4-20-5110/32

(10)4-20-5110 kantud menetluskulu (valitud kaitsjale makstud tasu) summas 3465 eurot (kolmtuhat nelisada kuuskümmend viis).

1. Kohtuvälise menetleja 04.12.2020 otsuse järgi riigi kanda jäetud väärteomenetluse kulu summas 457 eurot tuleb jätkuvalt jätta riigi kanda.
2. Kohtuistungil olnud tunnistajate taotletud sõidukulud jätta riigi kanda.
3. Kohtuotsus saata menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale, kohtuvälise menetleja esindajale, teadmiseks menetlusvälisele isikule TTule VTMS § 119 lg 2
4. lause alusel ning jõustumisel Rahandusministeeriumile Eesti riigi kanda jäetud menetluskulude osas. Edasikaebamise kord Kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Motiveeritud kohtuotsus on kättesaadav kohtuotsuse kuulutamisest arvates, s.o 01.03.
5. a. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK XX mõisteti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna menetlusgrupi väärteomenetleja Ragne Tõnts 04.12.
6. a otsusega väärteoasjas nr 2510,20,001002 süüdi LS § 223 lg 1 järgi ning karistati rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. XXile heideti nimetatud väärteootsusega ette seda, et tema, 24.05.2020 kell 15:03 Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa tee, Mustla küla, Paide linn, Järva maakond, , 61km, paremas pärisuunas juhtis mootorratast, tagant tuleva sõidukijuhina omas ülevaadet sellest, et tema ees liigub sõiduk aeglaselt ning sellel on sisse lülitatud vasak suunatuli. Enne eessõitvast sõidukist möödasõidu alustamist ei veendunud, et selle sõiduki juht on alustanud vasakpööret ning tema enda valitud sõidukiiruse tõttu ei jõudnud ta ette aimatava eespoolse takistuse ees so eessõitva vasakpööret sooritava sõiduki ees seisma jääda. Seega põhjustas ta varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sest ei veendunud et samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht andis märku vasakpöördeks ning sõidukiiruse valikul ei kohandanud oma sõiduki kiirust, et ta suudaks seisma jääda teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, rikkudes sellega LS § 51 lg 3 p 2 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid. Varaline kahju tekitatud TTule sõiduki Xxxxxxxxxx xxxxxxxx reg nr xxxxxx kahjustamisega. Kaebuse sisu V. Tederi kaitsja Maano Saareväli esitas Pärnu Maakohtule 14.12.
7. a kaebuse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2510,20,001002, milles taotleb: Tühistada kohtuvälise menetleja 4.12.
8. a otsus väärteoasjas nr 2510,20,001002 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel; Nõuda kohtuväliselt menetlejalt kirjalik seisukoht kaebuse suhtes ja toimetada see enne kohtuistungit kätte menetlusaluse isiku kaitsjale; Mõista kaebuse rahuldamise ja väärteomenetluse lõpetamise korral menetlusaluse isiku kasuks riigieelarve vahenditest välja menetlusaluse isiku poolt kaitsjale makstud tasu. Kokkuvõtvalt on kaebuse esitaja seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole tõendanud liiklusnõuete rikkumist menetlusaluse isiku poolt ega ka LS § 223 lg 1 kohase väärteokoosseisu objektiivse koosseisulise tunnuse – põhjusliku seose – esinemist menetlusaluse isiku teo ja saabunud tagajärje vahel. Samuti on kohtuväline menetleja andnud tõenditele ebaõige tähenduse ja jätnud täielikult käsitlemata menetlusaluse isiku poolt liiklusõnnetuse vältimise võimalikkuse küsimuse. Nende minetuste tõttu on kohtuväline menetleja tunnistanud ebaõigelt menetlusaluse isiku LS § 223 lg 1 kohase väärteo toimepanemises süüdi. 2

(10)4-20-5110 1) Esmalt märgib kaitsja, et kohtuväline menetleja on vaatamata kaitsja poolt esitatud vastulausetes välja toodule, jätnud täielikult tähelepanuta, et Xxxxxxxxxx i vasaksuunamärguannet näidati kahel eraldi võetaval korral. 2) Teiseks on kohtuväline menetleja jätnud põhjendamatult käsitlemata kaitsja esitatud vastulausetes korduvalt esile toodud küsimuse sellest, kas menetlusalusel isikul oli alates Xxxxxxxxxx i vasakpöördeks antud suunamärguande sisselülitamisest üldse võimalik oma liikumiskiirust vähendada viisil, et kokkupõrge oleks välditav. Tegemist on kaitsja hinnangul käesoleva väärteoasja kõige olulisema e. keskse küsimusega, millele vastamist kohtuväline menetleja on seni järjekindlalt vältinud. 