S § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: S.V, ik: XXX, elukoht: XXX Kaitsja: advokaat Liis Toomsalu, Viruvärava Advokaadibüroo, Ravi 14-1, 10138, Tallinn RESOLUTSIOON 1. Jätta S.V kaitsja advokaadi Liis Toomsalu kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.12.2012 otsusele nr 2302,12,017390 S.V karistamises LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.12.2012 otsus nr 2302,12,017390 S.V karistamises LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks muutmata ja tühistamata.
S § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks selles, et menetlusalune isik 16.11.2012 kell 23.28 Sõpruse pst ja Tihase tänava ristmikul Tallinnas juhtis mootorsõidukit kiirusega 139 +/- 5 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas asulasisesel teel suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 84 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles leiti, et määratud karistuse määr 200 trahviühikut ei vasta isiku süü suurusele. LS § 227 lg 4 kohaselt saab isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, vastavalt KarS § 47 lg 1 sätetele saab väärteo eest mõista karistuseks 3 kuni 300 trahviühikut. Sellest tulenevalt on ilmne, et rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses on üle sanktsiooni keskmise määra. Menetlusalune isik on oma süüd täies ulatuses tunnistanud ning avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Ei tohi tähelepanuta jätta ka asjaolu, mis tingis kiiruse ületamise ning selleks oli erandlik asjaolu, kuivõrd tema rase naine oli valudes ja vajas kiiresti abi. Menetlusaluse isiku senine liikluskäitumine on olnud õiguskuulekas ning kindlasti ei ole tema näol tegemist isikuga, kes sooviks eirata liikluses kehtivaid reegleid. Kohaldatud karistusmäärast ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks trahvi suurust määrates arvestanud isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja asjaolu, mis tingis kiiruse ületamise. Määratud karistusmäär on liiga kõrge ega vasta süü suurusele. Menetlusaluse isiku suhtes on kohaldatud lisakaristust 8 kuuks, kuid lisakaristuse kohaldamine ei ole obligatoorne. Menetlusalune isik on vanatädi hooldaja ning vanatädi ei ole võimeline iseseisvalt liikuma ning invaliidist inimese ainuhooldajana on S.V juhtimisõigus hädavajalik. S.V töö iseloomust tulenevalt on tal samuti vaja igapäevaselt autot juhtida. Juhul, kui ta peaks ilma jääma juhtimisõigusest, siis teeks see võimatuks tööülesannete täitmise ning viiks pere majanduslikult viletsasse olukorda. Lisakaristuse rakendamine ei ole antud juhul õigustatud. Kui kohus ei pea võimalikuks jätta lisakaristus kohaldamata, siis taotleb kaebuse esitaja juhtimisõiguse äravõtmist seaduses sätestatud minimaalseks ajaks. Seetõttu taotletakse otsus karistuse osas tühistada ja teha uus otsus, vähendades mõistetud karistusmäära ning jätta lisakaristus kohaldamata. Menetlusalune isik selgitas, et sõitis naise juurde kui teel olles naine helistas ja ütles, et on valudes. Sõitis mööda Sõpruse pst-d Tulika tänavale, kus naine elab. Ise on registreeritud Põllu tänavale vanemate juurde, kuid elab Tulika tänaval. On ehitusfirma, on objektijuht, objektid asuvad Lõuna tänaval, Laki tänava lõpus, plaanib avada ka autoteeninduse Nõmmel jaanuari lõpus. Praegu on külm, ehitustööd seisavad. Naisel on raseduse lõpp jaanuari lõpus, veebruari alguses, naine on kodune, peab olema naisega koos, teda jälgima. Kui naine helistas, siis vajas toetust, naisel oli hea meel kui tuli toetama, kõik laabus. Vanatädi elab üksinda, isa on loonud uue pere, õel on küll juhtimisõigus, kuid on tööl hommikust õhtuni ega 2 saa hooldamas käia, tema on ainuke, kes abistab, sest tal on ehitusfirma ja saab ära käia. Kahetseb oma tegu, loodab elada õnnelikku elu, olla perele toeks nii palju kui saab. Kaitsja jäi kaebuse juurde ja selgitas, et menetlusaluse isiku vanatädi on haige, mille kohta esitab tõendi. Vanatädil on liikumisraskused, menetlusalune isik on ainuhooldaja, tal on paindlik graafik ja ei pea kohapeal istuma. Jääb kaebuses esitatud argumentide juurde. Menetlusaluse isiku süü ei ole nii suur, et nii kõrget trahvi kohaldada. 