4-19-2682/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2019 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-19-2682 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungisekretär Mariann Rei Tõlk - Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur Väärteoasi Sissenõudja avaldus asenduskaristuse määramiseks Süüdlane S.B isikukood: XXX; asukoht: XXXX; elukoht vabanemisel XXXXX Kaitsja - RESOLUTSIOON
2. Asendada KarS § 72 lg 1 ja 2 alusel S.B-le Põhja prefektuuri 03.03.
3. a otsusega väärteoasjas nr 2302,16,015997 LS § 223 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel määratud rahatrahv 592,27 eurot, s.o 148 trahviühikut, 14 (neljateistkümne) päeva arestiga, ja LS § 236 lg 1 järgi määratud rahatrahv 500 eurot, s.o 125 trahviühikut, 12 (kaheteistkümne) päeva arestiga.
4. Arest pöörata täitmisele viivitamatult pärast Harju Maakohtu 08.08.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6271 mõistetud Harju Maakohtu 18.04.
6. a määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt vabanemist või pärast kriminaalasjas nr 1-19-4646 mõistetava karistuse kandmiselt vabanemist.
7. Määruse koopia saata S.B-le , Tartu Vanglale, Põhja ja Lõuna prefektuurile ning kohtutäitur Risto Sepale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik Põhja prefektuur karistas S.B 03.03.
8. a otsusega väärteoasjas nr 2302,16,015997 LS § 223 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, ja LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend jõustus 24.03.
9. Sissenõudja Põhja prefektuur esitas 10.05.2019 avalduse süüdlasele asenduskaristuse määramiseks KarS § 72 ja TMS § 201 alusel. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes 30.05.2017 täitemenetlust. Kohtutäitur teavitas 29.01.2019 sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. Tasumata rahatrahvide summad on 592,27 eurot ja 500 eurot. Menetlusosaliste seisukohad Kohtuistungil selgitas S.B, et põhjust trahvi tasumata jätmiseks ei ole. Enne vangitust tal ametlikku töökohta ei olnud, kuid ta tegeles tänavakivide paigaldamisega ja töötasu oleks võimaldanud tal trahvi tasuda. Ta palub asendada tasumata trahvi üldkasuliku tööga. Vangistuse kandmiselt vabaneb ta XXXX Kohtu seisukoht VTMS § 211 lg 1 alusel võib kohus teha sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. S.B ei ole tasunud temale Põhja prefektuuri 03.03.
10. a otsusega määratud 150 trahviühiku suurust trahvi 600 eurot täielikult, tasumata on 592,27 euro. Samuti on tasumata sama otsusega määratud 125 euro suurune trahv 500 eurot. Süüdlasel pole piisavalt raha trahvi tasumiseks. Kohus leiab, et üldkasulik töö ei ole S.B-le sobiv karistusliik. Tema varasem käitumine on näidanud, et ta ei suhtu üldkasuliku töö tegemisse kohusetundlikult. Teda karistati Harju Maakohtu 08.08.
11. a otsusega vangistusega, mis asendati 358 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga üks aasta. Kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pööras Harju Maakohus 18.04.
12. a määrusega kandmata karistuse, 8 kuu 19 päeva pikkuse vangistuse täitmisele põhjusel, et S.B ei teinud üldkasulikku tööd nõuetekohaselt. Ta ei järginud määratud ajakavasid, mistõttu oli 4 kuud enne tähtaja lõppu ära tehtud ainult 99 tundi üldkasulikku tööd ning tegemata 259 tundi. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et S.B-le Põhja prefektuuri 03.03.
13. a otsusega määratud rahatrahv 592,27 eurot, millele vastab 148 trahviühikut, ja rahatrahv 500 eurot, millele vastab 125 trahviühikut, tuleb asendada arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-le
14. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti (KarS § 72 lg 2), seega tuleb S.B kanda vastavalt 14 päeva aresti ja 12 päeva aresti, s.o kokku 26 päeva aresti. 2 S.B kannab praegu Tartu Vanglas Harju Maakohtu 08.08.
15. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6271 KarS § 424 ja § 215 lg 2 p 2 järgi mõistetud ning Harju Maakohtu 18.04.
16. a määrusega täitmisele pööratud 8 kuu 19 päeva pikkust vangistust. S.B peaks vabanema tähtaegselt vangistusest 10.09.
17. Samas on S.B kohta Kohtute Infosüsteemi andmetel uus kriminaalasi nr 1-19-
18. Kokkuleppe järgi on mõistetavaks liitkaristuseks 1 aasta 19 päeva vangistust karistuse kandmise algusajaga 22.12.
19. Kui kohus kinnitab kokkuleppe ja kohtuotsus jõustub, siis vabaneb S.B vangistusest XXXX Kohus on seisukohal, et S.B-le määratud 26 päeva pikkune asendusarest tuleb pöörata täitmisele viivitamatult pärast Harju Maakohtu 08.08.
20. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist või pärast kriminaalasjas nr 1-19-4646 mõistetava karistuse kandmiselt vabanemist, kuna on alust arvata, et pärast vangistusest vabanemist ei lähe ta VTMS § 205 lg-s 2 ettenähtud korras ise aresti kandma. Seda näitab S.B varasem käitumine. Ta ei läinud Harju Maakohtu 18.04.
21. a määrusega täitmisele pööratud vangistust kandma, sundtoomist ei olnud võimalik täita, kuna ta ei viibinud oma elukohas, mistõttu kohus kuulutas ta 27.08.
22. a määrusega tagaotsitavaks. Ta tabati 22.12.2018 ja toimetati vangistust kandma. Ingeri Tamm kohtunik 3