3) Kuna Xxxxxxxxxx i sõidu alustamine ei olnud selliseks teguriks, mis tinginuks kiiruse vähendamise või veelgi vähem selle võrdsustamise Xxxxxxxxxx i kiirusega, ei saa valitud sõidukiirusega liikumise jätkamist menetlusalusele isikule selles liiklusõnnetuse eelses olukorras ette heita. 4) Liiklusõnnetus toimus põhjusel, et Xxxxxxxxxx i juht T. T ei veendunud enne vasakpööret manöövri ohutuses, st selles, - kas tema taga liigub teisi sõidukeid; - milline on nende sõidukite lähenemiskiirus; - kas vasakpööre võib tagant lähenevaid sõidukeid ohustada või takistada; - kas taga liikuvatest sõidukitest mõni planeerib möödasõitu või möödumist. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele 22.12.2020 esitas kohtuvälise menetetleja esindaja R. Tõnts seisukoha kaebusele, mille kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et see tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: Kaebuses on kaitsja märkinud, et kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta sõiduki Xxxxxxxxxx i juhi poolt enne liiklusõnnetust sooritatud kahest manöövrist esimese manöövri. Samas on kaebuses toodud välja põhjus, miks see nii on. Tsiteerin kaebuse sisu 4 punkt: Seega tegi Xxxxxxxxxx i 2 manöövrit ning liiklusõnnetuse lahendamisel omab eelkõige tähtsust teine e. vasakpöördemanööver ja selle märguanne. Ka kohtuväline menetleja pidas olulisemaks vasakpöörde manöövrit otsuse tegemisel, mistõttu esimese manöövri käsitlus puudub. Ka tunnistaja P.M annab ütlusi selle kohta, et sooritas kaks manöövrit ja nende vahelisel ajal oli suunatuli väljalülitatud. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses esitatud kaitsja seisukohaga, et põhjuslik seos menetlusaluse isiku tegevuse ja liiklusõnnetuse vahel puudub, tõenditele on antud ebaõige tähendus ning vastamata on liiklusõnnetuse vältimise võimalus. Kohtuväline menetleja jääb oma otsuse juurde ning leiab, et teo toimepanemine on tõendatud ja seetõttu ei pea vajalikuks otsuses käsitletut üle korrata. Tulenevalt eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et XX (X) süüline käitumine LS § 51 lg 3 p 2 ja § 50 lg 3 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud uuritud tõenditega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja 3

(10)4-20-5110 poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Käesoleva väärteoasja põhikese lasub sellel, kas XX teos üldse esinevad väärteotunnused, s.t kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. XX etteheidetava väärteo süüdistuse kohaselt XX: 1) tagant tuleva sõidukijuhina omas ülevaadet sellest, et tema ees liigub sõiduk aeglaselt ning sellel on sisse lülitatud vasak suunatuli; 2) enne eessõitvast sõidukist möödasõidu alustamist ei veendunud, et selle sõiduki juht on alustanud vasakpööret; 3) tema enda valitud sõidukiiruse tõttu ei jõudnud ta ette aimatava eespoolse takistuse ees, s.o eessõitva vasakpööret sooritava sõiduki ees, seisma jääda; 4) põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Käesoleva otsuse tegemise aluseks on kohtule uurimiseks esitatud järgmised tõendid: 1) tunnistaja R. S 04.02.2021 kohtuistungil antud ütlused (kohtuistungi protokoll lk 2-7); 2) tunnistaja T. T 04.02.2021 kohtuistungil antud ütlused (kohtuistungi protokoll lk 7-16); 3) tunnistaja R. T 04.02.2021 kohtuistungil antud ütlused (kohtuistungi protokoll lk 16-18); 4) tunnistaja M. V 04.02.2021 kohtuistungil antud ütlused (kohtuistungi protokoll lk 18-25); 5) menetlusaluse isiku XX 04.02.2021 kohtuistungil antud ütlused (kohtuistungi protokoll lk 28-33); 6) 25.05.

1. a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (vta tl 1-9); 7) kaitsja esitatud foto bussipeatuse taskust (esitatud 04.02.2021 kohtuistungil, tl 26); 8) 24.05.
2. a teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest regionaalhaiglasse (vta tl 13); 9) 03.06.
3. a TTu kohta tehtud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2510,20,001002 (vta tl 1415); 10) 15.06.
4. a väärteoprotokoll, mis on tehtud XXile – väärteoprotokolli kohta antud ütlusi ei arvestata, kuivõrd menetlusalune isik andis ütlusi vahetult kohtus (vta tl 16); 11) 30.10.
5. a ekspertiisiakt nr 20E-LL0030 koos lisadega ning DVD-plaadiga, õiend ekspertiisi maksumuse kohta (vta tl 33-36); 12) 04.02.
6. a kohtuistungil avaldatud ja uuritud kaitsja joonised kaitsja võimaliku versiooni selgitamiseks (tl 27-28); 13) 10.11.