200 trahviühikut on üle keskmise määra, sellise karistusega karistatakse siis, kui on eelnevalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest. Karistusregistrist nähtuvalt ei ole teda karistatud. Nii suur karistus ei kanna karistuse eesmärke. Menetlusalusele isikule on juhtimisõigus vajalik, ta on vanatädi ainuke hooldaja, ainuke sugulane, kes hoolitseb ja transpordib, vanatädi ei ole võimeline iseseisvalt liikuma. Perre on sündimas pisipoeg, uue äri käimalükkamine eeldab samuti juhtimisõiguse olemasolu. Kui kaotab töö, kuidas saab siis peret ülal pidada. Lisakaristuse kohaldamine on diskretsiooniõigus ja lisakaristuse kohaldamine ei ole obligatoorne. Esinevad kõik erandlikud asjaolud. Kui kohus ei pea võimalikuks lisakaristust jätta kohaldamata, siis tähtaeg peaks olema oluliselt väiksem kui 8 kuud. On teatud raamistik, kuid pöördudes KarS § 61 juurde, siis erandlike asjaolude puhul kohaldatakse karistust alla alammäära. Erandlikuks on liikumisvõimetu vanaema. Menetlusalust isikut on karistatud 2010 aastal KarS § 424 järgi ja juhtimisõigus võeti ära üheks kuuks. Tekib olukord, kus võrreldes kuriteo sooritamisega on väärteo eest karistus raskem. Seetõttu tuleks otsus tühistada, alandada karistusmäära ja jätta lisakaristus kohaldamata. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku tegu on tahtlik, isikul on juhtimiskogemus 10 aastat. Sõiduki kiiruse vahe lubatuga oli 84 km/h. See ei saa jääda juhile märkamatuks. Menetlusalune isik on läbinud koolituse, selgeks tehtud liiklusseaduse nõuded. Tegu on ka ohtlik, teel on teisi liiklejaid, liikus mitu sõidukit. Suurte kiiruste tõttu toimunud liiklusõnnetustel on rasked tagajärjed. Otsuse tegija on arvestanud puhtsüdamliku kahetsusega. Isikut on varem karistatud rahalise karistusega 958 eurot, mis on tasutud alles 2011 aasta oktoobris. Pani toime uue raske liiklusalase rikkumise. Kui sellises suuruses trahv ei mõjutanud, siis peaks karistus olema suurem. Karistuse määramisel on lähtutud teost endast. Lisakaristuse eesmärgiks on kõrvaldada ohtlikud juhid liiklusest. Menetlusalust isikut on juba üheks kuuks liiklusest kõrvaldatud. Lisakaristuse alammäär on 6 kuud, kohaldatud on 8 kuuks, seega alammäära lähedasena, seega on lisakaristus täiesti proportsionaalne. Vanatädi hooldamine ja tööülesanded ei ole otsuse tühistamise aluseks. Juhtimisõigus ei ole pereliikmete eest hoolitsemise eelduseks. Hoolitsemise kohustus on nii või teisiti. Menetlusalune isik peab oma sõnade kohaselt päeval olema vanatädi juures, erinevatel objektidel, abikaasa juures. Ühtegi tõendit töökoha kohta esitatud ei ole, väärteomenetluses on ta nimetanud vaid seda, et on üliõpilane. Kaebus tuleks jätta rahuldamata, otsus muutmata. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud tõendiga, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamused, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 227 lg 4 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja LS § 227 lõikes 4 sätestatud süüteo toimepanemise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuust kuni 12 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 200 trahviühikut, so 800 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Seega on põhikaristus määratud ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. 3 Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et LS § 227 lg 4 sätestatud rikkumise alammäära ületamise osas on süü suur ja kohtu arvates ka asulasisesel teel teo toimepanemist arvestades maksimumi lähedane. Samas peab kohus oluliseks, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60 km/h LS § 227 lg 3 mõttes võib karistusena rahatrahvi määrata kuni 200 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Seega on kohtuväline menetleja vaatamata menetlusaluse isiku süü suurusele määranud põhikaristuse oluliselt kergema väärteo eest, so LS § 227 lg 3 ettenähtud karistuse maksimummääras. Taoline karistuse leebus jääb kohtule arusaamatuks, kuid arvestades seda, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud kergendava asjaolu olemasolu, siis tuleb määratud rahatrahvi määra pidada siiski proportsionaalseks, kuivõrd kohus ei saa kaebemenetluses menetlusaluse isiku olukorda raskendada. Menetlusalune isik on selgitanud, et sai telefoni teel teate naiselt, kellel olid valud ning ta korraks kiirendas, et jõuda abi osutama. Seega pidas menetlusalune isik kõige olulisemaks lubatud sõidukiirust üle kahe korra ületades jõuda koju, suhtudes taolise käitumisega teadlikult ja tahtlikult üleolevalt liiklusohutusse, seades reaalsesse ohtu samal ajal koos temaga linnatänaval liikuvad teised liiklejad. Sellist tegu toime pannes pidanuks piisava elukogemuse ja juhtimiskogemusega juht teadma seda, et ta ei ole võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse eest peatuma ega ohutult sellest takistusest ümber põikama. Selle tulemusena aga ei pruugi ta ise enam sihtkohta jõuda. Selline subjektiivne suhtumine teosse näitab kohtu arvates üheselt seda, et menetlusalune isik on liikluses ohtlik ja kaasliiklejate suhtes hoolimatu, kuivõrd ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu teistele ja temale endale. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis on lisakaristus kohaldatud sanktsiooni alammäära lähedasena ning kohus asub seisukohale, et kui isiku käitumises tuvastatakse juba LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo koosseis, siis on selline juht liikluses teadlikult ja tahtlikult ohtlik ning selline juht tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Seejuures tuleb lisakaristuse nagu ka põhikaristuse puhul arvestada süü suurusega ja sellega, kas isikul on kehtivaid karistusi liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Seega juhul, kui isikul on ka kehtivad karistused liiklusalaste süütegude eest, siis ilmselgelt tuleks loobuda põhikaristusena rahatrahvist ning põhikaristusena tuleks valida juhtimisõiguse äravõtmine võimalikult pikaks ajaks või siis isiku vabadust piirav karistus. Kui selline rikkumine pannakse aga toime asulasisesel teel, siis sellises kohas sellise rikkumise toimepanemine näitab süüdlase äärmiselt üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja liikluskorraldusse üldse. Kohus leiab, et taolises ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamise puhul tuleb ohtlikult käituv juht pikemaks ajaks liiklusest kõrvaldada, tagamaks teiste liiklejate ohutuse vähemalt selleks ajaks kui ohtlik juht on liiklusest kõrvaldatud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nii rahalise karistuse kui ka lühiajalise lisakaristusega. Menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemine toimus aga ajal, mil KarS § 424 ettenähtud süüteo eest mõistetud karistus ei olnud kustunud. Seega ei suutnud ei eelmine kuriteo eest mõistetud suurem rahaline karistus ega ka lühiajaline liiklusest kõrvaldamine menetlusalust isikut mõjutada oodatud viisil, so ei sundinud teda hoiduma uue ohtliku liiklusalase süüteo toimepanemisest. Mis puudutab kaebuse esitanud isiku süü suurust, olnuks lisakaristuse kohaldamine ka pikemaks ajaks põhjendatud ning kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Kaebuses esitati ja kohtuistungil kinnitati väiteid selle kohta, et menetlusalusele isikule on vajalik juhtimisõigus seetõttu, et täita oma tööülesandeid, olla toeks rasedale elukaaslasele ja hooldada vanatädi. Seejuures ei nähtu väärteoasja materjalidest, et menetlusalune isik töötaks ja ta on esitanud kohtuvälisele menetlejale andmed selle kohta, et ta on üliõpilane. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et ta töötab ehitusfirmas objektijuhina ning tegeleb fassaadide tegemise ning korterite siseviimistlusega. Seejuures selgitas menetlusalune isik, et 4 talvel on külm ja ehitustegevusega eriti tegeleda ei saa. Samas ei pidanud menetlusalune isik vajalikuks oma väited millegagi tõestada, so ei esitanud tööandja tõendit töötamise kohta ega andmeid sissetulekute kohta, millest nähtuks töise tulu saamine. Nendele väidetele lisaks selgitas menetlusalune isik, et tal on paari nädala jooksul plaanis avada autoremonditöökoda Nõmmel, kuid ka selle väite kinnituseks ei pidanud menetlusalune isik vajalikuks mingeid tõendeid esitada. Seega on tegemist vaid menetlusaluse isiku väidetega, milliseid ei ole ühegi tõendiga kinnitatud ning kohus leiab, et menetlusaluse isiku väited selle kohta, et tal on juhtimisõigus vajalik seoses tööga, on tõendamata. Peale selle väitis menetlusalune isik, et tal on vaja samal ajal, kui ta töötab mitmes erinevas kohas, olla kodus toeks rasedale elukaaslasele. Seejuures ei pidanud menetlusalune isik vajalikuks avaldada elukaaslase isikuandmeid ega muid andmeid, ka mitte oma tegelikku elukohta, mis väidetavalt peaks asuma Tulika tänaval Tallinnas. Seega ei esitatud kohtule mingeid andmeid, mis andnuks võimaluse menetlusaluse isiku väidete õigsuse kontrollimiseks. Kohtule esitati juhtimisõiguse vajalikkuse kohta ka väljavõtte UJ haigusloost. Seejuures nähtub esitatud tõendist, et see on väljastatud 15.01.2013 ja tegemist on esmase plaanilise visiidiga ning U.J ei ole perearsti juures ammu käinud. Seega käis U.J arsti juures vahetult enne kaebuse kohtulikku arutamist. Samas ei nähtu esitatud