseks 300 eurot JP- le, kes vahendas altkäemaksu ja eksami sooritamist ning võttis ise altkäemaksu vahendamise eest 100 eurot, teatas Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialist RJ-le eksami sooritamise aja ning andis üle eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas Haapsalu linnas RJ-le Z.F-i B-kategooria teooriaeksami eest altkäemaksu 200 eurot. Z.F-i poolt üle antud rahast jättis VK endale altkäemaksu vahen damise eest 200 eurot. Teooriaeksamist läbisaamise garantii seisnes selles, et Maanteeameti eksamineerija, kes näeb eksamineerijana arvuti taga istudes eksamineeritava eksami tulemust reaalajas, ütleb eksamineeritavale, kas tema vastused valikvastustega küsimustele on õiged või valed. Vastavalt sellele, kui need vastused peaksid olema valed, parandab eksamineeritav tulemusi seni kuni eksamineerija ütleb, et vastused on piisavalt õiged eksamist läbisaamiseks. 23.10.2012 kell 15:58 pani VK’a elukaaslane AS Tallinnas Mahtra 27 Mustakivi keskuses asuvas AS Swedbank sularaha sissemakse automaadis oma arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX kokku 600 eurot. 23.10.2012 kandis AS kahel korral elukaaslase VK palvel oma AS Swedbank arvelduskontolt JP arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX kokku 500 eurot: 300 eurot selgitusega „ XXX“ ja 200 eurot selgitusega „XXX“. 24.10.2012 kandis AS elukaaslase VK palvel oma AS Swedbank arvelduskontolt JP arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX veel 100 eurot, selgitusega „ XXX“. Ülekantud rahast võttis JP100 eurot endale altkäemaksu vahendamise eest ja 200 eurot andis Haapsalus altkäemaksuna üle Maanteeameti eksaminaatorile RJ- le. Z.F-i taotles sularaha maksmisega VK- le seda, et ametiisik, kes eksameid vastu võtab, paneks toime seadusega mittelubatud teo. 24.10.2012 kell 12:00 toimus Z.F Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroos Tallinna mnt 70 Uuemõisa alevik Ridala vald Läänemaa B-kategooria teooriaeksam, mille Z.F sooritas positiivselt. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2012 a maksis V.J VKle altkäemaksu edasiandmise eesmärgil sularahas 500 eurot. V.J-i ja VK vahelise kokkuleppe kohaselt pidi VK talle antud sularaha eest tagama, et V.J läbib igal juhul positiivselt B -kategooria teooriaeksami. Üle antud rahast jättis VK endale altkäemaksu vahendamise eest 200 eurot. VK lasi kanda V.J-i poolt antud sularahast 300 eurot JP-le, kes vahendas altkäemaksu edasiandmist ja eksami sooritamist, võttes vahendamise eest 100 eurot, teatades Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialist RJ-le eksami sooritamise aja ning 3 andes üle altkäemaksuna RJ-le V.J-i B-kategooria teooriaeksami eest altkäemaksu 200 eurot. Teooriaeksamist läbisaamise garantii seisnes selles, et Maanteeameti eksamineerija, kes näeb eksamineerijana arvuti taga istudes eksamineeritava eksami tulemust reaalajas, ütleb eksamineeritavale, kas tema vastused valikvastustega küsimustele on õiged või valed. Vastavalt sellele, kui need vastused peaksid olema valed, parandab eksamineeritav tulemusi seni kuni eksamineerija ütleb, et vastused on piisavalt õiged eksamist läbisaamiseks. 23.10.2012 kell 15:58 pani VK’a elukaaslane AS Tallinnas Mahtra 27 Mustakivi keskuses asuvast AS Swedbank sularaha sissemakse automaadis oma arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX kokku 600 eurot. 23.10.2012 kandis AS elukaaslase VK palvel oma AS Swedbank arvelduskontolt kahel korral JP arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX kokku 500 eurot: 300 eurot selgitusega „ XXX“ ja 200 eurot selgitusega „XXX“. 24.10.2012 kandis AS elukaaslase VK palvel oma AS Swedbank arvelduskontolt JP arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX veel 100 eurot, selgitusega „ XXX“. Üle kantud rahast võttis JP 100 eurot endale altkäemaksu vahendamise eest ja 200 eurot andis Haapsalus altkäemaksuna üle Maanteeameti eksaminaatorile RJ-le. V.J taotles sularaha maksmisega VK- le seda, et ametiisik, kes eksameid vastu võtab, paneks toime seadusega mittelubatud teo. 24.10.2012 kell 16:00 toimus V.J Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroos Tallinna mnt 70, Uuemõisa alevik, Ridala vald, Läänemaa B-kategooria teooriaeksam, mille V.J sooritas positiivselt. 