7. a täiendav väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2510,20,001002, mille järgi on tehtud XXi üldmenetluse otsus (vta tl 39); 14) täiendav vastulause XX kaitsja poolt, mille kohus vastuväidete ja väidete tasandil avaldas (vta tl 41-46); 15) 04.12.
8. a otsus väärteoasjas nr 2510,20,001002 XX kohta (vta tl 47-48). Maakohus alustab väärteoasja lahendamist sellest, kas XX üldse on kohtuvälise menetleja kirjeldatud teod etteheidetavad, võttes aluseks väärteoasja süüdistuse.
9. XX poolt eessõitva aeglase sõiduki tajumine ning selle sõiduki suunatule märguanne enne vasakpööret Väärteosüüdistuse järgi XX tagant tuleva sõidukijuhina omas ülevaadet tema ees aeglaselt liikuvast sõidukist ning sellest, et eessõitval sõidukil on sisse lülitatud vasak suunatuli. XX on andnud liiklusõnnetuse asjaolude kohta 04.02.2021 kohtuistungil ütlused, mille kohaselt: „ . /…/ 4

(10)4-20-5110 .“ (kohtuistungi protokoll lk 28-29). XX ütlused ühtivad süüdistusega selles osas, et tema, tagantpoolt liikuva sõiduki juhina, omas ülevaadet sellest, et tema ees liigub sõiduk aeglaselt. XX kinnitab oma ütlustes, et ta lähenes temast eespool olevale sõidukile Xxxxxxxxxx i tagantpoolt ning sai aru, et ilmselt auto üritab tulla pärisuunavööndisse ja liituda liiklusega. Samuti tajus XX asjaolu, et eesolev sõiduk on aeglane: „ “ (kohtuistungi protokoll lk 30). Oma ütluste kohaselt võttis XX selles olukorras kasutusele meetme, mille kohaselt oma sõidurajast väljumata liikus ta oma juhitud mootorrattaga kesktelgjoone lähedale, et teha eespool liiklusega ühineda soovivale sõidukile ruumi juhuks, kui vajadusel tuleb teha möödasõit. XX ütlustega ühtivad ka tunnistaja R. S ütlused, kes liikus liiklusõnnetusse sattunud sõidukitega samas suunas neist tagapool: „ “ (kohtuistungi protokoll lk 3). Seega on asjas selge, et XX tajus eesliikuvat T. T sõidukit kui selgelt aeglasemat ning omas varakult sellest ka ülevaadet. Suunatule märguanne XX vasakpöördest märkuandvat suunatuld aga ei näinud: „ .“ (kohtuistungi protokoll lk 30). Ka tagant tulev tunnistaja R. S ei mäleta suunatule kasutamist enne vasakpöörde sooritamist: „/…/ .“ (kohtuistungi protokoll lk 4). Kohus leiab, et ütlustele hinnangu andmisel tuleb üldteada asjaoluna arvestada ka kiires liikluses tekkinud mälupildi võimalikku haprust kui mälupilt ei ole piisavalt detailne ja on ebakonkreetne (mälu ei ole videolint, kui küsimus on konkreetsetes sekundites või väiksemates ajaühikutes, mida on võimalik alati objektiivselt tagantjärele n-ö tagasi kerida), s.t kui üks ei näe ja teine ei mäleta, võib see kinnitada ka seda, et mida pole olnud, seda ei saagi näha ega mäletada. Vastupidiselt XXja R. S, kes vasakpöördele eelnenud suunatuld ei mäleta, räägivad tunnistaja T. T ja M. V, kes olid teises avariis osalenud sõidukis, et enne vasakpöörde sooritamist pani T. T suunatule sisse: „ .“ (kohtuistungi protokoll lk 9), „ “ (kohtuistungi protokoll lk 19). Seega on suunatule sisselülitamise osas vastuolulised ütlused, vastuolusid ei saa kõrvaldada ning seetõttu ei ole tegelikult teada, kas suunatule märguannet üldse anti või mitte. Eelneva tõttu on meelevaldne ka väärteootsuses XX tehtud etteheide, mille kohaselt ta justkui pidi tõsikindlalt eesoleva sõiduki suunatule märguannet nägema. Ka T. T ütlustest ei tule välja, kas märguanne anti kolm sekundit enne manöövrit või mitte, tunnistaja T. T on olnud väga aus ja eluliselt ning arusaadavalt kinnitanud, et ta ei saa mäletada sellist detaili. Kaitsja küsimusele tunnistaja T. T t, miks ta ei vaidlustanud enda suhtes tehtud otsust, kui ta täna ei näe enda süüd, vastas T. T, et ta usaldab politseid. Kohtuvälise menetleja esindaja on kohtus jäänud seisukohale, et „ (tunnistaja R. S) .