← Eesti

1-15-4840/35

Obsah (8)§ 181§ 339§ 322§ 342§ 180§ 175§ 185§ 337

1-15-4840 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-4840 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla, Orvi

§ 181lg 1 alusel riigi kanda. 3.1 Kar

S § 210 koosseis eeldab erilise isikutunnusega isiku (majandustegevuses osalev isik) olemasolu (KarS § 24) . Kaitsja leidis maakohtus ja leiab jätkuvalt, et Risti vald majandustegevuses osalevaks isikuks KarS § 210 mõttes ei kvalifitseeru. Kõik isikud ei saa kvalifitseeruda majandustegevuses osalevaks isikuks KarS § 210 mõttes, vastasel juhul oleks sisutühi seadusandja osundus erisubjektsusele. Omavalitsusüksus – antud juhul Risti vald - ei ole ettevõtja ega majandustegevuses osalev isik, kuivõrd sellesuunalised valla tegevused ei kanna iseseisvat eesmärki ega ole valla püsivaks tegevuseks. Vald võib iseenesest sõlmida erinevaid lepinguid ning teha tehinguid, kuid need on tehtud avalike ülesannete teostamise käigus avalikes huvides ega ole valla püsivad temale õigusaktidega kohustuseks seatud tegevused. Seega puudub iseseisvuse kriteerium ja püsiva tegevuse kriteerium. Tulu saamise eesmärgi kui iseseisva eelduse olemasolu vallal on enam kui kaheldav. Kui see esineb, siis on see seotud üksikute olukordadega, näiteks rendisuhe, jne. Seega leiab kaitsja, et kaevatavas otsuses on vääralt kohaldatud materiaalõigusnormi, s.o majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ( MsüS) § 3 lg-t 1, mis on viinud KarS § 24 ebaõige sisustamiseni. 3.2 Maakohus on oluliselt dokumendi kui KarS §-de 299 ja 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objekti käsitluses eksinud. Oluline eksimus seisneb selles, et tõdedes vähemalt ühe dokumendi kohustusliku funktsiooni täidetuse puudumist leidis maakohus, et tegemist on siiski kõikidele nõuetele vastava dokumendiga. Allkirjata paberil ei esine inimese mõtteväljendus kui dokumendi obligatoorne tunnus. Sellest lähtudes ei täida vaidlusalused allkirjata hinnapakkumised juba kahte dokumendile kohustuslikku funktsiooni, s.o perpetueerimis ehk kestmisfunktsiooni ning tõendusfunktsiooni. Maakohus on kaevatavas otsuses hinnapakkumiste hindamisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, täpsemalt jätnud ebaõigesti kohaldamata VV määrusega 26. 02. 2001 kehtestatud „ Asjaajamiskorra ühtsete aluste „ § 14 lg -s 2 sätestatud nõuded dokumendile. 3.3 Kaitsja märgib apellatsioonis, et P.L oli kohtu alla antud (lisak s KarS § - le 210 lg 1, 2) süüdistuses KarS § 299 ja KarS § 345 lg 1 järgi, milliseid süüdistusi oli sisustatud kolme hinnapakkumise võltsimisega ja nende kolme võltsitud hinnapakkumise esitamisega PRIALE. 6

(13)PRIA LEADER- meetme projektitoetuse taotluse intellektuaalses võltsimises ja selliselt võltsitud taotluse PRIALE esitamises P.L-ile süüdistust ei ole esitatud. Seega on maakohus P.L süüdi mõistnud episoodides, milles temale ei ole süüdistust esitatud ega teda kohtu alla antud. Seega palub kaitsja lugeda nimetatud menetlusliku olukorra kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks

§ 339lg 2 alusel.

3.4 Kaitsja märgib, et P.L temale süüdistuses etteheidetavate tegudega mingit isiklikku kasu (vara) ei saanud. Süüdistuses on esitatud kaks varianti varalise kasu osas: sõnaselgelt on öeldud, et P.L sai varalist kasu summas 32.952,24 eurot, teiselt poolt on öeldud, et toetus summas 32.952,24 eurot määrati väljamaksmiseks Risti vallale. Üks variant välistab teise. Varalise kasu saamise tõdemusega käib kaasas küsimus – kes sai varalist kahju? Sellest, kes sai asjas varalist kahju, ei ole sõnagi süüdistusaktis , vastust sellele küsimusele ei nähtu ka kaevatavast otsusest. Kaitsja palub nimetatud menetluslik olukord tunnistada kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks

§ 339lg 2 mõttes.

