4-18-932/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-18-932 (2780,18,001102) Tiit Lõhmus T.K väärteoasi LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)

1. märtsi 2018 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik T.K Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalve ameti Lõuna prefektuur, esindaja vanemväärteomenetleja Sulev Jürgenson Menetlusalune isik T.K (isikukood XXX) Eesti Vabariigi kodanik elukoht: XXX, XXX RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu
2. märtsi 2018 otsus jätta muutmata ja menetlusaluse isiku T.K apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
3. Tartu Maakohtu 15.03.2018 otsusega tunnistati T.K süüdi LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistati teda 10 päeva arestiga. VTMS § 205 lg 2 alusel määrati, et T.K tuleb ilmuda aresti kandmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu arestikambrisse 22.03.
4. kell 10.
6. 02.02.2018 koostatud väärteoprotokolli AB 1483688 (2780,18,001102) kohaselt 02.02.2018 kell 11.08 Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Tartu-Jõgeva-Aravete
7. km Tartu suunas juhtis T.K sõiduautot Volvo 850 registreerimismärgiga XX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näit 0,31 mg/l, +/- 0,05 mg/l. Samuti juhtis T.K mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. T.K rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 ning LS § 69 lg 3 nõudeid, mille alusel on väärteod kvalifitseeritavad LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi.
8. Maakohus leidis, et T.K süü väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud. 3.
9. T.K ütlustest järeldub, et alkoholi (õlut) tarvitas ta eelmisel õhtul, s.o 01.02.
10. T.K sõitis enda onule kuuluva autoga 02.02.2018 Jõgeva linnas (väärteotrahvile politseis järgi) ja soovis sõita Tammistusse. Sõidukis oli ta üksinda. Ta sõitis läbi Kaareperest ja peale viadukti pidas teda politsei kinni. Talle selgitati, miks teda kinni peeti (numbrimärgid olid punased, kuna sõiduki omanikul puudus juhiluba). T.K tuvastati joove, näit oli vist 0,
11. 02.02.2018 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati T.K Volvo 850, registreerimismärgiga XX, juhtimiselt 02.02.2018 kell 11.08 Tartu-Jõgeva-Aravete 31 km-l kuni juhtimisõiguse omandamiseni. Sõiduk teisaldati X. OÜ territooriumile. Sõiduki omanik on väärteoprotokolli kohaselt M.K. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt tuvastati T.K väljahingatavas õhus alkoholisisaldus. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt oli lugemiks 0,31 mg/l, +/- 0,05 mg/l. Seega oli lõplikuks mõõtetulemuseks alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,26 mg/l kohta. Detailandmete päringu väljatrüki kohaselt puudub T.K juhtimisõigus, mida on menetlusalune isik ka ise kinnitanud ütlusi andes. T.K on selgitanud, et tal varem ei ole olnud võimalust juhtimisõigust teha – maksis trahvi ära, aga aasta aega ei ole mööda läinud, nüüd tuli uus rikkumine. Seega T.K ei ole kunagi juhtimisõigust olnud. Samuti ei ole T.K kunagi käinud autokoolis. Asjaolu, et T.K on ka varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kinnitab koopia sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest 02.04.
12. Nimetatud otsuse kohaselt kõrvaldati T.K 02.04.2016 kell 01.16 Opel Vectra, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt kuni vastava kategooria juhtimisõiguse omandamiseni. Seega 02.02.2018 sõidukit juhtides on T.K isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 3.
13. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et 02.02.2018 kell 11.08 Tartu-Jõgeva-Aravete mnt
14. km-l sõiduki juhtimisega on T.K rikkunud LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
15. Lisaks rikkus T.K LS § 69 lg-t 3, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,1 mg või rohkem. 3.
16. T.K on väärteod toime pannud tahtlikult. T.K oli 02.02.2018 sõitu alustades täielikult teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus ja seega õigus üldse sõidukit juhtida. Kuna T.K sõidukit juhtima asus, oli ta täielikult teadlik sellest, et paneb toime rikkumise. T.K on küll selgitanud, et ta pidas ennast kaineks sõidukit juhtima asudes. Samas ei teinud T.K ühtegi sammu selleks, et enda kainuses veenduda. Lisaks ei mäletanud T.K , kui palju alkoholi ta eelmisel päeval tarvitanud oli. Sellest tulenevalt on ilmselge, et sõiduki juhtimist alustades pidi T.K pidama võimalikuks, et teeb seda alkoholijoobes. 3.