“ (kohtuistungi protokoll lk 42). Asjaolu, et eesolev sõiduk asus vasakpöörde sooritamisele ning XX tagantpoolt lähenemine ei tähenda automaatselt, et suunatule märguanne sisse oli lülitatud ning XX seda ka nägema pidi. Suunamärguanne on peatse manöövri tegemisest teistele liiklejatele üks olulisemaid indikatsioone, seda ei saa lugeda tuvastatuks tõenäoliselt – suunamärguanne kas anti või ei antud ning käesolevalt on selles osas asjas vastuolulised ütlused, mistõttu ei saa suunamärguande andmist tõendatuks lugeda. Kui siiski lugeda suunamärguande andmine tõendatuks, s.t võtta arvesse T. T ja M. V kattuvad ütlused, mille kohaselt T. T lülitas M. V vastavasisulise märguande peale suunatule sisse, on oluline see, mis 5

(10)4-20-5110 hetkel suunamärguanne sisse lülitati, kuidas ja kas üldse sai XX seda tajuda ning sellele ka reageerida. Kuivõrd suunatule sisselülitamise fakti kohta on üksnes T. T ja M. V ütlused, saab ka suunatule sisselülitamise hetke hinnata üksnes nende ütluste alusel. T. T on kohtus suunatule sisselülitamise ja vasakpöörde sooritamise hetke kohta andnud järgmised ütlused: „ (mõeldud: suunatule sisselülitamist) “, „ “, „ (mõeldud: elukaaslane ütles, et pane suunatuli sisse). “, „ “ (kohtuistungi protokoll lk 8, 9, 14, 15). M. V ütlused suunatule sisselülitamise hetkel kohta on järgmised: „ /…/ .“, „ .“, „ pidurdamisheli)? – „ .“, „ .“, „ .“, Millal te seda heli kuulsite (kohtu märkus: .“ (kohtuistungi protokoll lk 19, 20, 22, 23). T. T ja M. V ütluste põhjal ei jää kummutamata kahtlus, et isegi juhul, kui suunatuli sisse lülitati, siis suunatule märguanne anti vahetult enne vasakpöörde alustamist või isegi üheaegselt vasakpöördele asumisega, mistõttu ei saanud suunamärguanne olla XX jaoks indikatsiooniks sellest, et tema ees olev sõiduk vasakmanöövrile läheb. M. V ütlustest tuleb selgelt välja, et kui suunatuli sisse lülitati, oli koheselt kuulda pidurdamisheli, see tähendab, et nende ütluste kohaselt oli XX juba eessõitvale sõidukile nii lähedal, et ka koheselt reageerides ei olnud tal võimalust enam liiklusõnnetust vältida – selline suunamärguanne pidi tema jaoks tulema ootamatult. Lisaks olid T. T ja M. V keskendunud sellele, kas nad üldse saavad vasakul asuvasse parklasse sisse sõita, s.t, ega sellel sissesõidul keelumärki ei ole. Hetkel, mil nad said selgeks, et keelumärki sissesõidul ei ole, võiski T. T koheselt suunatule sisse lülitada ning samal hetkel ka pöördele asuda – seda kinnitavad ka T. T eelviidatud ütlused. Seega ei ole üheselt tõendamist leidnud, et XX pidi suunatule märguande järgi tagant läheneva sõidukiga aru saama eessõitva aeglasema sõiduki peatselt alustatavast manöövrist. Eelneva tõttu ei ole põhjendatud ka XX väärteootsusega ette heidetud tegu, mille kohaselt ta 1) tagant tuleva sõidukijuhina omas ülevaadet sellest, et tema ees liigub sõiduk aeglaselt ning sellel on sisse lülitatud vasak suunatuli, 2) enne eessõitvast sõidukist möödasõidu alustamist ei veendunud, et selle sõiduki juht on alustanud vasakpööret. Suunatule märguande osas on kohtule antud kaheseid ning omavahel vastuolulisi ütlusi ning seega jääb kummutamata kahtlus, kas suunamärguanne üldse anti, ning kui anti, siis kas XX pidi suunatule märguande peale üldse eesseisvat vasakpööret tajuma. Kohe kindlasti ei saa kogutud tõendite pinnalt asuda seisukohale, et suunatuli oli sisse lülitatud vähemalt 3 sekundit enne manöövrit, nagu nõuab LS § 39 lg 1 - juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Maakohus rõhutab, et tegelikkuses ei ole tõsikindlalt võimalik tuvastada ka seda, et suunatuld ei olnud sees 3 sekundit enne manöövrit ning seda vastuolu ei ole võimalik tõendite kogumi järgi kõrvaldada. Isikute ärakuulamisel kujunes kohtul siseveendumus, et antud juhtumil on eluliselt arusaadav, et mälupilt sellisest murdosasekundist ei saa olla kui videoklipp, mida on võimalik alati vaatamata küsimuste rohkusele taasesitada. Seda ei ole võimalik n-ö välja peilida küsimustega, see teadmine konkreetsest mälupildist on