3.5 Kaitsja taotleb seadusliku aluse tekkimisel süüdistatava kulud valitud kaitsjale ka apellatsioonimenetluses jätta riigi eelarveliste vahendite kanda. 4.

§ 322

lg 3 kohaselt esitas prokurör seisukoha kaitsja apellatsiooni kohta, milles palub jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Apellandi taotlusele, vaadata kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses, prokurör vastu ei vaielnud. 4.1 Prokuratuur leiab, et maakohus on uuritud tõendite pinnalt jõudnud põhjendatult järeldusele, et Risti valla tegevus tervisekeskuse rajamisel oli osalemine majandustegevuses, sest selle tulemusena sai vald nii otsest majanduslikku kasu kui ka soodustas vallas majandustegevust. Kriminaalõiguse teoorias on seisukoht, mille kohaselt kui soodustuse saamisel on mitu eesmärki, sealhulgas ka mittemajanduslikke, ei ole oluline, et majanduslik eesmärk oleks põhiline. Seega on maakohus põhjendatult märkinud, et soodustuse saamisel ei ole oluline, et majanduslik kasusaamise eesmärk oleks põhiline. Selle projekti puhul ei arvestanud vald projekti tulemusena suurt otsest majanduslikku kasu, kuid kaudne majanduslik kasu oli ilmselge. Risti vald, taotledes PRIA-lt toetust Tervisekeskuse rajamiseks Ristile, osales majandustegevuses, otsustades vallale kuuluva maja renoveerida nii, et see oleks tegutsemiskohana sobiv tervishoiuga seotud ettevõtetele. Eesmärgiks oli vallaelanikele tervishoiuteenuse kättesaadavus, kuid selle eesmärgi saavutamiseks osales vald ise majandustegevuses, luues tingimused meditsiiniga seotud ettevõtluse säilimiseks vallas. Prokuratuur nõustub maakohtu sellise järeldusega. 4.2 Kohtuliku uurimise käigus selgus, et PRIA-le esitatud projektitaotlusele, mis oli allkirjastatud P.L poolt, olid lisatud olulise lisana hinnapakkumiste võrdlustabel, kus oli välja toodud kõige soodsam pakkumine OÜ H-ilt ja hinnapakkumised 3 firma poolt: OÜ A, OÜ T ja OÜ H. Tõendamist leidis, et hinnapakkumiste esitajate poolt saadetud hinnapakkumistes tegi muudatused P.L ise ja esitas sellised hinnapakkumised hinnapakkujate nimelt projektitaotluse lisadena. Seega esitas P.L digiallkirjaga dokumendi, s.t LEADER meetme projektitaotluse koos selle aluseks olevate ja nõutavate lisadega. Kohus leidis põhjendatult, et kõik esitatud hinnapakkumised on kirjalikud aktid, mis väljendavad hinnapakkujate poolt Risti Tervisekeskuse rajamiseks tehtavate tööde mahtu ja hinda, seega avaldub 7

(13)neis pakkujate tahte väljendus. Kuigi ükski neist hinnapakkumistest ei olnud allkirjastatud, olid kõikidel hinnapakkumistel pakkumise teinud ettevõtte nimi, rekvisiidid, samuti pakkumise koostanud isiku nimi, kontaktandmed. Seega leidis kohus, et sellega oli selge ka hinnapakkumise väljaandja. Samuti leidis kohus, et kuigi PRIA-le esitatud hinnapakkumised ei olnud allkirjastatud (vormilt olid need täpselt samasugused kui esialgselt esitatud hinnapakkumised), kuid need allkirjastamata hinnapakkumised sobisid oma vormilt PRIA-le, tõendamaks, et võetud on kolm hinnapakkumist. Seega kui ametiasutus on lugenud allkirjastamata hinnapakkumise sobivaks, siis sellest järeldub, et ka allkirjastamata ettevõtte rekvisiitidega hinnapakkumine täitis dokumendi ülesannet, millega sai tuvastatuks lugeda hinnapakkumise esitamise, selle väljaandja ja hinnapakkuja tahteavaluse: mis hinnaga ja mis mahus töö on võimalik ära teha. Kohus leidis, et tegelikkuses on tänapäeva elutempo ja tehniliste vahendite arengu juures üsna tavapärane, et allkirjastamata dokumente vahetatakse ekirja teel ja sellised dokumendid omavad tõenduslikku tähendust nii ametiasutustes kui eraettevõtjate vahelises suhtluses. Seega olid P.L-ile saadetud OÜ T, OÜ A ja OÜ H hinnapakkumised dokumendid. Prokuratuur nõustub maakohtu sellise seisukohaga. 4.3 P.L-ile esitatud süüdistuses on kirjas: 03.02.2011 P.L poolt koostatud PRIA LEADER- meetme projektitoetuse taotluses „Tervisekeskuse rajamine Ristile“ ja PRIA-le esitatud hinnapakkumistes võltsis P.L OÜ A… Süüdistuse kohaselt seisneb P.L-ile etteheidetav tegu ka projektitoetuse taotluse võltsimises. Seega ei ole maakohus P.L süüdimõistmisel väljunud esitatud süüdistuse raamidest, mõistes ta süüdi ka projektitaotluse võltsimises . Seega ei ole maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