03.10.2012 kell 16:37 Tallinnas Kadaka tee 56a asuva Kadaka Selveri parklas maksis O.Z AK- le sularahas 700 eurot. O.Z-i AK ja eelneva kokkuleppe kohaselt pidi AK talle antud sularaha eest tagama, et Sten Koppelm ann läbib igal juhul positiivselt B-kategooria teooria-ja sõidueksami. AK andis O.Z-i poolt antud sularahast 600 eurot JP-le, jättes endale altkäemaksu vahendamise eest 100 eurot. JP, kes vahendas altkäemaksu andmist ja eksami sooritamist, teatas Maanteeameti eksamineerijale RJ- le eksamite sooritamise aja ning andis le üle RJ- O.Z-i B-kategooria teooria-ja sõidueksami eest 400 eurot altkäemaksu. Teooriaeksamist läbisaamise garantii seisnes selles, et Maanteeameti eksamineerija RJ, kes näeb eksamineerijana arvuti taga istudes eksamineeritava eksami tulemust reaalajas, ütleb eksamineeritavale, kas tema vastused valikvastustega küsimustele on õiged või valed. Vastavalt sellele, kui need vastused peaksid olema valed, parandab eksamineeritav tulemusi seni kuni eksamineerija ütleb, et vastused on piisavalt õiged eksamist läbisaamiseks. Sõidueksami garantii seisnes selles, et isegi siis kui isik teeb eksami käigus selliseid vigu, mis muidu õigusaktide kohaselt välistaksid eksami positiivse sooritamise ja mille esinemisel eksamineerija peaks märkima sõidueksami kaardile eksami tulemuseks „mittesooritatud“, loeb Maanteeameti eksamineerija RJ eksami „sooritatuks“. Sten 4 O.Z taotles sularaha maksmisega AK- le seda, et ametiisik, kes eksameid vastu võtab, paneks toime seadusega mittelubatud teo. 28.09.2012 kandis AK abikaasa HK enda Swedbank AS arvelduskontolt n r XXXXXXXXXX AK korraldusel JP kontole XXXXXXXXXX Nordea pangas 600 eurot. 05.10.2012 võttis JP sularahas pangaautomaadist välja 500 eurot ja andis sellest 400 eurot altkäemaksuna 06.10.2012 Haapsalu linnas edasi RJ- le. 400 eurot oli tasu RJ- le selle eest, et tema kui eksamineerija garanteeris altkäemaksu eest, et O.Z läbib igal juhul eksamid positiivselt. 03.10.2012 kell 10:00 toimunud B-kategooria teooriaeksami ja 15.10.2012 kell 13.16 toimunud B-kategooria sõidueksami sooritas O.Z Maanteeameti Lääne regiooni Haapsalu esinduses Ta llinna mnt 70 Uuemõisa alevik Ridala vald Läänemaa positiivselt. Tallinna Ringkonnakohtus registreeriti apellatsioonimenetlus 25.02.2016 seoses süüdistatava O.Z-i kaitsja adv. Vahur Krinali apellatsiooniga. Kaitsja esitas apellatsiooni Pärnu Maakohtu 11.02.2016 reolutiivotsusele. Tegelik apellatsioonitähtaeg algas aga alles 0 4.
4. 2016, so järgmisel päeval peale põhistatud otsuse avalikustamist. Apellatsioonitähtaeg lõppes 18.03.
5. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava O.Z-i kaitsja adv. Vahur Krinal taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuse õigeksmõistmist. Apellant lei ab, et kohtuotsus on ebaōige järgmistel pōhjustel: Süüdistus on põhjendamatu ja tõendamata. Puuduvad tõsikindlad tõendid, et süüdistatav oleks ametiisikule andnud raha, mida saaks kvalifitseerida altkäemaksuks. Inimest ei saa süüdi tunni stada ega karistada kaudsete ja tõendamata tõendite -ütluste alusel. AK Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et ei tunne O.Z-i . Seega ei saanud süüdistatav talle ka altkäemaksu anda. Samuti kinnitas tunnistaja AK, et “avansilisi” ülekandeid ta oma vahendite arvelt ei teinud. Seega on vastuoluline ka raha liikumine HK arvelt 28.09.2012 JP arvele ja väidetav altkäemaksu andmine 03.10.2012 O.Z-i poolt. Tunnistaja RJ kinnitas kohtuistungil, et ei tunne O.Z-i ega ole tema käest raha saanud. Samuti eitas ta abistamist eksami sooritamisel. Antud asjaolu kinnitavad ka tunnistaja TK ütlused kohtus, millega kinnitab, et eksamivideo läbivaatamisel ei ilmnenud O.Z-i soorituses vigu, mis oleksid kahtluse alla seadnud eksami soorituse. Seega puuduvad tõendid, et O.Z on toime pannud KarS § 298 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava Z.F-i kaitsja leiab, et maakohus on teinud otsuse tuginedes ainult ühele kaudsele tõendile . Kohtuistungil tunnistas prokurör, et tal otseseid tõendeid Z.F suhtes ei ole, aga on palju kaudseid tõendeid. Kaudseks tõendiks on süüdistusakti kohaselt punktis 11 toimiku I köite lk 193-220 kõnede eristus, kuid nimetatud punktis ei ole Z.F-i kõne eristust eelmainitud isikutega. Järgmine tõend, millega riiklik süüdistaja põhistas Z.F-i süüd, oli sõidueksami kaart. Kohus ei selgita, mil viisil oli sõidueksam Z.F-i kuriteo toimepanemist tõendav dokument. Sõidueksam sooritati Tallinnas ning ei K ega P ei kinnitanud, et nad oleks Tallinna eksamineerijale 5 maksnud altkäemaksu selle eest, et Z.F saaks sooritatud sõidueksami. Z.F selgitas, et tal olid varasemalt juhiload olemas, kuid need muutusid kehtetuks. Kuna tööandja soovis, et Z.F oleks juhiload, siis seetõttu saigi uuesti ette võetud juhilubade taotlemine. Z.F oskas sõita enne ning neid oskusi ei olnud ta minetanud. Tal puudus igasugune kartus selle eksami ees. K selgitas, et nn pakett maksis kas 500 € või 600 €. Paketti kuulus 300 € või natuke suurem summa teoreetilise eksami eest ja umbes samapalju sõidueksami eest. Kuna kohtus ei leidnud tõendamist, et Z.F-i eest oleks makstud sõidueksami eest, siis on selge, et V nime alt P-ile edastatud teade ei vasta paketi hinnale. K keeldus kohtus ütluste andmisest, aga tema ütlused on olemas ja need on kohtule esitatud. K on öelnud, et Z.F võttis temaga ühendust, aga tõendid selle kohta, et Z.F oleks temaga ühendust võtnud, puuduvad. Samas ütleb K, et ei tunnegi teda, ei teagi teda. Ta ise võttis telefoni teel ühendust ( kd I tk 137) K ütlustest, mis toimikus on olemas, kinnitas K, et eksami sooritamise ajast sai ta teada just nendelt isikutelt isiklikult. Toimikus on tõend, et Z.F sooritas eksami 24.10.2012 Haapsalus. Eksami sooritamise aeg oli kell 12.
