1-12-8933/15

1-12-8933 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-8933 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2013 määrus KarS § 69 lg 6 alusel karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu U.A (U.A) kaitsja advokaat Kaja Kiilo määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu U.A kaitsja advokaat Kaja Kiilo määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must (Võru osakond) kaudu 86 eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 14 eurot 40 senti, advokaat Kaja Kiilole tema poolt U.A-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista U.A-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Kaja Kiilo poolt osutatud õigusabi eest 86 eurot 40 senti riigituludesse.
7. U.A tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „U.A , 1-128933, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Pärnu Maakohtu 11.10.2012 otsusega tunnistati U.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Sellele liideti KarS §-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 28.12.2009 otsusega mõistetud kandmata karistus 3 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati 6 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga 360 tundi, mis tuleb ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.
10. Kriminaalhooldusametnik esitas 28.05.2013 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud U.A kohta. Ettekandest nähtuvalt U.A ei ole täitnud registreerimiskohustust ning pole teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Seetõttu tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata karistus täitmisele.
11. Kohtuistungil U.A selgitas, et ei saanud registreerimas käia, kuna oli ise haige ja laps, keda ta üksi kasvatab, ka oli haige. See oli aprillis-mais
12. Võrus ei ela ta alates märtsist 2013 ja seetõttu ei saanud Võrus üldkasulikku tööd teha. Nüüd ta elab Tartumaal Lähtel ja käib seal tööl ning saab hakata üldkasulikku tööd tegema.
13. Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse juurde ja täiendavalt selgitas, et vahepeal on U.A veel kokkuleppemenetluses kohtulikult karistatud (06.06.2013 Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi). Esimese astme kohtu määruse sisu
14. Maakohtu määrusega pöörati 11.10.2012 otsusega U.A-le karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust täitmisele. Vastavalt KarS § 69 lg 6 võib kohus juhul, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörata kriminaalhooldusametniku ettekande alusel talle mõistetud vangistuse täitmisele. U.A on rikkunud registreerimiskohustust viiel korral. Rikkumised on sagenenud pärast kriminaalhoolduse ületoomist Tartu maakonna talitusse. Ta ei ilmunud registreerimisele 19.12.2012, 24.04.2013, 30.04.2013, 14.05.2013, 20.05.2013 ja 27.05.
15. Registreerimisele mitteilmumise kohta on U.A valdavalt väitnud, et põhjuseks oli tema või lapse haigus.
16. 04.2013 olevat ta kriminaalhooldusosakonnas käinud, kuid kabineti uks oli kinni ja ta läks minema. U.A tunnistas, et ta ei pöördunud kriminaalhooldusosakonnas kellegi poole, et teada saada, kas tema kriminaalhooldaja on olemas. 20.05.2013 ei lasknud U.A väidetavalt tööandja ära. Enda ega lapse haiguse kohta ei ole U.A kriminaalhooldajale arstitõendit esitanud. Ta ei ole ka kriminaalhooldajat eelnevalt kunagi teavitanud põhjustest, miks ta ei saa kokkulepitud ajal kohale ilmuda ega taotlenud registreerimisaja muutmist. Isegi juhul, kui lugeda osa registreerimisele mitteilmumisi põhjendatuks haiguse tõttu, on osa nõudeid kohtu hinnangul täitmata mõjuvate põhjusteta. Nõuetekohane registreerimiskohustuse täitmine ei ole kriminaalhooldaja ukse tagant lahkumine ilma hooldajaga kohtumata, samuti puuduvad põhjendused selle kohta, miks U.A jättis registreerimisele ilmumata 27.05.
17. 2 Maakohus tuvastas, et U.A on kõrvale hoidunud üldkasuliku töö tegemisest. Talle määratud 360-st üldkasuliku töö tunnist ei ole ta teinud ühtegi töötundi. Üldkasuliku töö tegemiseks koostati U.A-le kolm ajakava ajavahemikus 16.11.201231.01.2013 töötamiseks Võru Vallavalitsuses, kuhu U.A kohale ei ilmunud. 26.02.2013 koostati talle kirjalik hoiatus. 26.02.
