KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- novembril 2016 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-16-8356 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus N.E-le asenduskaristuse kohaldamiseks väärteoasjas nr 2590,12,005085, rahatrahv 300 eurot) Võlgnik N.E, isikukood XXXxxx RESOLUTSIOON Juhindudes § 211, TMS § 201 lg 1, kohus MÄÄRAS Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus N. E-le asenduskaristuse kohaldamiseks läbi vaatamata. Määruse ärakiri edastada N.E-le ja Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri üldmenetluse otsuseg a väärteoasjas nr 2590,12,005085 määrati N.E-le LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv summas 300 eurot, s.o 75 trahviühikut. Otsus jõustus 31.10.
- Täitemenetlus 072 /2013/1771 on võlgniku N.E suhtes algatatud 13.11.
- Täitmiste ade toimetati võlgnikule kätte 25.11.
- Jõhvi kohtutäitur Risto Küti andmetel on rahatrahv summas 300 eurot kuni käesoleva ajani tasumata. Kohtutäitur on kontrollinud 1
(3)võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul registrijärgne vallas- ning kinnisvara, millele sissenõuet pöörata või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Kohtutäitur teavitas 30.09.2016 rahatrahvi täitmise võimatusest, täitemenetluse seadustiku § 201 lõike 1 alusel palub otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 17.11.2016 Viru Maakohtule avalduse N.E-le asenduskaristuse kohaldamiseks. Taotluse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult ja kohtutäitur alustas 13.11.2013 täitemenetluse väärteoasjas nr 2590,12,
- 30.09.2016 teavitas kohtutäitur eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr 2590,12,005085 rahatrahv summas 300 eurot asendamine arestiga. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2590,12,005085 määrati N.E-le LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv summas 300 eurot, s.o 75 trahviühikut. Otsus jõustus 31.10.2012 (tl 3-4). Vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtuv älise menetleja otsus jõustus 31.10.2012 . Täitemenetlus on alustatud 13.11.2013 . Kohtutäitur teavitas kohtuvälist m enetlejat täitmise võimatusest 30.09.
- Maakohus on seisukohal, et kuna käesolevas kohtuasjas on kohtutäitur teavitanud täitmise võimatusest pärast Täitemenetluse seadustikus sätestatud tähtaega (kolm aastat), tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. Tõlgendades Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätet, tuleb kohtu arvates jõuda seisukohale, et seaduseandja eesmärk selle normi kehtestamisel oligi isikule määratud -mõistetud rahalise laadi karistuse efektiivse täitmise tagamine. Selleks ongi kehtestatud seadusega küllaltki pikad nõude täitmise tähtajad - käesoleva nõude täitmine aegub 4 aastaga alates lahendi jõustumisest. Samas tuleb aga arvesse võtta seadusega sätestatud tähtaegu. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kohtutäituril lasub kohustus teha endast kõikvõimaliku, et isik tasuks talle määratud rahatrahvi. Lubamatu on olukord, kus kohtuväline menetleja taotleb konkreetse menetluse asjaolusid arvestamata isikule aresti. See aga ei ole rahatrahvi kui karistuse eesmärk. Nii tuleb kohtuvälisel menetlejal iga taotluse juures arvesse võtta konkreetse menetlusega seotud tähtaegasid. Maakohus soovib selgitada, miks kohus tõlgendab Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 regulatsiooni nii magu on see üleval kirjeldatud. 2
(3)Kohus ei jaga seisukohta, et kolmeaastase tähtaja järgmine teate esitamiseks oleks vaja üksnes selleks, et kaitsta ja aidata kohtuvälist menetlejat menetluslikes küsimustes, et menetleja saaks õigel ajal enne KarS § 82 lg 4 sätestatud tähtaja lõppemist asendustaotlust kohtule esitada. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 regulatsiooni puhul ei ole tegemist puhtalt hoiatusliku meetmega. Kohtu seisukohal on rahatrahvi asendusmenetluse puhul tegemist selle menetlusega, mille käigus võib isiku suhtes kohaldada aresti ehk vabadusekaotuslikku meedet, mis on tema põhiõiguse intensiivne riive. Selle meetme kohaldamise menetluse käigud peaksid olema sellised, et võimalikult tagada isikule tema põhiõiguse kaitset ja tagada isikule ausat menetlemist, välistades riigi omavoli. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja kaitset asendusmenetlus es ei vaja. Kohtuvälise menetlejale kohtutäituri poolt teate esitamise võimalus just mitte hiljem kui 3 aasta jooksul alates otsuse jõustumisest tähendab kohtu arvates mitte seda, et kohtuvälist menetlejat tuleb kaitsta, vaid see loob vajaliku kohustusliku tingimuse asendusmenetluse käivitamiseks. Täitemenetluse seadustiku § 201 kannab pealkirja „rahatrahvi asendamine arestiga“. Kohtu arvates on kohtutäituti tegevus Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 alusel osa asendusmenetlusest. Juhul, kui kohtutäitu hilineb teate esitamisega ehk Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestatud tingimus ei ole täidetud, ei ole põhjendatud käivitada asendusmenetlust, mis riivab isiku põhiõigust intensiivselt. Kohus nõustub, et seaduseandja ei ole ette näinud korda, millised menetluslikud tagajärjed on kohtutäituri teate esitamise tähtaja mittejärgimisel. Kuid kohtu arvates ei tähendada menetlusliku tagajärje puudumine seda, et regulatsiooni saab jätta kohaldamata ja käivitada põhiõigust riivavat asendusmenetl ust, arvestamata Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 regulatsiooni. Kohus asus seisukohale, et puudub õiguslik alus asuda arutama sisuliselt rahatrahvi asendamist olukorras, kus on möödunud Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 3
(3)