piisavalt selgelt olemas kohe või seda pole, sest see ei saa üldjuhul täieneda tagantjärele detailide osas. Vastupidine ei oleks antud kaasuse puhul usaldusväärne. Kohtueelsel uurimisel on võimalik saada kätte detailseim ülevaade, mida kasvõi meenutamise kaudu on võimalik hiljem reprodutseerida kohtuistungil, vastupidine on ebatõenäoline või seda olukorda tuleks eriliselt põhjendada. Antud kaasuse puhul ei saa välistada, et tegemist on sõna otseses mõttes õnnetusega ja halbade asjaolude kokkusattumisega, vaatamata kummagi juhi hoolikusele sellises situatsioonis, sest muu ei ole tõsikindlalt piisavalt tõendatav. 2. T. T sõiduki asend kesktelgjoone suhtes enne vasakpöörde sooritamist 6

(10)4-20-5110 Vasakule pööramise manöövri plaanist ei anna siiski märku üksnes suunatuli – LS § 48 lg 1 kohaselt enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale. Järgnevalt analüüsib kohus, kas XX pidi eessõitva T. T vasakmanöövri plaanist aru saama selle järgi, et ta oli suundunud pärisuunavööndis vasakule kesktelgjoone lähedale. XX kaitsja, võttes aluseks ekspertiisiakti ja selle lisana esitatud joonise sõidukite paiknemisest enne avarii toimumist, pikendas T. T sõiduki keskjoont, seades sellega sisuliselt kahtluse alla T. T ja M. i ütlused selle kohta, et nende sõiduk oli enne vasakpöörde sooritamist pärisuunavööndi vasakul pool kesktelgjoone lähedal. Kaitsja viitab, et „ /…/ .“ (kohtuistungi protokoll lk 26). Ka ekspert on oma ekspertiisiaktis sedastanud, et (vta tl 34 pöördel). Nimetatud ekspertiisiaktis on siiski välja toodud ka asjaolu, et osa olulisi jälgi on jäänud sündmuskohal fikseerimata ja pidurdusjälg nullpunktiga seostamata, on jälgede paiknemise määramiseks ühitatud sündmuskohal tehtud fotod jälgedest programmi PC-Crash 11.1 3D-rakenduses teekattemärgistuse abil Maa-ameti kaardirakenduse ortofotoga sündmuskohast projitseeritud 2D-vaates tagasi pinnale (vta tl 33 pöördel). Seega ei ole ekspertiisiaktis tehtud järeldused absoluutsed, vaid toetavad kaitsja esitatud kahtlusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada. Tunnistaja R. S räägib T. T sõiduki asumisest kesktelgjoone suhtes järgmiselt: „ .“ (kohtuistungi protokoll lk 4). Kohus märgib, et ka siin on selgelt arusaadav, et liikluses muutub olukord kiiremini kui iga silmapilk, s.t, et ei saa tõmmata sirget joont ja teha n-ö tõendite alusel peenmehhaanikat, kuidas seda hetke pidi tõlgendama mootorrattur, kui siiski selgelt ei ole sõiduk tee kesktelje lähedal, vaid nagu pigem sinna poole – see sisaldab ikkagi liiga suurt ebamäärasust. See tekitab taas kõrvaldamatu kahtluse ja pigem kõik viitab asjaolude halvale kokkusattumisele, sest piisavalt konkreetsed tõendid puuduvad. Seega tunnistaja ütlused ei aseta T. T sõidukit päris kesktelgjoone äärde, vaid rohkem selle lähedale. Kas kesktelje lähendal/kesktelje pool on ka ääres või mitte, jääb piisava tõendi kogumi puudumise tõttu ikkagi vastamata. T. T sõnade kohaselt algas tema vasakpööre kesktelgjoone lähedalt vasakult: „ “ (kohtuistungi protokoll lk 8), samuti kinnitab M. V, et nende sõiduk asetses vasakul kesktelgjoone pool (kohtuistungi protokoll lk 20). XX räägib eessõitva sõiduki asetsemisest suunavööndis järgmiselt: „ .“ (kohtuistungi protokoll lk 30). XX ütluste toetamiseks esitas kaitsja ka kõne all oleva bussipeatuse foto (tl 26), millelt nähtub, et bussipeatusest väljasõit on pikk ja kulgeb sujuvalt sõidurajaga ühte. Ka T. Ts kirjeldas, et bussitaskust sõitis ta välja „sujuvalt“ ning bussipeatus, milles nad esialgu peatusid, oli „pikk, suur“. Seega on täiesti reaalne, et pikalt kulgeva väljasõiduga bussipeatusest sõidetakse maantee pärisuunavööndisse ka n-ö pikalt, sujuvalt ning liikudes seejuures sujuvalt paremalt vasakule. Eelneva tõttu ei ole kummutamata ka kaitsja esitatud kahtlus, et T. T sõiduk oli bussitaskust välja sõites kuni parkla sissesõiduteeni