Obsah (11)

§ 199§ 202§ 213§ 209§ 64§ 65§ 68§ 266§ 69§ 75§ 56

1-11-8655 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-8655 (10240105705) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maar

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9, § 213 lg 1, § 209 lg 2 p 1 järgi; Rainis Tammiksaare süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi; A.E süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 – § 22 lg 3 järgi; D.Z süüdistustes

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9, § 266 lg 1 järgi; S.I süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi; P.R-i süüdistustes

§ 202

lg 1, § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi; Veljo Mägi süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi; Ülari Kuivjõgi ja V.V süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 – § 22 lg 3 järgi ning Dimitri Tarassovi süüdistustes

§ 199

lg 2 p 7, § 121 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. juuni 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava D.Z kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani ja süüdistatava A.S-i apellatsioonid RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 jätta süüdistatava D.Z kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani ja süüdistatava A.S-i apellatsioonid Viru Maakohtu
2. juuni 2012 otsuse peale läbi vaatamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 38.40 eurot, sealhulgas käibemaks 6.40 eurot, vandeadvokaat Arvo Suubanile tema poolt D.Z-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista D.Z-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse. D.Z-ilt asuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „D.Z 1-11-8655 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu
4. juuni 2012 otsusega tunnistati A.S süüdi

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistati 1 aasta 9 kuu vangistusega.

Samuti tunnistati A.S süüdi

§ 213lg 1 järgi ning karistati 1 aasta 6 kuu vangistusega.

Veel mõisteti A.S süüdi

§ 209

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel luges maakohus kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõistis A.S-i liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes A.S-ile karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitis maakohus A.S-ile mõistetud karistusele Viru Maakohtu 26.05.2011 otsusega mõistetud karistuse 10 kuud vangistust, mõistes üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Liitkaristusest arvestas maakohus maha Viru Maakohtu 26.05.2011 kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud karistuse 10 kuud vangistust ja

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja 26.01.2011–28.01.2011, s.o 3 päeva, 22.02.2011–26.05.2011, s.o 3 kuud 4 päeva, ja 26.03.2012–14.06.2012, s.o 2 kuud 19 päeva, kokku 1 aasta 3 kuud 26 päeva vangistust. Seega kuulub A.S ärakandmisele 4 kuud 4 päeva vangistust. Sama otsusega tunnistati

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi süüdi D.Z , kellele mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Samuti mõisteti D.Z süüdi

§ 266

lg 1 järgi, mille eest karistati teda 2 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes D.Z-ile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes D.Z liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus 22.02.2011–28.02.2011, s.o 6 päeva, ja 28.06.2011– 23.03.2012, s.o 8 kuud 25 päeva, kokku 9 kuud 1 päev vangistust karistusaja hulka. Seega kuulub D.Z ärakandmisele 2 kuud 29 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendati D.Z-ile mõistetud vangistus 178 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati D.Z kriminaalhooldaja käitumiskontrollile koos kohustusega järgida

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Sama otsusega tunnistati süüdi ja karistati R. Tammiksaart, A.E, S.I, P.R-i, V. Mägi, Ü. Kuivjõgi, V.V ja D. Tarassovit, kuid nende osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Süüdistatavatele karistuste mõistmisel juhindus maakohus

§-st 56, arvestades A.S-i ja D.Z karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus süüdistatavate käitumises ei tuvastanud. Samuti võttis maakohus karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejuures võttis maakohus arvesse, et süüdistatavat A.S on kriminaalkorras 3-l korral ja väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Eraldi vääris maakohtu arvates märkimist, et A.S on väärtegude toimepanemise eest 32-l korral karistatud ja ainult 1 rahatrahv on tal seni tasutud. Ainuüksi nimetatud asjaolu välistas maakohtu arvates tema karistamise rahalise karistusega. Lisaks sellele 2 ei saanud tema puhul arvestamata jätta ka kuriteoepisoodide arvu, mis on 11. A.S jätkas 30.06.2009 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal uute kuritegude toimepanemist, mis näitab maakohtu hinnangul seda, et ta pole varasematest karistustest enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. A.S on pärast käesolevas asjas kuritegude toimepanemist 26.05.2011 Viru Maakohtu kohtuotsusega süüdi tunnistatud