4.4 Riigikohus on 17.06.2015 lahendis 3-1-1-54-15 p 27 märkinud: materiaalselt või intellektuaalselt võltsitud hinnapakkumiste ja nendest lähtuvalt koostatud toetustaotluste PRIA-le esitamine on käsitatav KarS §-s 210 nimetatud pettusena. Sama lahendi p-s 31 on riigikohus leidnud, et petetul või kolmandal isikul mingis ulatuses varalise kahju tekkimine ei kuulu soodustuskelmuse koosseisuliste tunnuste hulka. Tulenevalt riigikohtu seisukohast on maakohus põhjendatult leidnud, et teo ebaõiguse moodustavad käeoleval juhul võltsitud dokumentidega ebaõige ettekujutuse loomise (pettuse) teel avalikest vahenditest soodustuse (tasuta rahalise väljamakse) saamine. Koosseisu täitmiseks ei ole oluline, et petetul oleks tekkinud varaline kahju. Tegu on lõpule viidud kui valeandmeid esitanud isik on soodustuse kätte saanud. Tähtsust ei oma ka asjaolu, kas konkreetse soodustuse väljamaksmisel /saamisel sai keegi kahju/kasu. Teo täidab valeandmete esitamisega ebaõige ettekujutuse loomine tegelikest asjaoludest ja seeläbi petetu poolt soodustuse ülekandmine valeandmete esitajale. Samuti leidis maakohus, et kui lugeda süüdistust süstemaatiliselt, on selgelt aru saadav, et KarS § 210 järgi süüdistuses kirjeldatud tegevust arvatakse süüks Risti vallavanemale P.L-ile , kes Risti valla esindajana taotles Risti vallale (majandustegevuses osalevale isikule) avalikest vahenditest projektitoetust (soodustust) pettuse teel (võltsitud dokumentide esitamisega vale ettekujutuse loomisega), mille tulemusel kandis PRIA majandustegevuses osalevale isikule (Risti vallale) taotletud toetussumma üle. Prokuratuur nõustub maakohtu järeldusega ja seega ei ole käesoleval juhul tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 2 mõttes. 4.5 Prokuratuur leiab, et menetluskulud tuleb jätta süüdistatava P.L kanda. 8

(13)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kaitsja apellatsiooniga ning prokuröri vastuväidetega apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. 5.2 Esmalt märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  2. detsembri
  3. a otsuses nr 3-1-1-107-12 korranud oma varem avaldatud seisukohta, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Arutatavas asjas nähtub maakohtu otsusest, et P.L süüditunnistamisel tegi maakohus kindlaks, et teod, mille toimepanemises süüdistatavat süüdistati, on toime pandud, need teod pani toime süüdistatav ja need teod sisaldavad kuriteokoosseise, mis on ette nähtud KarS § 210 lg-tes 1 ja 2, § 299 lg -s 1 ja § 345 lg -s
  4. Samuti tuvastas kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatav on selle kuriteo toimepanemises süüdi. Eeltoodu tõttu on P.L süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtukolleegiumi hinnangul kohtuotsuse pinnalt jälgitav ja nõuetekohaselt põhjendatud. Kaitsja apellatsioonis korratakse samu väiteid, mida ta esitas maakohtus kohtuvaidluste käigus ning millele maakohus on oma otsuses juba vastanud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata uusi tõenduslikke ega õiguslikke argumente. Kohtukolleegium leiab, et nii kaitsja apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea

§ 342

lg 3 p -s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Lisaks eelnevale viitab kohtukolleegium siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13,
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja
  5. detsembri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). 5.3 Kaitsja kordab apellatsioonis oma varasemat seisukohta, et P.L tuleb süüdistuses KarS § 210 lg -te 1 ja 2 järgi õigeks mõista juba ainuüksi seetõttu, et puudub kuriteo subjekt ehk täideviija. Selle kuriteo subjekt on majandustegevuses osalev isik, seega eeldab antud koosseis erilise isikutunnusega isikut KarS § 24 mõttes. Kaitsja viitab majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg-le 1, mille kohaselt on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Kaitsja hinnangul Risti vald kohalik omavalitsusena ei ole majandustegevuses osalevaks isikuks ega vasta seega KarS §-s 210 sätestatud erisubjekti tunnustele. Apelleeritud kohtuotsuse lehekülgedel 17-18 on maakohus kohtukolleegiumi hinnangul motiveeritult leidnud, et ka itsja väide erisubjekti puudumise kohta ei ole põhjendatud. Kohtuotsuse 9

(13)kohaselt Risti valla tegevus tervisekeskuse rajamisel oli osalemine majandustegevuses, sest selle tulemusena sai vald nii otsest majanduslikku kasu kui soodustas vallas majandustegevust. Kohtukolleegium nõustub prokuröri vastuväidetes esitatud seisukohaga, et kriminaalõiguse teooria ja senise kohtupraktika kohaselt kui soodustuse saamisel on mitu eesmärki, sealhulgas mittemajanduslikke, ei ole oluline, et majanduslik eesmärk oleks põhiline. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et soodustuse saamisel ei ole oluline, et majandusliku kasu saamise eesmärk oleks põhiline. Selle projekti puhul ei arvestanud vald projekti tulemusena saada suurt otsest majanduslikku kasu, kuid kaudne majanduslik kasu oli ilmselge. Risti vald, taotledes PRIA-lt toetust Tervisekeskuse rajamiseks Ristile, osales majandustegevuses, otsustades vallale kuuluva maja renoveerida nii, et see oleks tegutsemiskohana sobiv tervishoiuga seotud ettevõtetele. Eesmärgiks oli vallaelanikele tervishoiuteenuse kättesaadavus, kuid selle eesmärgi saavutamiseks osales vald ise majandustegevuses, luues tingimused meditsiiniga seotud ettevõtluse säilimiseks vallas. Kohtukolleegium nõustub maakohtu sellise järeldusega täielikult. Kohtukolleegium lisab siinjuures, et kaitsja viide majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse sätetele ei ole antud asjas asjakohane, sest KarS § -s 210 sätestatud erisubjekti tunnused tuleb kohtul tuvastada lähtudes konkreetse asja eripärast. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja väitega, et P.L tuleb süüdistuses KarS § 210 lg -te 1 ja 2 järgi erisubjekti puudumise tõttu õigeks mõista. 5.4 Kaitsja heidab maakohtule ette, et välja on selgitamata kes ja kui suurt varalist kahju KarS § 210 lg 1,2 järgi kvalifitseeritud tegude toimepanemise tulemusel kandis. Tegemist on materiaalse koosseisuga, mille puhul kuulub tõendamisesemesse kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus. Süüdistusakti põhi - ja lõpposas on olulised ebaselgused, sest p ole aru saada, kes sai kasu, kes sai toetuse, kes on majandustegevuses osalev isik. Süüdistusaki kohaselt P.L isiklikult mingit varalist kasu ei saanud, mistõttu puudub tema tegevuses KarS § 210 lg 1,2 objektiivne koosseis ja ta tuleb õigeks mõista. Kaitsja oli samal seisukohal maakohtus peetud kohtuvaidluses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  1. juuni
  2. a otsuses nr 3-1-1-54-15 käsitlenud juhtumit, kui investeeringuobjektide hinnapakkumistest, mida süüdistatav PRIA -le esitas, oli osa võltsitud, osa aga koostatud pakkujate poolt süüdistatava etteantud info põhjal ja kajastas tegelikust oluliselt kõrgemat hinda. Riigikohus selgitas selles lahendis, et selliste materiaalselt või intellektuaalselt võltsitud hinnapakkumiste ja nendest lähtuvalt koostatud toetustaotluste PRIA-le esitamine on käsitatav KarS § -s 210 nimetatud pettusena. Need loovad PRIA töötajatele ebaõige ettekujutuse sellest, et konkreetsed ettevõtjad pakuvad investeeringuobjektiks olevaid seadmeid müügiks pakkumistes näidatud hinnaga. Ebaõigena esitatud andmed olid soodustusrelevantsed, s.t nendest olenes soodustuse (investeeringutoetuse) saamine ja selle suurus. Riigikohus märkis sedagi, et petetul või kolmandal isikul mingis ulatuses varalise kahju tekkimine ei kuulu soodustuskelmuse koosseisuliste tunnuste hulka. Lähtudes eeltoodust leidis maakohus arutatavas asjas põhjendatult, et KarS § -s 210 sätestatud teokoosseis ei nõua tagajärjena kasu/kahju saamist. Teo ebaõiguse moodustavad käeoleval juhul võltsitud dokumentidega ebaõige ettekujutuse loomise (pettuse) teel avalikest vahenditest soodustuse (tasuta rahalise väljamakse) saamine. Koosseisu täitmiseks ei ole oluline, et petetul oleks tekkinud varaline kahju. Tegu on lõpule viidud kui valeandmeid esitanud isik on soodustuse kätte saanud. P.L-ile süüks arvatava teo puhul ei oma tähtsust, milline oleks olnud õige renoveerimistööde maksumus, parim hinnapakkumine või kellegi kasu või kahju saamine. Teo täidab valeandmete esitamisega ebaõige ettekujutuse loomine tegelikest asjaoludest ja seeläbi petetu poolt soodustuse ülekandmine valeandmete esitajale. Maakohus märkis oma otsuses sedagi, et KarS 10