18. a palus U.A võimalust teha tööd Võru Kodutute Loomade varjupaigas, ajakava tehti perioodiks 12.03-28.03.
19. U.A taas tööle ei ilmunud. 07.05.2013 leppis ametnik U.A-ga kokku, et uueks töötegemise kohaks saab OÜ Tartu Valla Kommunaal. U.A ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda, et koostada töö tegemise ajakava. Üldkasuliku töö tegemata jätmist põhjendas U.A sellega, et detsembris 2012 otsis ta elukohta ning oli selle ja lapse pärast kodus, uuel aastal jäi töö tegemata perekondlikel põhjustel. U.A üldkasuliku töö tegemise aja lõpp on
20. aprillil
21. Samas enam kui seitsme kuu jooksul ei ole U.A teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Asjaolu, et ta ei ole ühegi ajakava täitmiseks töökohale ilmunud ja ühtegi töötundi teinud, näitab, et üldkasulik töö ei ole temale sobiv karistuse kandmise viis. Ta on andnud kriminaalhooldajale korduvalt lubadusi, kuid ei ole neid täitnud. U.A oleks saanud oma elu korraldada selliselt, et kasvõi osa töötunde ära teha, kuna kriminaalhooldusametnik arvestas ajakavade koostamisel tema võimaluste ja soovidega. Vaatamata sellele näitas U.A üles ükskõiksust talle määratud karistuse kandmise osas. Sellise suhtumise puhul ei ole kohtul alust eeldada, et U.A teeks allesjäänud aja jooksul kõik talle määratud üldkasuliku töö tunnid ära. Üldkasulik töö on süüdimõistetule viimane võimalus kanda talle mõistetud karistus ära vabaduses. U.A ei ole seda võimalust soovinud kasutada. Lisaks sellele on U.A suhtes langetatud 06.06.2013 Tartu Maakohtu Võru kohtumajas otsus, millega teda karistati uute kuritegude toimepanemise eest pärast talle Pärnu Maakohtu 11.10.2012 otsusega mõistetud karistust, s.o ajal kui U.A pidi kriminaalhooldaja järelevalve all tegema üldkasulikku tööd. 06.06.2013 otsus ei ole veel jõustunud, kuid eelkirjeldatud asjaoludel tuleks KarS § 69 lg 6 ja 7 lähtuvalt Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud üldkasulik töö asendada taas vangistusega. Kohus leidis, et kuna U.A ei ole suutnud järgida korrektselt registreerimiskohustust ja ei ole teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd, on üldkasuliku töö tegemine ebaõnnestunud, mistõttu U.A poolt kandmata karistus 6 kuud vangistust tuleb pöörata täitmisele. Enne karistuse kandmisele asumist on U.A võimalik korraldada lapse kasvatamisega seonduvad küsimused. Samuti informeerib maakohus tekkinud olukorrast U.A elukohajärgset vallavalitsust, et laps ei jääks hoolitsuse ja järelevalveta. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
22. U.A kaitsja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse ning jätta U.A-le mõistetud vangistus täitmisele pööramata ning võimaldada tal teha üldkasuliku töö tunde. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja kohtu seisukoht, et U.A suhtes tuleb vabaduskaotuslik karistus pöörata täitmisele, on ennatlikud. U.A on objektiivne põhjus, mille tõttu oli takistatud üldkasuliku töö tegemine. Objektiivseks põhjuseks on asjaolu, et sellel 7 kuusel perioodil vahetas U.A elu ja töökohta. Elu- ja töökoha vahetus on tõsine ja oluline elumuutus iga inimese elus, sest U.A pidi arvesse võtma ka asjaolu, et on oma alaealise lapse ainuhooldaja. Üldkasuliku töö tegemiseks on U.A aega veel 10 kuud ning see on enam kui piisav selleks, et olles oma elu korda saanud, sooritada üldkasulik töö. Üldkasuliku töö tegemise lõpptähtaeg on 26.04.
