4-19-1311/4

4-19-1311 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-19-1311 (2303,19,000046) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi A.O’i 04.03.2019.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 11.02.2019.a otsusele väärteoasjas 2303,19,
2. Kaebuse esitaja A.O , isikukood: XXX; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta A.O ’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 11.02.2019.a otsusele väärteoasjas 2303,19,000046 kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata.
4. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 11.02.2019.a otsus väärteoasjas 2303,19,000046 muutmata.
5. Kohtuotsuse ärakiri saata A.O ’ile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU 4-19-1311 11.02.2019.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs üldmenetluse otsuse väärteoasjas 2303,19,000046 A.O ’i suhtes. Otsusega karistati A.O ’i liiklusseaduse (edaspidi LS) § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Menetlusalust isikut karistati LS § 207 lg 1 järgi selle eest, et ta 20.01.2019.a kell 15:49 Tallinnas, Erika tn 14, juhtis mootorsõidukit, millel on läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll alates 31.07.2017.a. Sellise tegevusega rikkus A.O LS § 73 lg 2 sätestatud nõudeid. KAEBUSE SISU A.O esitas 04.03.2019.a Harju Maakohtule kaebuse, milles ta taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Menetlusalune isik tunnistab, et ta juhtis mootorsõidukit millel puudus kehtiv tehnoülevaatus, kuid tegi seda sellel põhjusel, et oli valmistamas sõidukit ette ülevaatuseks, käies poes ostmas vajaminevaid osi ning neid külge paigaldamas. Sõiduki näol oli tegemist hobiautoga, millega menetlusalune isik igapäevaselt liikluses ei osale. Lisaks märgib menetlusalune isik, et otsuse tegemisel ei ole arvesse võetud isiku kahetsust, mille ta protokolli kirjutas. A.O soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 21.03.2019.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 2
6. Objektiivne koosseis 4-19-1311 Liiklusseaduse § 207 lg 1 sätestab vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 73 lg
7. Antud sätte kohaselt peab liikluses kasutatav mootorsõiduk olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega, registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Väärteoprotokolli nr AB1563465 (väärteoasjas 2303,19,00046) kohaselt juhtis A.O 20.01.2019.a kell 15.49 Tallinnas, Eerika tn 14 juures mootorsõidukit Audi 80 (registreerimismärgiga xxx). Mootorsõidukil oli läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll alates 31.07.2017.a. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt käis ta autole varuosi ostmas ja neid külge monteerimas, eesmärgiga auto ülevaatuse eelseks kontrolliks korda teha. Seetõttu oli menetlusalune isik sunnitud ilm ülevaatuseta sõitma. Väärteoprotokollile lisatud politseiametnikust R. Kutser’i ütlused kinnitavad väärteoprotokollis kirjeldatut. Väärteomaterjalidele on lisatud ka sõiduki taustakontrolli väljavõtte, mille kohaselt puudus sõidukil Audi 80 (registreerimismärgiga xxx) väärteo toimepanemise hetkel kehtiv tehnoülevaatus. Viimane korraline tehnoülevaatus teostati mootorsõidukile 07.09.2016.a, mis kehtis kuni 31.07.2017.a. Sealjuures ei vaidlusta A.O ka kohtule esitatud kaebuses asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit, millel oli läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et A.O kasutas liikluses mootorsõidukit, millel oli läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. A.O poolt toimepandud tegu vastab LS § 207 lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele. Mis puudutab menetlusaluse isiku kaebuses kirjeldatud asjaolu, et käis mootorsõidukiga poes ostmas vajaminevaid varuosi ning neid külge paigaldamas, märgib kohus järgmist. LS § 73 lg 74 kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Poodi suundumine varuosade ostmiseks ei ole õigustavaks asjaoluks, mis lubaks liigelda mootorsõidukiga, millel on läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll.
8. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS § 242 lg 1 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et A.O pani väärteo toime teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Nii kaebuse kui väärteoasja materjalide kohaselt oli kaebaja teadlik asjaolust, et temale kuuluval mootorsõidukil on läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sellest hoolimata, otsustas menetlusalune isik minna liiklusesse. Sellise tegevusviisiga jättis menetlusalune isik võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et A.O on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis. 3 4-19-1311
9. Õigusvastasus ja süü A.O teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §s 34 sätestatud asjaolusid ning A.O on sündinud
10. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on A.O tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et A.O on pannud toime talle etteheidetava väärteo LS § 207 lg 1 järgi. KARISTUS LS § 207 lg 1 võimaldab menetlejal tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest kohaldada karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja karistas A.O LS § 207 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. A.O süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime kaudse tahtlusega, on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmise süü suurusele. Arvesse saab võtta ka asjaolu, et isik tunnistas oma süüd. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus hindab menetlusaluse süü seega keskmiseks. Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et kohtuväline menetleja ei ole otsust tehes arvestatnud protokolli ütluste osas avaldatud kahetsust. Kohus selgitab, et väärteoprotokollis antud ütlused aga kahetsust ei sisalda. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul 2 kehtivat väärteokaristust, neist 1 on kvalifitseeritud LS § 207 järgi ning väärteotoimikus oleva 17.10.2018.a koostatud kiirmenetluse otsuse nr 10220162850049 koopialt nähtub, et tegu oli toime pandud sama sõidukiga, millega pani menetlusalune isik toime ka käesoleva kaevatava õigusrikkumise. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv 200 euro ulatuses väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Võttes arvesse, et isiku süü oli keskmine loeb kohus määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, §
11. ( Violetta Kõvask Kohtunik ) 4