tõendist U.J sugulussidemeid menetlusaluse isikuga ning kohtule ei ole teada kas menetlusaluse isiku jaoks on U.J vanatädi või mitte. Kohtuistungil rõhutati, et U.J elab üksinda, on liikumisraskustega ja menetlusalune isik on tema ainuhooldaja. Kohtule esitatud samast tõendist nähtuvalt püüavad sugulased aidata, muidu on igapäevaste toimetustega raske hakkama saada. Sellest saab teha järelduse, et menetlusalune isik, juhul, kui ta on U.J sugulane, ei ole ta ainuke sugulane, kes U.J abistamas käib. Seega on kohtule esitatud väide ainuhooldamise kohta tõele mittevastav. Mis puudutab liikumisraskusi, siis on esitatud tõendist näha, et patsient ei saa palju käia, peab koduski puhkama ning seejärel on märgitud, et kiirel käimisel tekib hingeldus. Kohus leiab, et taolistest andmetest ei saa teha järeldusi, et U.J liikumisraskused välistaks tal endaga toime tulemise ja tingiks igapäevase hooldamise vajaduse. Kohtule selgitati, et U.J elab XXX, milline asum asuvat peaaegu metsa sees ja sealt on kauge bussipeatusesse minna. Kohus asub seisukohale, et esitatud väide U.J elukoha asumise kohta peaaegu metsa sees ei ole asjakohane. Teadupärast ei asu Metsakasti küla raskesti ligipääsetavas paigas, vaid Viimsi vallas Tallinna linna piiril, kus on regulaarne ühistranspordiühendus. Kohus teeb kohtule esitatud väidetest järeldused, et kohut on püütud teadlikult eksitusse viia tegelikest asjaoludest, kohtule on esitatud väiteid, milliseid ei ole peetud vajalikuks tõendada ning on esitatud tõend, mis ei kinnita asjaolusid, mida on soovitud tõendada. Kohtuistungil leidis kaitsja, et kohus peaks kohaldama KarS § 61 sätteid, kuivõrd tegemist on erandliku asjaoluga ja selleks on vanatädi hooldamiskohustus. Kohus leiab, et vanatädi hooldamiskohustusel puudub menetlusalusele isikule inkrimineeritud teoga igasugune puutumus. Menetlusaluse isiku väidetest ei nähtu süüteo toimepanemist seoses eaka sugulase hooldamiskohustusega, sellest ei tulene ka süüteo raskuse olulist vähenemist ega süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist. Samuti ei ole tuvastatud paljude karistust kergendavate asjaolude ilmnemist. Kogu menetluse vältel on kergendava asjaoluna tuvastatud vaid üks ja see on kahetsus, mida ei saa aga korduvalt ühe menetluse käigus karistuse määramisel või mõistmisel arvestada. Seda on kohtuväline menetleja juba kohtuvälises menetluses teinud. Kohus ei ole tuvastanud, vastupidiselt kaitsja arvamusele, mitte ühtegi erandlikku asjaolu, mis võiks tingida karistuse vähendamist alla alammäära. Küll peab kohus küllaltki erandlikuks menetlusaluse isiku süü suurust, mis tuleneb kiirusemõõteseadme näidust ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ulatusest Tallinna linnas. Selline süü suuruse erandlikkus ei saaks aga kuidagi tingida menetlusaluse isiku olukorra kergendamist. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus ei tulnud kaebuse esitajale ootamatuna pärast kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Seega olid kõik need kaebuses esitatud asjaolud olemas enne väärteo toimepanemist ning kohtuistungil väidetud töökohustuste täitmise, pere ja vanatädi eest hoolitsemise kohustuse täitmise mugavus seoses juhtimisõiguse olemasoluga oli kaebuse esitajale teada ka väärtegu toime pannes. Menetlusalusel isikul on suhteliselt värske kogemus liiklusalase süüteo toimepanemise eest mõistetava põhi- ja lisakaristuse osas olemas ja seetõttu on menetlusalune isik teadlik nii liiklusnõuetest kui 5 karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Sellest tulenevalt peaks kaebuse esitaja olema teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva selleks, et tema ja tema lähedaste olukord tema enese käitumise tõttu ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks ning see tagaks temal lasuvate kohustuste täitmise väiksema ajakuluga. Seega sõltub kaebuse esitaja enese ja tema lähedaste heaolu kaebuse esitaja käitumisest liikluses. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt seadis kaebuse esitaja ohtlikku liiklusalast väärtegu toime pannes ohtu mitte ainult iseenda ja teised liiklejad Sõpruse puiesteel ja selle lähiümbruses, vaid ka kõrvalisele isikule kuulunud vara, mis kohtu arvates näitab kaebuse esitaja ükskõiksust ka teistesse liiklejatesse ja kõrvaliste isikute varasse, rääkimata eelpoolmärgitud liiklusohutusest. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Märt Toming Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.