6. Selle kohta on Maanteeameti tõend. K saadab P-ile teate, et Z.F kell 11.
7. Klapib päev aga kellaaeg ei klapi. Ja rohkem tõendeid, mis kinnitaksid Z.F-i poolt kuriteo toimepanemist, ei ole. Ainuke asi, mis on, on see, et VK on saatnud P-ile teate - Z.F homme kell
8. Seega on tõendamata asjaolu, et Z.F oleks võtnud spetsiaalselt enda kontolt 500 eurot ja andnud selle K-le, keda ta ei tunne ning ei ole kunagi teda näinud ega talle helistanud. Tekib küsimus, kuidas sai K eksida eksami sooritamise ajaga. Eksamiks registreeritakse eelnevalt. R. Joostmannile olid teada isikute nimed, kes mis päeval eksamit sooritavad. Võibolla valiti Z.F-i nimi selleks, et varjata selle isiku nime, kes sellel päeval ja kellaajal eksamit sooritas. See on oletus, kuid ei ole välistatud, et see võis nii olla. Peale K poolt P-ile edastatud SMS sõnumi, muid tõendeid, ei kaudseid ega otseseid, toimikus ei ole. Z.F kinnitas kohtule, et ta ei ole ei isiklikult ega ka mingi sidevahendi teel K-ga ühendust võtnud. Z.F kinnitas, et ta ei ole kasutanud ka ühenduse pidamiseks teiste isikute abi. I köites lk 193 -220on kõnede eristus. Kohtule esitatud telefonikõnede eristuse tabelist ei leia mitte ühtegi kõnet, mis oleks sooritatud Z.F-ile kuuluvast telefonist ning puudub ka tõend sellest, et K või keegi muu isik oleks helistanud Z.F-ile. Kohtuistungil RJ ei kinnitanud, et ta oleks Z.F-i aidanud või midagi talle ette öelnud. Ta ei saanudki teda aidata, sest Z.F-i eksam vastavalt RJ-ile saadetud teatele pidi olema kell 11, aga kell 11 füüsiliselt Z.F-i lihtsalt ei olnud. Kuigi on olemas video, aga videod ei näita ning seetõttu jääbki tõendamata, kas J aitas kedagi või mitte. Apellant leiab, et puuduvad tõsikindlad tõendid, mis kinnitaksid, et süüdistatav oleks ametiisikule andnud raha, mida saaks kvalifitseerida altkäemaksuks. Inimest ei saa süüdi tunniustada ega karistada ainult ühe kaudse, tõendamata tõendi alusel. Seega puuduvad tõendid, et Z.F on toime pannud KarS § 298 lg.1 järgi kvalifitseeritava k uriteo. Süüdistatava V.J-i kaitsja ei nõust u otsusega ning leiab , et tema kaitsealune tuleb õigeks mõista. Apellant on seisukohal, et tema süü ei ole tõendatud, kohtulahend ei ole põhjendatud ning baseerub üksnes kaudsetel tõenditel. T õendatud ei ole, et V.J oleks andnud altkäemaksu ametiisikule. Ei ole tuvastatud millal, kus ega kellele on V.J väidetavalt andnud altkäemaksu. Nii oli juba süüdistuses märgitud et „eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2012 maksis V.J VK-le altkäeandmise eesmärgil sularahas 500 EUR“ ehk sisuliselt juba eeluurimise etapil prokuratuur ei 6 suutnud tuvastada raha üleandmise aega ja kohta. Juba nimetatud asjaolu viidab sellele, et süüdistatava süü ei ole tõendatud. Kohtumenetluse raames ei ole tõendatud ka see, et V.J oleks altkäemaksu kellelegi pakkunud, avaldanud soovi seda teha või palunud altkäemaksu andmiseks kellegi abi. V.J on varem edukalt sooritanud teooria eksami (siis kui sai load 2006 aastal ja autokoolis 2012 aastal). Seejuures puudusid tal rahalised vahendid altkäemaksu andmiseks, mida kinnitab kohtule esitatud panga konto väljavõte. Tema kontolt asjasse puutuval perioodil ei ole sularaha väljavõetud ning seda ei saanudki teha vastavate vahendite puudumise tõttu. Nimetatud asjaolust nähtub, et tal puudus mitte ainult tahtlus vaid ka võimalus altkäemaksu andmiseks. V.J oli edukalt sooritanud kõik eksamid autokoolis vähemalt kaks korda (ka teooria eksami). Seega omas ta juhilube ka varem ja pidi teooria eksami sooritama uuesti ainult seetõttu, et ei teinud õigel ajal libedasõidu eksamit. Seega puudub mõistlik kahtlus