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistatud 10-kuulise vangistusega, milline on käesolevaks ajaks kantud. Süüdistatavat D.Z on kriminaalkorras 1-l korral karistatud ja väärtegude toimepanemise eest on teda korduvalt karistatud. Ta pani uued kuriteod toime 16.10.2008 Viru Maakohtu kohtuotsusega määratud katseajal, kuid nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistus pöörati 28.02.2011 Viru Maakohtu määrusega täitmisele ja on käesolevaks ajaks ka kantud. Ka süüdistatava D.Z puhul välistab maakohtu arvates talle rahalise karistuse mõistmise eelkõige kuriteoepisoodide arv, mis on

1. Arvestades kõike eeltoodut leidis maakohus, et süüdistatavaid A.S ja D.Z tuleb karistada vangistusega, kuid D.Z nõusolekul võib mõistetava vangistuse asendada üldkasuliku tööga. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava D.Z kaitsja , taotledes maakohtu otsuse tühistamist D.Z-ile karistuse mõistmise osas ning uue otsuse tegemist, millega lugeda D.Z karistus kantuks eelvangistuses vahi all viibitud ajaga. Kaitsja leiab, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Maakohus ei võtnud karistuse mõistmisel piisaval määral arvesse, et kohtuistungil tunnistas D.Z end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Süü tunnistamine kinnitab, et isik on ümber hinnanud oma varasema käitumise ja teinud enda jaoks vastavad järeldused. Varasem karistus on kantud ja pärast vahi alt vabanemist pole süüdistatav uusi süütegusid toime pannud. Kaitsja märgib, et D.Z viibis seoses antud kriminaalasja menetlemisega vahi all kokku 9 kuud ja 1 päeva ja 16.10.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmise tõttu oli pidevalt vahi all kokku 1 aasta 1 kuu ja 1 päeva. Kaitsja leiab, et nimetatud ajavahemik on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav A.S, taotledes samuti maakohtu otsuse tühistamist temale karistuse mõistmise osas ning uue otsuse tegemist, millega karistada teda tingimisi karistusega. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja enda isikut, leiab A.S, et talle mõistetud karistus on põhjendamatult raske. Maakohus pole süüdistatava hinnangul arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ega karistust raskendavate asjaolude puudumist. Samas on maakohus karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades karistuse liigi ja määra valikul keskendunud põhjendamatult süüdistatava isikule. A.S nõustub, et alati ei saa karistuse kohaldamisel täielikult välistada isiku arvestamist, kuid eelkõige tuleb lähtuda konkreetsest teost ja isiku süüst ning täiendavalt teoga lahutamatult seotud isikulistest asjaoludest. Maakohus ei arvestanud seda, et A.S on kaotanud oma perekonna, samuti seda, et tal on vabanedes kindel elu- ja töökoht. A.S leiab, et maakohus on teo ja süü hindamise asemel hinnanud hoopis tema varasemat elukäiku, põhjendades vangistuse mõistmist eelkõige sellega, et süüdistatav pole kolmest varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud. Maakohtu selline seisukoht on A.S-i hinnangul põhjendamatu, kuna ta ei ole enne eelmist kohtuotsust ega ka pärast seda vabaduses viibinud. Samas ei ole maakohus teoga seotud isikulisi omadusi vaadeldes arvestanud, et tal oli enne vahistamist olemas kindel töö- ja elukoht, mis on tal olemas ka pärast vabanemist. A.S leiab, et maakohtu seisukoht seoses tema varasematest tingimuslikest karistustest järelduste mittetegemisega on ka õiguslikult ekslik. A.S-ile 30.06.2009 Viru Maakohtu 3 poolt mõistetud vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, ei ole käsitletav tingimusliku karistusena. Tegemist oli mõistetud vangistuse asendamisega üldkasuliku töö tundidega, mille A.S täitis täielikult vähem kui ühe aastaga. A.S märgib, et kuna ta ei ole pärast eelmist kohtuotsust vabaduses viibinud, on käesoleval hetkel tegemist tema esimese reaalse vangistusega, mida maakohus ei ole aga arvestanud. Maakohus ei ole kaalunud, kas karistuse eesmärke oleks võimalik saavutada ka kergemaliigilise karistusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus, hinnates süüdistatava D.Z kaitsja ja süüdistatava A.S-i apellatsioonide põhjendatust, nende kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkti 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
3. Ringkonnakohus, tutvunud apelleeritava kohtuotsusega, leiab, et süüdistatava D.Z kaitsja ja süüdistatava A.S-i apellatsioonid on põhjendamatud ning nende rahuldamiseks puudub alus. Nii D.Z kaitsja kui ka A.S on vaidlustanud maakohtu otsust süüdistatavatele mõistetud karistuste osas, leides, et maakohus pole piisavalt arvesse võtnud karistust kergendavaid asjaolusid ning on liialt keskendunud süüdistatavate varasemale käitumisele. 2.
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on D.Z-ile ja A.S-ile karistuse mõistmisel õigesti juhindunud

