lg 2 p 1,3 § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Süüdistatav H.V Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht: x Karistatus: kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati 14.03.2011.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt
lg 2 p 4,8 alusel 11 kuud ja 16 päeva vangistust Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 24.01.2013.a. kell 09.30 Priit Tartu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.V
lg 2 p 1,3 § 25 lg 2 järgi ning karistamist 4 (nelja) kuulise vangistusega.
2 päeva karistusaja hulka ja seega kuulub kandmisele 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui süüdistatav ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.
lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1
lg 2 p 1,3 § 25 lg 2 järgi ning karistamist 4 ( nelja ) kuulise vangistusega.
lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg 24.01.2013 kuni 25.01.2013 karistusaja hulka ja seega kuulub kandmisele 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui süüdistatav ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.
lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saam kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tsiviilhagi ei ole. Asitõend – tabalukk – hävitada. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 240 €, ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 76,80 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 16 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3.20 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 19.20 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 13.11.2011.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 16 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.