Kohtuasi nr 1-12-1653 KOHTUMÄÄRUS Ärakiri Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.01.2013, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-12-1653 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Aita Ploom Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu M.N, isikukood XXX, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 07.09.2010 ja lõpp 31.10.2014 RESOLUTSIOON: Jätta M.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, M.N -ile ja prokurörile. Asjaolud: Viru Vangla esitas 07.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab M.N karistust Viru Maakohtu 07.08.2012 kohtuotsuse nr 1-12-1653 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 sätestatud süüteo toimepanemises ning karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks raskema karistusega, s.o Viru Maakohtu 29.03.2012 otsusega mõistetud karistusega 4 aastat 1 kuu ja 24 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti 07.09.
- Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on M.N kriminaalkorras karistatud 9-l korral, vanglakaristust kannab neljandat korda. Käesolevat karistust kannab varguse eest. 1 Kuritegu on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, grupis ja isiku poolt, kes on seda varem teinud. Kuritegude dünaamika on sarnane. Nagu varasemad kuriteod, on ka see varavastane. Saadud on suuremat majanduslikku tulu. Kinnipeetav omandab vanglas riigikeelt ja keevitaja eriala, samuti on ta läbinud sotsiaalprogramme. Kinnipeetaval on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav asuks vabanemisel elama oma vanemate juurde. Isikul ei ole vabanedes kindlat töökohta. Isik on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vanemad on nõus kinnipeetavat vabanemise korral nii materiaalselt kui moraalselt toetama. Kuigi isikul on toetavad lähedased, on tema suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikud, tema elustiil on riskiv ja hoolimatu. Kinnipeetava näol on tegemist narkosõltlasega, samas on ta ise probleemi tunnistanud ja valmis sellega tegelema. Vangla on hinnanud isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust kõrgeks, s.o 86%, ning ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt eelmine vanglast ennetähtaegne vabastamine ebaõnnestus, kuna M.N ei käinud registreerimisel. Kinnipeetav vabanes vanglast ennetähtaegselt 27.10.2008, kuid kolm kuud hiljem sooritas uue kuriteo ja jätkas nende toimepanemist kuni vahistamiseni. Kinnipeetav vabanes vanglast tähtajaliselt 28.05.2010 ning vähem kui kolm kuud hiljem pani toime uue röövimise ja jätkas kuritegude toimepanemist kuni vahistamiseni. Maakohtu istung: 13.12.2012 toimunud kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et kõik see, mis iseloomustuses öeldud, oli 10 aastat tagasi. Kinnipeetav kinnitas, et saab aru, et peab oma elu muutma. Sellepärast läks ta eriala õppima. Kui ta vabastatakse, jätkab ta õpinguid kutsehariduskeskuses. Kinnipeetav selgitas, et on nõus osalema kõikides sotsiaalprogrammides, mis talle määratakse. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist ei toetanud, sest kõikidest materjalidest nähtub, et isik ei ole paranemise teele asunud. Tal on hulgaliselt karistusi. Viru vangla ei toeta samuti vabastamist. Tal on 3 distsiplinaarkaristust olnud,
- juunil oli viimane. Kohtumääruse põhjendused: Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.N ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus märgib, et isikut on varem 9 korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib neljandat korda. Kinnipeetaval on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb 2 distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Asjaolust, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, nähtub, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja jätkab kuritegude toimepanemist. Isikul on vabanedes olemas küll elukoht, kuid puudub töökoht ja seega sissetulek. Kohus peab vajalikuks märkida, et isiku puhul on täheldatud süütegude toimepanemist materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on olemas oht, et isik jätkab materiaalsete raskuste ilmnemisel kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et isiku vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles tema vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetav ei ole suutnud vaatamata talle antud võimalustele õiguskuulekalt käituda. Nimelt on ta varem rikkunud katseaja nõudeid ja talle mõistetud karistus on täitmisele pööratud. Sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna puudub kindlus, et isik sel korral suudab kehtestatud nõuetest kinni pidada ja katseaja edukalt läbida. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Ka vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist enne tähtaega ja märgib, et vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava puhul on kõrge, s.o 86%. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu M.N vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega ühes allutamisega elektroonilisele valvele. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et M.N puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Kohtumäärus jõustus
- jaanuaril
- a. Nooremreferent Irina Golubev 3