selles, et tal olid probleemid teooriaeksami sooritamisega, ja et tal võis tekkida kavatsus ja/või vajadus anda altkäemaksu eksami eduka sooritamise eest. V.J andis ühesuguseid ütlusi nii kohtus kui ka politseis. Ta seletas (kd VI tl 103), et talle on tundmatu VK nimeline isik. Samuti kinnitas ta, et ei tea, kes kasutas numbrit XXXXXXXX. V.J ainult oletas, et seda telefoni numbrit võis kasutada tema Animeline tutta. Kohtus ei uuritud tõendeid millest ilmneks, kellele võis kuuluda telefoni number XXXXXXXX . Ka kriminaalasja materjalidest ei ole näha, mida on tehtud selle numbri omaniku väljaselgitamiseks. Vaatamata sellele kohus tuvastas, et see number on suhelnud VK-ga enne V.J-i eksamit toimumist Haapsalus. Kuidas see tõendab aga V.J-i süüd, ei ole selge. V.J tunnistas ausalt, et tal ei ole andmeid A-nimelise tuttava kohta, kuna ei tea kus viimane elab ja millega tegeleb. Ta selgitas, et kohtus A-ga 5-6 korral, kui käidi koos kinos, kohvikus või klubis. Suhtlemisel kasutas A erinevaid telefoninumbreid, mis V.J-ile ei meeldinud, kuna tekkis kahtlus, et A on abielus. Kohus asus seisukohale, et V.J-i ütlused on paljasõnalised ning ei ole usaldusväärsed, sest uuritud tõendid kinnitavad vastupidist. Millistes t tõenditest kohus lähtus, ei ole selge. Arusaamatu on ka see, miks süüdistatav peab oma süü puudumist tõendama. Käesoleval juhul on ka eluliselt usutav, et V.J ei tunne isikut, kellele kuulub eelpool mainitud number. Seega on kohus valesti hinnanud V.J-i ütlusi. Kohtuistu ngil tunnistas prokurör, et otseseid tõendeid tal V.J-i suhtes ei ole. Samas leidis ta, et kaudsete tõendite rohkus on piisav V.J-i süüdimõistmiseks. Apellant leiab, et enamus maakohtu otsuses loetletud ja analüüsitud tõenditest ei tõenda V.J-i süüd. Kaudseks, k uid prokuröri arvates oluliseks tõendiks on süüdistusakti p-s 11 olev kõnede eristus (kd I tl 193-220). Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist on näha, et V.J on 22.10.2012 kell 12.21 kolm korda helistanud siduvnumbrile. Kõik kõned olid tehtud ühe minuti jooksul, so kell 12.
9. Sellest võib järeldada, et tegelikult vestlust ei toimunud, st number oli kinni või ei vastanud. Sama olukord oli kahe kõnega, mis olid tehtud 24.10.2012 kell 23 .
10. Seega tabelis toodud kõneeristustest pea pooled ei sisaldanud informatsiooni vahetust. V.J helistas siduvnumbrile 22.10.2012 ainult ühe l korral ja siduvnumbrilt V.J-ile ühe l korral 23.10.2012, 24.10.2012 ja 25.10.
11. Selliseid kontakte ei saa pidada eriti tihedateks ja suhtlust otsis (võttis rohkem kõnesid) mitte V.J, vaid siduvnumbri omanik. JP saatis 21.10.2012 kell 19.00 VK-le sõnumi M. Johasoni nime ja isikukoodiga (eksami aega selles ei olnud märgitud). Samas sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (14.
12. 2013) ei ilmne, et enne sõnumi saatmist VK poolt JP-ile V.J-i ja/või siduvnumbrilt oleks VK-ga ühendust võetud. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist 7 ilmneb, et VK saatis SMS- i JP-ile 21.10.2012 kell 19.
13. Samas helistati siduvnumbrilt esimest korda VK hiljem, kell 19.
14. Seega ei ole võimalik, et V.J-i andmed saadi isikult, kes kasutas siduvnumbrit. Kuidas, kus kohast ja mis eesmärgil VK V.J-i andmed sai ja edasi saatis, oleks pidanud välja selgitama kohtuistungil, kuid see ei olnud võimalik. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll on koostatud äärmiselt lohakalt ja sisaldab olulisi vigu. Näiteks nõuti protokolli kohaselt välja V.J-i kõneeristused ajavahemiku 01.07.2013 kuni 27.01.2013 kohta. Toimingu käigus kogutud tõendusliku tähtsust omava teabe kohaselt sooritas V.J eksami 24.10.2013 kell 16.