23. Kohtumääruses on U.A-le etteheidetud puudulik suhtlemine kriminaalhooldajaga ning seda on tõlgendatud ka ükskõiksusena määratud karistuse kandmise osas. Tegelikkuses ei ole see nii. Tavainimene ei saa kursis olla täiel määral ametnikuga suhtlemise reeglitega ning seetõttu saab eeldada, et U.A ja kriminaalhooldaja kontakt oli puudulik. 3 U.A on oma 3,5 aastase poja ainuhooldaja. Nimetatud asjaolu annab alust väita, et U.A inimesena on siiski piisavalt kohusetundlik, et tulla toime oma alaealise lapse hooldamise ja kasvatamisega. Olukorras, kus U.A peab minema reaalselt kandma 6 kuulist vangistust, tekib oht, et igasugune side lapse ja isa vahel katkeb. U.A-le ei ole olnud etteheiteid oma lapse kasvatamise osas. Alaealisele lapsele on talumatu, et ta peab harjuma kellegi vallavalitsuse töötajaga või tekib isegi olukord, kus laps paigutatakse lastekodusse. Peale U.A vabanemist tekib lapse jaoks taas olukord, kus isa on võõraks jäänud ning lapse ja isa emotsionaalse suhte taastamine on väga raske. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mida ei pea vajalikuks siinkohal korrata, rõhutades täiendavalt järgnevat. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.
25. Kohtule esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et U.A on korduvalt rikkunud talle kohtu poolt määratud registreerimiskohustust. Samuti ei ole ta asunud täitma talle kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise kohustust – talle määratud 360-st üldkasuliku töö tunnist ei ole ta ära teinud ühtegi. Vaidlus on põhjustes, miks nimetatud kohustusi pole täidetud. Nendeks on määruskaebuses toodud elukondlikud probleemid.
26. Kohtukolleegium ei pea piisavaks määruskaebuses esitatud väidet, et seekord on U.A motiveeritud tegema üldkasulikku tööd. Maakohtu määruses on üksikasjalikult välja toodud ajakavad ja kokkulepped üldkasuliku töö tegemiseks, kuid U.A andis ainult lubadusi, kuid tegelikkuses ei teinud ühtegi tundi talle määratud üldkasulikust tööst. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellise suhtumise puhul ei ole kohtul alust eeldada, et U.A teeks allesjäänud aja jooksul kõik talle määratud üldkasuliku töö tunnid ära.
27. Ringkonnakohus peab oluliseks ka asjaolu, et U.A on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Tema selgitused registreerimisele mitteilmumise põhjuste kohta on paljasõnalised, vastavaid dokumente ta pole esitanud. Ringkonnakohus peab sarnaselt maakohtuga sellist suhtumist talle mõistetud karistusse äärmiselt hoolimatuks ning kohtul ei teki veendumust, et karistuse täitmisele pööramata jätmisel hakkab U.A oma kohustusi täitma. Ringkonnakohus märgib, et U.A suhtumist õiguskorra järgimisse näitab ka asjaolu, et vahepeal on U.A veel kohtulikult karistatud 06.06.2013 Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.
28. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga ei pea kohtuotsuse mittetäitmise mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et U.A üksi kasvatab 3,5 aastast poega. U.A on kinnitanud (kohtuistungi protokoll lk 19-20), et saab lapse jätta tädi hoolde ning lapsel on olemas lasteaiakoht. Lisaks sellele on maakohus määruses märkinud, et enne karistuse kandmisele asumist on U.A võimalik korraldada lapse kasvatamisega seonduvad küsimused. Samuti informeerib maakohus tekkinud olukorrast U.A elukohajärgset vallavalitsust, et laps ei jääks hoolitsuse ja järelevalveta.
29. Kohtukolleegium märgib, et karistusena mõistetud üldkasuliku töö tegemine ei sõltu kindlasti mitte süüdimõistetu tahtest ja suvast, vaid kui süüdistatav on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lasub tal kohustus teha ära kõik üldkasuliku töö tunnid. Käesoleval juhul ei ole U.A talle määratud üldkasuliku töö tegemise kohustust täitnud, mistõttu on karistuse täitmisele pööramine põhjendatud. 4
30. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
31. KrMS § 187 lg 2 alusel peab U.A hüvitama menetluskulu, milleks on adv K. Kiilo kaitsjatasu 86,40 eurot apellatsioonimenetluses määruskaebuse koostamise ja esitamise eest. Mati Kartau Tiit Lõhmus 5 Paavo Randma