§-st 56 ning karistuse üld- ning eripreventiivseid eesmärke silmas pidades motiveerinud süüdistatavatele mõistetavate karistuste liiki ja määra. Maakohus on nii D.Z kui ka A.S-i karistust kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Ehkki muid karistust kergendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud, on kohus siiski pidanud võimalikuks mõista süüdistatavatele karistused, mis jäävad oluliselt alla karistusseadustiku eriosas sätestatud sanktsioonide keskmisi määrasid. Lisaks on maakohus mõistnud D.Z-ile ja A.S-ile liitkaristused kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise, mitte mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, millega maakohus omakorda kergendas süüdistatavate olukorda. 2.2. Eeltoodut ning kuritegude toimepanemise asjaolusid arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et puudub alus süüdistatavatele mõistetud karistuste täiendavaks kergendamiseks. A.S on süüdi tunnistatud kolme karistusseadustiku eriosa paragrahvi, s.o

§ 199lg 2 p 7, 8, 9, § 213 lg 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi.

Kokku hõlmas temale esitatud süüdistus 11 kuriteoepisoodi. D.Z tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 ja § 266 lg 1 järgi kokku 7 kuriteoepisoodis.

Seega on tegemist mahukate süüdistustega, mis näitab, et tegemist ei olnud juhuslike, ühekordsete rikkumistega, vaid süüdistatavad on pannud kuritegusid toime süstemaatiliselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul süüdistatavatele maakohtu 4 otsusega mõistetud karistuste kergendamisel ei oleks täidetav karistuse üldpreventiivne eesmärk, s.o signaali saatmine ühiskonnale, et igale kuriteole vastab kohane karistus ning riik ei suhtu kurjategijate karistamisesse kergekäeliselt. 2.3. Ringkonnakohus ei nõustu A.S-iseisukohaga, mille kohaselt on maakohus karistuse mõistmisel keskendunud liigselt tema varasemale elukäigule. Ringkonnakohus rõhutab, et

§ 56

lg 1 kohaselt peab kohus karistuse mõistmisel arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mille puhul tuleb kohtul vaieldamatult arvestada süüdlase varasemat elukäiku, sh varasemaid kriminaalkaristusi. Olukorras, kus isikut on varem karistatud muuhulgas varguse ja kelmuse toimepanemise eest tingimisi vangistusega, kuid ta on sellele vaatamata jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et teda oleks võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma tingimisi karistusega. 3. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja tuleb jätta läbi vaatamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5 Tiit Lõhmus