15. Tegelikult sooritas V.J teooriaeksami aasta varem, so 24.10.
16. Taoline tõendi käsitlus vähendab o luliselt selle usaldusväärsust ja võib tekitada vajaduse andmete täiendavaks kontrolliks. Tuginedes eelnimetatud tõenditele, ei saa isegi kogumis tuletada, et V.J oleks andnud altkäemaksu ametisikule. Kohtuotsus baseerub peamiselt VK ütlustel (kd V tl 132-135). Seejuures keeldus VK kohtuistungil ütluste andmisest ning prokurör taotles tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Sellele vaidles vastu kaitsja Gennadi Kull, kes leidis, et isiku ütlusi ei saa avaldada põhjusel, et VK ei ole usaldusväärne isik, kuna tema suhtes on menetluses veel teinegi kriminaalasi ja seetõttu võis ta anda selliseid ütlusi, mis oleksid menetlejale meelepärased. Sellele vastupidiselt leidis kohus, et varem antud ütlused on tõendina kasutatavad ja asjaolu, et teda kahtlustatakse veel teise kuriteo toimepanemises, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Apellant ei nõustu sellise järeldusega ning leiab, et isegi, kui kohus peab neid ütlusi lubatavaks tõendiks , peab ta neid hindama kriitiliselt ning igasugust mõistlikku kahtlust tõlgendama süüdistatava kasuks. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu kohtupraktika. Nii leidis Riigikohus lahendi nr 3-1-1-8-10 p-des 9- 10, et kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli korratava arusaama kohaselt võib mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast. Kuid seejuures on oluline silmas pidada, et kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg -s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust. Analüüsides käesoleval juhul kogutud tõendeid , ei saa teha tõsikindlaid järeldusi V.J-i süü kohta. Ain saks otseseks tõendiks võiks pidada VK ütlusi, kuid nende puhul on tegemist tõendiga, mis tuleneb isikulisest allikast. Täiendavalt sellele on olemas kahtlus ka usaldusväärsuse suhtes, kuna VK suhtes on olemas ka teisi kriminaalasju, mis viidab sellele, et eelnimetatud isik ei pruugi alati käituda heauskselt. Lisaks eelnimetatule on apellant seisukohal, et VK ütlused on vastuolulised ja ei tõenda V.J-i süüd. Nii VK ütlustest, mis on käesolevas menetluses peamiseks süü tõendiks, selgub, et V.J võttis otse temaga ühendust telefoni teel. V.J kinnitas kohtule oma 03.12.2015 antud ütlustes, et tema ei tunne VK ja ei ole temaga kohtunud ega mingil 8 muul moel ühendust võtnud. Nimetatud asjaolu selgub ka kõnede eristusest. VK ja V.J-i vahel ei ole kunagi toimunud ühendust telefoni teel - ei kõnede kauduega SMS-ide vahendusel. Sellest tulenevalt ei vasta VK ütlused tõele ja nendele ei saa baseeruda V.J-i süüdistus. Lisaks sellele on VK väitnud, et V.J andis talle isiklikult sularaha altkäemaksuna ja summa moodustas 500,00 €. Samal ajal, küsimusele "kuidas ja kus andsid raha teile üle?" vastas VK, et ta ei mäleta , et oleks naisterahvaga kohtunud ja tema sai tema osas kokkuleppele kellegi teisega, kes andis raha üle V.J-i eest, sest sõnumi naisterahva nime ja eksami ajaga oli ta saanud. Tegelikult tõendeid selle kohta, et V.J-i või siduvnumbrilt oleks saadetud VK- le infot, ei ole. Seega need ütlused ei anna alust mõista V.J-i süüdi. VK kinnitas oma ütlustes, et V.J saatis eksami toimumise aja SMS-iga. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (14.05.2013) ilmneb, et V.J-i telefoninumbrilt XXXXXXX XX ja väidetavalt siduvnumbrilt XXXXXXXX ei ole saadetud SMS-ss e VK- le. See lükkab ümber VK väite, et V.J saatis talle eksami toimumise aja sõnumiga. Ei ole õige ka väide, et V.J võttis temaga ühendust telefoni teel, kuna ka seda ei ilmne kõneeristustest. Apellant on seisukohal, et süüdistus ei saa baseeruda ütlustel, mis on vastuolus faktiliste asjaoludega ning ka nendel ütlustel, mis ei ole tõendatud muul viisil. Altkäemaksuga taotletakse ametiisiku poolt tema ametiseisundi kasutamist altkäemaksuandja või kellegi teise huvides. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendatud, et V.J oleks soovinud altkäemaksu anda või palunud seda teha kellelgi teisel. Seega on väga tõenäone, et keegi tuvastamata isik tegi seda tema huvides, kuid V.J-i teadmata. Kes see isik on, jäi mitte ainult väljaselgitamata, vaid ei ole selge mida selleks oli üldse ette võeti. Sellisel juhul on V.J-i vastutus on välistatud. Eelnimetatud asjaoludest tulenevalt leiab apellant, et V.J-i süü ei ole tõendatud ning kohus oleks pidanud tegema õigeksmõistva kohtuotsuse. Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2016 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 0 1.04.
