Obsah (4)

§ 424§ 68§ 73§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-7725 (13240103603) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maar

§ 424

järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. septembri 2013 otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav H.N-i apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatav H.N-i apellatsioon Viru Maakohtu
2. septembri 2013 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-13-7725 läbi vaatamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud
3. Viru Maakohtu 16.09.2013 otsusega tunnistati H.N süüdi

§ 424järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati kahtlustatavana kinnipidamine 19.08.2013-20.08.2013, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 kohaldades määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui H.N ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks kohtuotsuse jõustumisel. 2. Karistuse mõistmisel juhindus maakohus

§-st 56. Lisaks põhikaristusele pidas maakohus vajalikuks kohaldada H.N-i suhtes ka lisakaristust, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. Kohus märkis esmalt, et H.N on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 03.05.2012 otsusega

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 192 eurot ning lisakaristusena võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks kuuks. Käesolevas asjas kohus leidis, et kuna H.N on eelnevalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, on põhjendatud kohaldada tema suhtes lisakaristusena

§ 50

lg 1 p 1 sätestatut ning võtta H.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Arvestades, et H.N on samalaadse kuriteo toime pannud ning mõistetud karistus ei ole teda mõjutanud õiguskuulekale käitumisele, on kohus veendumusel, et lisakaristuse määramine täidab eripreventiivseid eesmärke. Riigikohus on lahendites 3-1-1-54-07 p 6 ja 3-1-1-55-07 p 6 asunud seisukohale, et isiku karistamisel korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Süüdistatav on oma ütlustes selgitanud, et vajab juhtimisõigust tööl käimiseks. Kohus leidis, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista süüdimõistetut käimast tööl ning tegemist ei ole erandliku asjaoluga.

§ 50

lg 2 näeb ette vaid ühe olukorra, mil ei või mootorsõiduki juhtimise õigust isikult ära võtta. Nimelt ei tohi seda ära võtta inimeselt, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. H.N-i puhul nimetatud asjaolu ei esine. Arvestades, et

§ 50

lg 1 p 1 alusel võib juhtimisõiguse ära võtta kuni kolmeks aastaks, on kohtu poolt lisakaristus mõistetud alla keskmise määra ning kohaldatud isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele. H.N ei teinud eelnevast karistusest, mille alusel võeti talt juhtimisõigus ära 1 kuuks, järeldusi ning teades ähvardava karistuse suurust otsustas siiski joobeseisundis mootorsõidukit juhtida. Seega ei täida lisakaristus mitte ainult süüdistatava heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet, arvestades, et süüdistatav on lühikese aja jooksul juba teist korda samalaadse rikkumise toime pannud ning käesolevas kriminaalasjas juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes ei pannud ta ohtu mitte ainult ennast, vaid teades, et ta on tarbinud alkoholi, sõidutas ta ka veel lisaks kahte kaasreisijat. Apellatsioonis esitatud taotlused

1. H.N vaidlustab kohtuotsuse tema suhtes kohaldatud lisakaristuse osas ja palub temalt juhtimisõigust mitte ära võtta. Ta märgib, et töö asjus peab ta pidevalt sõitma mööda Eestit erinevatel objektidel ja juhilubade äravõtmisel jääb ta ilma oma töökohast. Temal töökoha olemasolu on aga väga tähtis ja vajalik tema perele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus, hinnates H.N-i apellatsiooni põhjendatust, kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. 4.1 KrMS § 326 lg 2 teisest lausest tulenevalt ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. 2 4.2 Süüdistatav H.N vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles kohus pidas põhjendatuks karistada teda lisakaristusega. Ringkonnakohus, tutvunud apelleeritava kohtuotsusega, leiab, et süüdistatava H.N-i apellatsioon on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus H.N-ile mõistetud lisakaristuse osas vastab seaduses toodud nõuetele ning maakohus on mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist põhjalikult motiveerinud, kaaludes seejuures kõiki faktilisi asjaolusid. Kohtulahend on kooskõlas ka Riigikohtu lahendites järjepidevalt väljendatud seisukohaga, et isiku karistamisel korduvalt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. H.N on apellatsioonis tuginenud samale argumendile, mille esitas juba maakohtus – tööga seoses peab ta palju ringi sõitma, mistõttu juhtimisõiguse äravõtmisel võib ta töökohast ilma jääda. Ringkonnakohus on seisukohal, et töökoha kaotamise võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest

§ 50

lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Seega puuduvad käesolevalt sellised erandlikud asjaolud, mis peaksid kaasa tooma lisakaristuse mittekohaldamise. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka sellele, et

§ 50

lg 1 kohaselt on isikult kuriteos süüdimõistmise korral võimalik juhtimisõigus ära võtta kuni kolmeks aastaks. Seega on maakohus, võttes H.N-ilt juhtimisõiguse ära 3 kuuks, mõistnud talle suhteliselt leebe karistuse. Ringkonnakohus leiab samuti, et olukorras, kus H.N-ile ei avaldanud varasemalt mõistetud karistus, sealhulgas lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, piisavat mõju, on vajalik eripreventiivselt temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine juba kohaldatust pikemaks ajaks. Sellised õigusrikkumised seavad ohtu mitte ainult H.N-i enda, vaid ka tema perekonna ja teiste õiguskuulekalt käituvate isikute elu ja tervise. 4.3 Eeltoodud asjaolusid arvestades ja lähtuvalt KrMS § 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 3 Maarika Kuusk