(13)§ 210 järgi süüdistuses kirjeldatud tegevust arvatakse süüks Risti vallavanemale P.L-ile, kes Risti valla esindajana taotles Risti vallale (majandustegevuses osalevale isikule) avalikest vahenditest projektitoetust (soodustust) pettuse teel (võltsitud dokumentide esitamisega vale ettekujutuse loomisega), mille tulemusel kandis PRIA majandustegevuses osalevale isikule (Risti vallale) taotletud teotussumma üle. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega täielikult. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja etteheidetega, et välja on selgitamata kahju laad ja suurus ning süüdistusakt on ebaselge, mistõttu P.L tuleks talle esitatud süüdistuses KarS § 210 lg -te 1 ja 2 järgi õigeks mõista. 5.5 Kaitsja märgib apellatsioonis, et P.L oli kohtu alla antud ( lisaks KarS § - le 210 lg 1, 2) süüdistuses KarS § 299 ja KarS § 345 lg 1 järgi, milliseid süüdistusi oli sisustatud kolme hinnapakkumise võltsimisega ja nende kolme võltsitud hinnapakkumise esitamisega PRIALE. PRIA LEADER- meetme projektitoetuse taotluse intellektuaalses võltsimises ja selliselt võltsitud taotluse PRIALE esitamises P.L-ile süüdistust ei ole esitatud. Seega on maakohus P.L süüdi mõistnud episoodides, milles temale ei ole süüdistust esitatud ega teda kohtu alla antud. Kohtukolleegium kaitsja etteheitega ei nõustu. Arutatavas asjas nähtub süüdistuse tekstist üheselt, et P.L süüdistatakse muuhulgas PRIA LEADER- meetme projektitoetuse taotluse intellektuaalses võltsimises ja selliselt võltsitud taotluse PRIALE esitamises. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsja väitega, et maakohus on väljunud P.L-ile esitatud süüdistuse piiridest. 5.6 Kaitsja taotleb P.L süüdistuses KarS § 299 ja § 345 lg 1 järgi õigeks mõista põhjusel, Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001 kehtestatud asjaajamiskorra ühtsete aluste § 14 lg 2 kohaselt ei ole allkirjastamata hinnapakkumised käsitletavad dokumentidena. Kaitsja esitas selle väite juba maakohtus ning vastuseks sellele on maakohus põhjendatult selgitanud, et P.L poolt allkirjastatud PRIA-le esitatud projektitaotlusele oli lisatud hinnapakkumiste võrdlustabel, kus oli välja toodud kõige soodsam pakkumine OÜ H-ilt ja hinnapakkumised 3 firma poolt: OÜ A, OÜ T ja OÜ H. Maakohtu hinnangul leidis tõendamist , et hinnapakkumiste esitajate poolt saadetud hinnapakkumistes tegi muudatused P.L ise ja esitas sellised hinnapakkumised hinnapakkujate nimelt projektitaotluse lisadena. Seega esitas P.L digitaalallkirjaga dokumendi, s. t PRIA LEADER-meetme projektitaotluse koos selle aluseks olevate ja nõut avate lisadega. Kohus leidis, et kõik esitatud hinnapakkumised on kirjalikud aktid, mis väljendavad hinnapakkujate poolt Risti Tervisekeskuse rajamiseks tehtavate tööde mahtu ja hinda, Seega avaldub neis hinnapakkumistes pakkujate tahte väljendus. Kuigi ükski neist hinnapakkumistest ei olnud allkirjastatud, olid kõikidel hinnapakkumistel pakkumise teinud ettevõtte nimi, rekvisiidid, samuti pakkumise koostanud isiku nimi ja kontaktandmed. Sellega oli tuvastatav hinnapakkumise väljaandja. Kuigi PRIA-le esitatud hinnapakkumised ei olnud allkirjastatud (vormilt olid need täpselt samasugused kui esialgselt esitatud hinnapakkumised), kuid need allkirjastamata hinnapakkumised sobisid oma vormilt PRIA-le, tõendamaks, et võetud on kolm hinnapakkumist. Seega kui ametiasutus on lugenud allkirjastamata hinnapakkumise sobivaks, siis sellest järeldub, et ka allkirjastamata ettevõtte rekvisiitidega hinnapakkumine täitis dokumendi ülesannet, millega sai tuvastatuks lugeda hinnapakkumise esitamise, selle väljaandja ja hinnapakkuja tahteavaluse: mis hinnaga ja mis mahus töö on võimalik ära teha. Kohus leidis, et 11
(13)tegelikkuses on tänapäeva elutempo ja tehniliste vahendite arengu juures üsna tavapärane, et allkirjastamata dokumente vahetatakse e-kirja teel ja sellised dokumendid omavad tõenduslikku tähendust nii ametiasutustes kui eraettevõtjate vahelises suhtluses. Seega olid P.L-ile saadetud OÜ T, OÜ A ja OÜ H hinnapakkumised dokumendid. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga täielikult. Kohtukolleegium peab vajalikuks lisada, et kaitsja apellatsiooni viide Vabariigi Valituse määrusega kinnitatud asjaajamise korrale ei ole samuti asjakohane, sest kohus peab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastama, kas on tegemist dokumendiga või mitte. Kohtukolleegiumi hinnangul on asjaajamise korras sätestatud nõuetega piirdumine dokumendi hindamiseks liialt kitsas. 6. Kaitsja A. Luberg on taotlenud apellatsioonis jätta õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise korral kohtueelses menetluses ja maakohtus tekkinud menetluskulud