17. Määratud tähtajaks esitas oma kirjalikud seisukohad prokurör. Prokurõr leiab, et otsuse tegemisel on Pärnu Maakohus tuginenud kõigile tõenditele, mida kohtuistungil vahetult uuriti. Lisaks suulistele tõenditele uuriti mitmeid kirjalikke tõendeid, sh jälitusprotokolle, mille tõendina lubatavust kaitsja ei vaidlustanud. Seega on täidetud KrMS § -s60 sätestatud nõue, et kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks ning seega on järgitud kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõuet. Maakohus on hinnanud kõiki uuritud tõendeid nende kogumis ja seega on järgitud KrMS §-s 61 sätestatud nõuet, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Maakohtu otsus on igakülgselt motiveeritud ja kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgita v Kohus on ära näidanud, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. S. K oppelmanni kaitsja vaidlustab oma lühikeses apellatsioonis maakohtu poolt tõenditele antud hinnangu t, leides, et puuduvad tõsikindlad tõendid S . Koppelmanni süüdimõistmiseks. Prokuratuur ei nõustu kaitsja järeldusega ja on seisukohal, et Pärnu 9 Maakohtu 11.02.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad KrMS §-s 338 sätestatud alused selle tühistamiseks. Prokuratuur leiab, et vastavalt Riigikohtu praktikale ei ole keeldu isiku süüditunnistamiseks kaudsete tõendite alusel. Riigikohus märgib oma lahendites nr-d 3-1-1- 15- 12 ja 3-1-1-114- 13, et Riigikohtu praktikas ei ole välistatud isiku süüditunnistamist ka kaudsetele tõenditele tuginevalt (vt RKKKo 3-1-1-8-10 p-d 9- 10), kuid seejuures on oluline silmas pidada, et kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. (See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tugineval tõendamisele.) Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg -s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaud setele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust Lahendis nr 3-1-1-68-11 märgib Riigikohus: kuriteo toimepanemine võib olla tuvastatud kaudsetele tõenditele tuginevalt , st sellistele tõenditele, milles ei sisaldu teavet otseselt tõendamiseseme asjaolude, vaid nn vahepealsete faktide kohta. Kaudsete tõendite kasutamine tõendamisel eeldab aga seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, kuidas kaudsete tõendite abil kindlaks tehtud tõendamiseseme välised asjaolud (vahepealsed faktid) võimaldavad kogumis teha järeldusi tõendamiseseme mingi asjaolu suhtes (vt RKKKo 3-1-1-21-09, p 8). Maakohus on põhjalikult analüüsinud nii tunnistaja VK ütlusi kui kõrvutanud neid teiste kohtus uuritud tõenditega ja põhjendatult leidnud, et just A. Smirnov, Z.F ja V.J on talle maksnud sularaha juhtimisõiguse eksami sooritamise eest altkäemaksuna, mida tema on vahendanud JP-ile. Otsuses märgib kohus samuti, et kohtu hinnangul on vajalik hinnata ka teisi tõendeid, mis kinnitaksid VK ütluste usaldusväärsust ja kas need tõendid, mis on kogutud, kinnitavad ka altkäemaksu andmist A. Smirnovi, Z.F-i ja V.J-i poolt. Riigikohus on oma lahendi nr 3-1-1- 74-05 p-s 15 märkinud: ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus tuvastas, et VK on andnud kohtueelses menetluses põhjalikke ütlusi ja puudub eluline usutavus, miks ta peaks andma valeütlusi konkreetselt A. Smirnovi, Z.F-i ja V.J-i kohta. Samas on ta ise nendes kuritegudes ehk neilt saadud altkäemaksu vahendamises süüdi mõistetud. Pärnu Maakohtu otsus kinnitab samuti asjaolu, et RJ, JP ja VK on end süüdi tunnistanud altkäemaksu saamises ja vahendamises A. Smirnovilt, Z.F-ilt ja V.J-ilt. Samuti leidis m aakohus, et puudub loogiline põhjendus, miks on VK just nende isikute kohta saatnud JP-ile sõnumeid, nii nende isikuandmete ja eksamiaegade kohta ja samas on needsamad isikud käinud just Haapsalus RJ juures eksameid tegemas. Kohus leidis, et on eluliselt usutav asjaolu, et nimetatud isikud ise vahetult pöördusid VK poole või kasutasid tuttava kaasabi, kes need andmed VK-le edastas ja rahasummad üle andis, et saada garantii, et eksameid oleks võimalik igal juhul Haapsalus edukalt sooritada. 10 Prokuratuur ei nõustu kaitsja te järeldustega, et puuduvad tõendid Z.F-i ja V.J-i süüdimõistmiseks. Maakohtu otsus on piisavalt motiveeritud ja kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Tõendite analüüs on põhjalik, seega on arusaadav, millised tõendid on kohtu seisukohti kujundanud ja millistele tõenditele on maakohus oma otsuse rajanud. Prokuratuur nõustub maakohtu järeldustega ja on seisukohal, et Pärnu Maakohtu 11.02.2016 otsus on Z.F-i ja V.J-i osas seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad KrMS § -s 338 sätestatud alused selle tühistamiseks. E tteheide, et maakohtu otsus ei ole põhjendatud, on alusetu. Riigikohus on mitmetes lahendites andnud selgituse, et kohtuotsuses toodud põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav põhistuse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Motiivide puudumisena tuleb käsitleda olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad menetlusosalisele ebapiisavatena või ta ei nõustu nendega. (3-1-1-1-03; 3-1-1-139-05). Eeltoodu alusel leiab prokurör, et Pärnu Maakohtu 11.02.2016 otsus on ka V.J-i ja Z.F-i süüdimõistmises ja karistamises seaduslik ja põhjendatud. Kohtulik uurimine viidi läbi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus ei ole oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ega ebaõigelt kohaldanud materiaalõigust. Kohtu siseveendumuse kujunemine on lugejale