jõudvat vahemaad läbides (milliste vahe sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli kõigest 60m) sujuvalt alles kesktelgjoone poole liikumas, mitte ei liikunud vasakul selle ääres. Kuivõrd tegelikult ei ole teada, kus asetses T.T sõiduk oma sõidurajal enne vasakpöörde sooritamist, sest selle kohta on vastuolulised tõendid ning kummutamata kahtlused, ei ole võimalik ka kahtlusteta XX. ette heita asjaolu, et ta enne eessõitvast sõidukist möödasõidu alustamist ei veendunud, et selle sõiduki juht on alustanud vasakpööret. Käesolevalt asjas kogutud tõendite ebamäärasuse tõttu ei saa piisava kindlusega tuvastada, et eessõitva sõiduki vasakpöörde sooritamise soov pidi XX arusaadav olema. 3. XX valitud sõidukiirus ja etteaimatava takistuse ees seisma jäämine Süüdistuses on XXette heidetud ka seda, et tema enda valitud sõidukiiruse tõttu ei jõudnud ta etteaimatava eespoolse takistuse ees, s.o eessõitva vasakpööret sooritava sõiduki ees, seisma jääda. 7

(10)4-20-5110 Asjas kogutud tõendite kohaselt ei olnud XX sõidukiirus lubatust suurem. Seejuures asjaolu, et XX ei vähendanud kiirust temast eespool aeglaselt liikuva sõiduki tõttu, on XX enda ütlustega loogilises seoses, kui võtta arvesse, millisel viisil ta antud liiklusolukorda üldse tajus või tajuda sai. Nimelt on XX väitnud, et enne paremal pool bussipeatuses peatumist, tegi T. T auto esmalt tagasipöörde vasakult poolt teepervelt. Selline asjaolu kohtus siiski T. T ja M. V ütluste järgi nii ei olnud. Teisalt on sellise versiooni esinemise tõenäoline, arvestades ka tunnistaja R. S ütlusi, kes viibis avariis osalenud sõidukitest tagapool ning kelle sõnade kohaselt „ (mõeldud: XX) .“ (kohtuistungi protokoll lk 3). Tunnistaja R. S ütluste kohaselt T. T sõiduk tekkis ta ette, kuid ta ei tea, kust. Seega on reaalselt võimalik, et olukord võis olla ka nii, nagu kirjeldas XX. Igal juhul, kui võtta arvesse tema järeldusi tema poolt tajutud olukorrast, ei saa XX ette heita asjaolu, et ta kiirust ei vähendanud. Nimelt on XX andnud ütlused, mille kohaselt „ /…/ .“ (kohtuistungi protokoll lk 30). XX poolt väidetavalt tajutu, et paremalt bussitaskust sõitu alustav T. T juhitud sõiduk tahab liituda pärisuunas liiklusvooluga, mitte teha vasakpööret, on ka võimalik. Selles väites ei ole võimalik kõrvaldada kahtlusi sellest, et kirjeldatud liiklusolukorras ka n-ö keskmine juht oleks võinud sellist asjaolu eeldada. Seda enam, kui xx võimaliku versiooni järgi eelnes olukorrale veel esmalt tagasipööre vasakult teepeenralt üle tee paremale bussipeatusesse ning sealt pärisuunavööndis vaikselt liikumise alustamine. Seega ei saa xx sõidukiiruse valikut, s.o asjaolu, et ta kiirust ei vähendanud, kogutud tõendeid ja kõrvaldamata kahtlusi arvesse võttes, talle ette heita kui ebaseaduslikku tegevust. 4. Kokkuvõte Eelnevale tuginedes ei ole väärteoasjas kogutud tõendite pinnalt võimalik XX kahtlusteta talle väärteootsuses 2510,20,001002 ette heidetud tegusid tõendatuks lugeda ning karistada teda varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamises. Kuivõrd XX väärteootsusega ette heidetud teod ei ole tõendamist leidnud, tuleb XX suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohus selgitab täiendavalt, et uuritud tõendite valguses on küsitav ka T. T kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2510,20,001002 rahatrahvi määramine, kuivõrd uuritud tõendite valguses ei ole tõsikindlalt tõendatud ka T. T poolt talle ette heidetud rikkumine. Nimelt on teoreetiliselt alati võimalik, et konkreetseid tõendeid saab õnnetuse kohta ka teise õnnetuses osaleja kaudu. Pole võimalik täielikult välistaval meetodil tõendada nt seda, et kui T. T tegi kõik õigesti ja ei teki ka ratturi nn pimenurga küsimust, siis järelikult kui õnnetuses oli kaks sõidukit, siis õnnetuse põhjustajaks oleks XX. Kui ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et