§ 181

lg 1 alusel riigi kanda.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse tegemise korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohtukolleegium jätab maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse P.L suhtes muutmata, siis jätab kohtukolleegium kaitsja taotluse menetluskulude riigi kanda jätmise kohta rahuldamata. 7. P.L valitud kaitsja vandeadvokaat A. Luberg on taotlenud apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 1200 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud maakohtu otsusega tutvumine ja analüüsimine, apellatsiooni koostamine ning apellatsioonimenetluses osalemine.

§ 175

lg 1 p 1 näeb ette, et menetluskuluks on valitud kaitsjale või esindaj ale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse muutmata, siis jääb apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu summas 1200 eurot süüdistatava P.L kanda. 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p- st 1 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 15.

aprilli 2016. a kohtuotsuse P.L suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tühistatud osaliselt Riigikohtu 25.11.2016 otsusega RESOLUTSIOON 12

(13)
  1. Tühistada Pärnu Maakohtu
  2. aprilli
  3. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  4. juuni
  5. a otsus P.L süüditunnistamises ja karistamises KarS § 299 lg 1 järgi võltsitud dokumendi väljaandmises.
  6. Mõista P.L eelmises punktis nimetatud osas KarS § 299 lg 1 järgi õigeks.
  7. Muus osas, sh P.L süüditunnistamises ja karistamises KarS § 299 lg 1 järgi dokumendi võltsimises, jätta kohtuotsused muutmata.
  8. Kassatsioon jätta rahuldamata.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt P.L kasuks välja 604 (kuussada neli) eurot 80 (kaheksakümmend) senti, sh käibemaks 100 eurot 80 senti, kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.