jälgitav ja tõendeid on hinnatud nende kogumis. KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel palub prokurör jätta Pärnu Maakohtu 11.02.2016 otsus Z.F-i, V.J-i ja O.Z-i süüdimõistmises ja karistamises muutmata ning kaitsjate apellatsioon id kui põhjendamatud rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, apellatsioonide väidetega ning prokuröri kirjalike seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaitsjad loetlevad apellatsiooni des tõendeid ning teevad nende põhjal omapoolsed järeldused, mille järgi tulnuks nende arvates süüdistatavad O.Z, Z.F ja V.J esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kuna maakohus jõudis tõendeid kogumis hinnates teistsugu sele järeldusele, siis süüdistatava V.J-i kaitsja arvates on muuhulgas tegemist põhjendamata otsusega e hk et tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, st kohtuotsuses puuduvad põhjendused. Samuti heidavad kaitsjad maakohtule ette seda, et maakohus on süüdimõistva kohtuotsuse rajanud vaid kaudsetele tõenditele ja kaitsjate arvates tuleks sellisel juhul, kui puuduvad otsesed tõendid , teha õigeksmõistev kohtuotsus. Kohtukolleegium ei nõustu nende seisukohtadega. Maakohus on küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud asjakohased kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud süüdistuse versioon toimunust. Vaidlustatud kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad, kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii nagu seda nõuab KrMS § 61 sisu ja mõte. Kohtuotsuses toodud põhjendustega mittenõustumine ei ole samastatav põhjenduste puudumisega KarS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Nii on Riigikohus selgitanud, et motiveerimata on selline maakohtu otsus, milles üldse motiivid e. tõendite analüüs puudub (3-1-1-46-07 11 p.6.2). Motiveerimata kohtuotsusest ei ole aga alust rääkida siis, kui maakohus on oma põhjendused esitanud ja järeldused vastavad esitatud motiividele, kuid apellant ei nõustu maakohtu seisukohtadega e. maakohtu seisukohtadega mittenõustumine ei tähenda veel otsuses motiivide puudumist. See on Riigikohtu kestev seisukoht (vt Riigikohtu lahendeid nr -d 3-1-1-79 -01;3-1-1-139 -05; 3-1-1- 100-12). Kohtukolleegium osundab ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt nt RKKKo 3-1-1- 77-05). Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning usaldusväärselt lükanud ümber nii süüdistatavate kaitseversiooni kui ka kaitsjate poolt esitatud kaitseväited. Eelöeldu puudutab vaieldamatult ka seda, millisel määral peab apellatsioonikohus sellise kohtukolleegiumil kujunenud arusaama valguses enda kohtuotsust põhistama. Sellega seoses osundab ringkonnakohus arusaamale, mille kohaselt ei nõua kohtul lasuv põhjendamiskohustus kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKo 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (RKKKo 3-1-1- 92-11, p 15.1). Menetlusosaliste asjassepuutumatute seisukohtade käsitlemiseks puudub kohtul kohustus (vt RKKKo 3-1-1- 44-13 p 20). Kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise ja maakohus on seda teinud. Need kaitse seisukohad, millised on apellatsioonides esitatud etteheidetena maakohtu otsusele, ei ole esitatud veenvate argumentidena, millised Riigikohtu seisukohast võiksid mõjutada apellatsioonikohut tõendeid ümber hindama. Kohtukolleegium rõhutab, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (3-1-1-8-10, p 8). Kaitsja te poolt apellatsioonides esitatud tõendite analüüs, mis baseerub süüdistatava ütluste eelistamisele kõigi teiste maakohtu poolt hinnatud ja analüüsitud tõendite kõrval, ei ole kindlasti edasikantav Eesti Vabariigi nimel tehtavasse kohtuotsusesse. H innates kogutud tõendeid nende kogumis leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus süüdistatavate süü , nende käitumisele antud juriidilise hinnangu ja mõistetud karistuse osas on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja põhjalikult motiveeritud. Põhjalikult ja veenvalt on maakohus otsuses selgitanud ka omapoolset tõendite eelistust e. seda, miks eelistab VK ütlusi süüdistatavate ütlustele. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuses esitatud põhjendustega, ei pea neid vajalikuks üle korrata ning on seisukohal, et maakohtu otsuse põhjendused lükkavad ümber kõik apellantide seisukohad, millistega püütakse veenda apellatsioonikohut süüdistatavate süütuses. 12 Omalt poolt märgib kohtukolleegium apellatsioonide väudete osas veel järgmist. Mis puudutab süüdistatava O.Z-i kaitsja apellatsiooni, siis ei saa jätta märkimata, et ainuüksi asjaolu, et see on esitatud kohtuotsuse resolutiivotsusele e. ilma, et oleks teada kohtu põhistused tehtud järelduste osas, annab aluse väiteks, et selline apellatsioon ei saa olla tõsiseltvõetav. Mõistetav oleks sellises staadiumis esitatud apellatsioon ehk küsimuses, mis puudutab näiteks kohtuotsuse resolutiivosas märgitud karistuse kandmise aja algust vms. Kriminaalmenetlusseaduse loogiline tõlgendamine lubab põhjendatult väita, et apellatsiooni tähtaeg, mis on 15 päeva, algab järgmisel päeval peale motiveeritud otsuse avalikult teatavaks tegemist või vahistatul otsuse koopia kätteandmisest. Resolutiivotsusele on võimalik esitada ja üldjuhul apellatsiooni soovi olemasolul ka tuleb esitada, apellatsiooniteade (KrMS prg 318 lg-de 1, 2 ja 3). KrMS prg 321 lg 2 p 4 kohaselt tuleb apellatsioonis märkida, millises osas kohtuotsus vaidlustatakse, apellandi nõuete sisu ja motiivid ning apellandi taotlused. Seda nõuet ei ole võimalik järgida ilma, et apellant oleks tutvunud maakohtu tervikotsusega. Apellatsioon esitatakse kohtuotsusele, mitte süüdistusele ning ka see on asjaolu, mis eeldab seda, et apellatsiooni esitamise ajaks on maakohus avaldanud juba tervikotsuse. Selleks ajaks, kui maakohus avaldas oma kohtuotsuse põhjendused, oli süüdistatava S. Koppelanni kaitsja apellatsioon juba esitatud ning maakohtul oli ka võimalus sellega tutvuda, olenemata asjaolust, et see esitati paberkandjal otse ringkonnakohtule. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu otsuses juba apellatsiooniväited ümber lükatud ning sisuliselt on apellatsioon muutunud sisutuks. Apellatsioonides on peamiseks läbivaks etteheiteks maakohtu otsusele selle tuginemine vaid kaudsetele tõenditele. Kohtukolleegium nõustub siinjuures prokuröriga, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemine ainult kaudsete tõendite alusel ei ole välistatud. Prokurör on oma vastustes ringkonnakohtule tsiteerinud ka Riigikohtu valitsevat ja kestvat seisukohta selles osas ning viidanud ka sellkohastele lahenditele. Kohtukolleegium peab asjakohaseks viidata ka Rii gikohtu seisukohale, mis puudutab konkreetselt korruptsioonikuritegusid, milleks vaieldamatult arutatav kaasus on. Nimelt on Riigikohus oma otsuses 3-1-1-31 -14 selgitanud, et korruptsioonikuriteod on ühed kõige raskemini avastatavad kuriteod, sest ebaõiguskokkulepe sõlmitakse üldjuhul salaja. Samuti ei saa selle kuritegevusliigi puhul kõneleda klassikalises mõttes ohvritest, mistõttu ei ole tavaliselt inimesi, kes riigivõime teavitaksid. Seetõttu tuleb korruptsioonikuritegusid menetledes piirduda sageli kaudsete tõenditega. Ebaõiguskokkuleppe olemasolu võib ilmneda näiteks asjaoludest, et ametiisik on saanud mõne soodustuse ja ta on pannud toime tegusid, mis on soodustuse andja huvides. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas ja õiguskirjanduses on juurdunud ka seisukoht, et altkäemaksu koosseisude ühe objektiivse tunnusena on vaja tuvastada ka nn ekvivalentsussuhe, s.o pooltevaheline side, mille raames on pistise (või altkäemaksu) võtja pistise (või altkäemaksu) andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest. Ebaõiguskokkulepe võib olla sõlmitud (silumaks üleminekut varasemast terminoloogiast: „Ekvivalentsussuhe võib olla loodud...“) ka konkludentselt, kujunedes nt välja vihjamisi suheldes ja teineteise jaoks soodsaid samme astudes. Hetkel, mil pooled on oma soovid teineteisele piisavalt selgeks teinud ja kumbki on teise poolt soovitavaga vaikimisi nõustunud, saab kõneleda ebaõiguskokkuleppe olemasolust. 13 Ringkonnakohus leiab nagu maakohuski, et käesolevas asjas on ekvivalentsussuhe tuvastamist leidnud, maakohus on tuvastanud kõik seosed ametiisikust altkäemaksu võtja, altkäemaksu vahendajate ja süüdistatavate kui altkäemaksu andjate vahel ning üheselt on jälgitav, et nende huvid ja eesmärgid olid kokkuangevad. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus viidanud mitmele ebaõiguskokkuleppe olemasolu kinnitavale asjaolule ja n eid koostoimes hinnates jõudnud veenvalt järeldusele RJja iga konkreetse süüdistatava vahelise ebaõiguskokkuleppe olemasolus. Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada ka seda, et maakohtu otsuses esitatud tõendite analüüs annab piisava selguse selles, et raha eest eksami sooritamine Haapsalus eksamineerija RJ juures oli süsteem ning see toimus väljakujunenud skeemi alusel, kus peamiseks ühiseks lüliks oli altkäemaksu vahendaja JP, kes tundis RJ. Tema kaudu liikus vastav info edasi - antud juhul VK ja AK kaudu, kes omakorda seda infot levitasid. Tegutseti konspireeritult ning selline konspiratsioon oli taotluslik - iga isik, kes vastavas skeemis täitis konkreetse lüli rolli, sai väga hästi aru, et seoseid altkäemaksu andja ja saaja vahel e. ekvivalentsussuhet tuleb varjata. Kohtukolleegium toetab maakohtu seisukohta selles, et eluliselt ei ole usutav, et need seosed, mis erinevate altkäemaksu episoodide puhul kattuvad , saavad olla puhtjuhuslikud. Välista tud on, et nii palju juhuseid erinevate isikute puhul kokku langevad. Süüdistatava O.Z-i kaitsja adv. VKrinal on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud summas 96 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal 25.02.2016 kohtuotsusega tutvumise ja analüüsi peale 1 tund ja apellatsiooni koostamisele 1 tund. Kohtukolleegium peab põhjendatuks ajakuluks apellatsiooni koostamisele pool tundi, arvestades apellatsiooni sisu ja mahtu. Kohtuotsusega tutvumiseks kulutatud 1 tund ei ole põhjendatud. Nagu kohtukolleegium oma otsuses juba märkis, ei olnud apellatsiooni esitamise ajaks e. 25.02.2 016 veel olemas maakohtu põhistatud otsust , mistõttu ei saanud kaitsja sellega tutvumise ja analüüsi peale aega kulutada. Süüdistatava Z.F-i kaitsja adv. G. Kull on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud summas 96 eurot. Taotluses on esitatud ka konkreetsed kaitsetegevuse toimingud ning nendele kulunud aeg. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks . KrMS prg 185 lg 2 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud süüdistatavate kanda. Eeltoodu alusel ja arvestades seda, et kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg 337 lg 1 p-st 1, prg 344 ja 345 lg- test 1 ja 2 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse Sten O.Zi, Z.F-i ja V.J-i suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 14