kumbki juht oleks olnud mingis konkreetses tegevuses hooletu, millest tõsikindlalt järeldada toimunud liiklusõnnetuse tekitanud tegu ja tagajärge, siis ei ole ka süüdimõistmine võimalik. Selline käsitlus on eluliselt võimalik ka õigusriigis kehtivate tõendamisreeglite järgi – kui tõendeid ei ole, on üksnes seisukohad, mis põhinevad arvamistel, siis need kuhugi ei vii ja on väärtusetud – , et võib arvata, et emma-kumma tegevus võis selle õnnetuse põhjustada hooletusest või ka mõlema tegevus – ei saa kumbagi liiklusõnnetuses osalenut süüdi mõista. Kui õnnetus oli 24.05.2020, siis 03.06.2020 on T.T süüdistuses LS § 223 lg 1 alusel (varaline kahju ja inimvigastus) koostanud politseipraktikant talle kiirmenetluse otsuse rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 120 eurot. XX otsus koostati alles 04.12.2020 ja karistati samuti samas suuruses karistusega. Maakohus leiab, et iseäranis vääraks praktikaks tuleks pidada kiirmenetluse praktiseerimist, kiirustades väikeste trahvidega selgelt tõenduslikult ebaselge tõendikogumi korral, nt lootes, et seda ei vaidlustata ainult trahvisuuruse tõttu vms. Kogu kohtueelse menetluse pikkus XX osas samas liiklusõnnetuses 8

(10)4-20-5110 kinnitab, et uurimine on olnud tendentslik üldmenetluses XX ja kiirmenetluses T. T suhtes lõplike järelduste tegemise osas, sest need ei haaku omavahel kuidagi. Ka sellisest menetluskäigust võivad tekkida tõenduslikult hilisemalt korvamatud puudused. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et XX osas otsus viibis. Liiklusõnnetusega seotud süütegude uurimisel tuleb kaaluda kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist ja anda sellele õiguslik hinnang, sest vaid nii saab tagada asja erapooletu, igakülgse ning objektiivse arutamise. Seega oleks ootuspärane, et liiklusõnnetuse puhul arutatakse kõigi võimalike liikluseeskirja rikkujate käitumist ühe väärteoasja raames, mitte iga liiklusõnnetuses osalenud isiku suhtes eraldi. Seda põhjusel, et sellistel juhtudel on kõigi menetlusaluste isikute toime pandud õigusrikkumiste asjaolud omavahel olemuslikult seotud ja neile antavad õiguslikud hinnangud üksteisest sõltuvad, mistõttu nende asjade eraldi menetlemisel võivad kergesti tekkida vastuolud. 1 Kohtuvälise menetleja poolt heideti T. T ette (vta tl 14), et ta ebaseaduslikult ei võimaldanud XX vasakult mööda sõita, kuna XX oli juba möödasõidul ning XX heidetakse ette, et ta ebaseaduslikult ei võimaldanud T. T vasakmanöövrit (vta tl 47), sest enne XX poolt möödasõidu alustamist oli T. T juba alustanud manöövrit. See on igas mõttes lubamatu käsitlus, kui kohtuvälise menetleja eesmärk kohtus on XX süüasjas esitada tunnistajatele küsimusi ja tõendada fakti, et T. T toimis hoopis õiguspäraselt, kui T. T süüdimõistva otsuse sisu (tuvastatud süüdistuse tekst) tegelikkuses pidanuks välistama XX suhtes otsuse tegemise. Kokkuvõttes käesolevas asjas ei ole võimalik lugeda tõendatuks XX inkrimineeritud koosseisu objektiivseid ega ka subjektiivseid tunnuseid. Seetõttu tuleb väärteomenetlus XX suhtes lõpetada, sest puudub väärteomenetluse alus. 5. Menetluskulud VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Käesolevas väärteoasjas on XX kaitsja esitanud kohtule 04.02.2021 menetluskulude nimekirja (tl 30-32), millega taotleb valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist arvete nr 210203, 201124 ja 200627 alusel kogusummas 4252,50 eurot. Kaitsja tunnitasu suurus koos käibemaksuga on 150 eurot/h (125+25) ning kokku on õigusteenust osutatud mahus 27,55 tundi, s.o 4132,50 eurot, lisaks kaasnes 04.02.2021 istungiga kaitsjal sõidukulu summas 120 eurot. Esitatud arvete kohaselt on osutatud õigusabi töö kirjeldused ja kulu nimetused järgmised: 1) 17.06.2020-18.06.2020 tutvumine väärteoasja materjalidega, telefonikonsultatsioon kliendiga 0,8h; 2) 18.06.2020-19.06.2020 vastulause koostamine, jooksev suhtlus kliendiga, vastulause edastamine kohtuvälisele menetlejale 5,5h; 3) 10.11.2020 täiendavate tõenditega (tunnistajate ütlused, eksperdiarvamus) tutvumine, esmane analüüs 1,25h; 4) 11.11.2020 kliendiga nõupidamine täiendavate tõendite sisu ning edasiste menetluslike sammude osas 1h; 5) 17.11.2020-19.11.2020 täiendava vastulause koostamine 6h; 6) 09.12.2020-11.12.2020 kaebuse koostamine kohtule 4,25h; 7) 02.02.2021 istungieelne kliendikonsultatsioon advokaadibüroos 1,75h; 8) 03.02.2021 kaitsja valmistumine kohtuistungiks 2h; 9) 04.02.2021 kaitsja osalemine kohtuistungil 5h; 10) Sõidukulu 04.02.2021 istungiga seoses Tallinn-Paide-Tallinn 120 eurot. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega 1 RKKKo asjas nr 3-1-1-63-06 p 9; 3-1-1-94-02 9

(10)4-20-5110 (RKKK 29.11.2019 otsus nr 4-18-5765, p 9). Nagu märgitud, on käesoleval juhul õigusteenuse ühikuhinnaks koos käibemaksuga 150 eurot/h. Ühikuhinna mõistlikkuse üle otsustades tuleb mh arvestada riigi õigusabi tasu määrasid (RKKK 3-1-1-125-04, p 9) ja õigusteenuse turuhinda (RKKK 3-11-99-11). Riigikohtu praktikast nähtuvalt on Riigikohus pidanud tunnihinda 140 eurot + käibemaks, s.o 168 eurot/h, mõistlikuks (vt RKKK 4-18-5765, p 11), samas on Riigikohus oma 28.05.2020 otsuse nr 419-1809 punktis 34 nõustunud maakohtu seisukohaga pidada menetletava asja keerukuse astet arvestades mõistlikuks kaitsja tunnitasu suuruses 125 eurot + käibemaks ning seda tunnihinna 150 eurot + käibemaks asemel. Arvestades käesoleva väärteoasja mahtu ning asjaolu, et kaitsja on terve menetluse vältel tegutsenud väärteoprotokollides ja otsuses väljatoodud väidete ümberlükkamisega, peab kohus kaitsja tunnihinda summas 150 eurot mõistlikus ning selline tunnihind on kooskõlas ka praktikaga. Tulles kaitsjatasu põhjendatuse juurde, peab kohus põhjendatuks kaitsja töömahtu ja sellega kaasnevat tasunõuet seoses punktides 1-4 toodud kirjetega, s.o nendes punktides välja toodud töömahtu 8,55h ulatuses summas 1282,50 eurot (8,55x150). Kohus ei pea siiski põhjendatuks punktis 5) välja toodud kaitsja täiendava vastulause koostamisele kulunud aega 6h, mille puhul tuleb märkida, et selleks kulus kaitsjal rohkem aega, kui esmase vastulause koostamiseks ning tegelikkuses täiendav vastulause peaks tuginema ennekõike täiendavatele kogutud tõenditele. Kaitsja on täiendavas vastulauses ka ise sedastanud, et jääb esmases vastulauses väljendatud seisukohtade juurde, seega nende ülekordamine ei oleks vajalik ega pidanuks tekitama juurde töömahtu. Täiendav vastulause kattub olulises osas esmases vastulauses avaldatud seisukohtadega. Eelneva tõttu peab kohus põhjendatuks täiendava vastulause koostamise ajalist kulu mahus 3h. Samadel põhjendustel ei pea kohus põhjendatuks ka punktis 6) väljatoodud kohtule kaebuse koostamiseks märgitud ajakulu – põhjendused ja seisukohad on suures osas ühtivad nii esimese vastulause kui ka täiendava vastulause seisukohtadega. Kohtule kaebuse esitamise põhjendatud ajakuluks peab kohus 2h kaitsja esitatud 4,25h asemel. Punktides 7-10 esitatud kulukirjeid peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks. Eelnevale tuginedes ning kuivõrd XX suhtes lõpetatakse väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb tuginedes VTMS §le 23 hüvitada XX valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigieelarve vahenditest ning mõista Eesti Vabariigilt XX kasuks kantud menetluskulu kogusummas 3465 eurot. Kohtuvälise menetleja 04.12.2020 otsuses nr 2510,20,001002 tehtud otsustust menetluskulude summas 457 eurot riigi kanda jätmise osas jääb kohus kohtuvälise menetlejaga samale seisukohale ning määrab nende kulude hüvitamise riigi eelarvest. Tunnistajate T. T, R. S ja R. T taotlused sõidukulude hüvitamiseks kohus samuti on eelnevalt rahuldanud ning ka need kulud jäävad riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 10