17. Maakohus leidis, et T.K-le tuleb mõista üks karistus vastavalt KarS § 63 lg-le
18. Kuigi T.K tegevus vastab mitmele erinevale süüteokoosseisule on ta objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast lähtuvalt toime pannud ühe teo. Süü suuruse hindamisel arvestas maakohus, et T.K on toime pannud mitu väärtegu. Ta on juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta ja olles sealjuures alkoholijoobes. Maakohus arvestas, et T.K ei ole kunagi olnud juhtimisõigust, tal puudub igasugune praktika ja vajalik väljaõpe, et liikluses ohutult sõidukijuhina osaleda. Seega, olukorras, kus T.K siiski osaleb liikluses, kujutab ta teiste liiklejate elule, tervisele ja nende varale äärmiselt suurt ohtu. Seda ohtu suurendab kahtlematult asjaolu, et T.K oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Maakohus arvestas ka T.K tuvastatud alkoholisisalduse suurust. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 2 Maakohus pidas oluliseks arvestada karistuse mõistmisel ka T.K varasemat elukäiku. T.K on varasemalt samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest karistatud. Lisaks pidas maakohus oluliseks, et vaatamata varasemale karistusele, ei teinud T.K oma käitumisest vajalikke järeldusi. Nimelt on T.K vähem kui 5 kuud pärast rahatrahvi tasumist toime pannud uued samalaadsed rikkumised. See omakorda ilmestab T.K negatiivset ja hoolimatut suhtumist kogu õiguskorda. Samuti nähtub karistusregistri väljatrükist, et T.K on varasemalt karistatud ka kriminaalkorras – peamiselt vägivallakuritegude toimepanemise eest. T.K enda ütluste kohaselt vabanes ta vangistusest aastal
19. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. T.K on toime pannud rasked liiklusalased süüteod. Mootorsõiduki juhi kohustuseks on rakendada liikluses osalemisel kõrgendatud tähelepanelikkust, eesmärgiga vältida igasuguse kahju tekitamist nii endale kui ka teistele liiklejatele. Juhtides sõidukit aga olukorras, kus puudub igasugune väljaõpe, vajalikud kogemused ja oskused ning seisundis, kus isiku reageerimiskiirus ja -võime, nagu ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on maakohtu arvates selline juht liikluses äärmiselt ohtlik. Seeläbi on seatud ohtu kõigi liiklejate elu ja tervis ning nende vara. Seega tuleb pidada T.K toimepandud süütegusid äärmiselt ohtlikuks teguviisiks ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada. Lisaks leidis maakohus, et õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad samalaadsete süütegude toimepanijate karistamist üha rangemate karistustega. T.K ei ole temale varasemalt määratud rahatrahvist vastavaid järeldusi teinud ja seega ei ole eelnev karistus tema käitumisele vajalikku mõju avaldanud. Maakohus pidas põhjendatuks määrata T.K-le karistuseks arest. Võttes arvesse süütegude toimepanemise asjaolusid, pidas maakohus võimalikuks määrata aresti alla selle keskmist määra, s.o 10 päeva. 3.
20. Maakohtu istungil taotles T.K aresti asendamist üldkasuliku tööga, põhjendusega töökoha saamise ja sellega, et ta ei taha enam nendes kambrites vedeleda. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik T.K-le mõistetavat aresti üldkasuliku tööga asendada, võttes arvesse juba eelkirjeldatud karistust mõjutavaid asjaolusid. Maakohtu hinnangul ei täida sel juhul karistus T.K suhtes oma eesmärki. Lisaks peab maakohus siinkohal oluliseks T.K käitumist käesolevas väärteomenetluses. Nimelt ei ilmunud T.K maakohtu kutsel istungile ja maakohtul tuli tema kohaloleku tagamiseks kohaldada sundtoomist. Kohtuistungil selgitas T.K, et tal ei olnud raha ja teatamist ei pidanud vajalikuks, sest järgi oleks talle nagunii tuldud. Selline T.K tegevus ei anna maakohtule mingisugust veendumust, et T.K oleks suuteline järgima nõudeid ja täitma kokkuleppeid, mis kaasnevad sellega, kui maakohus asendab aresti üldkasuliku tööga. Sellest tulenevalt tuleb määratav arest T.K reaalselt ära kanda. Maakohtu veendumust ei muutnud ka T.K seisukoht, et ta lihtsalt ei taha enam kinnipidamisasutuses viibida. Lisaks on T.K tuginenud asjaolule, et tal on töökoht. Kuigi T.K on istungil selgitanud, et ta sai töökoha Tartusse, selgus maakohtu täpsustavate küsimuste tulemusena, et tegelikkuses T.K ei teadnud firmat, kuhu ta tööle läheb, ta ei olnud kohtunud sealt kellegagi ja tal puudusid igasugused kindlad kokkulepped. Seega puudus maakohtul igasugune veendumus, et T.K tegelikkuses ka töökoha on saanud või tulevikus saab. Asjaolu, et T.K onu tunneb inimest, kes võib tööd pakkuda, ei anna alust arvata, et T.K on reaalne töökoht olemas. Kindlat ja alalist töökohta ei ole menetlusalune isik viimasel ajal ka omanud ning seda kinnitavad tema enda ütlused. T.K on selgitanud, et ta tegi juhutöid. Viimasest töökohast tuli ta ära selleks, et ta pidi neli korda päevas maja kütma. Seepärast ei saanud ta töötada. Sellest tulenevalt ei sea reaalne aresti ärakandmine T.K raskesse olukorda seoses väidetava töökohaga. 3 MENETLUSALUSE ISIKU APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE
21. Tartu Maakohtu 15.03.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik T.K, kes palub väärteoasi uuesti üle vaadata, tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas, kergendada karistust ning üldkasuliku töö määramist. Arest tuleks asendada üldkasuliku tööga, sest T.K käib tööl ning tal ei ole võimalik sealt 10 päeva puududa ning karistus, mis väärteo eest mõisteti, on liiga range. T.K leiab, et tema tegu ei ole küll õige, kuid kohus ei teadnud teo õigeid põhjuseid. 22.04.2018 esitas menetlusalune isik T.K täiendavalt elektroonilise kirja, kus jääb apellatsioonis märgitud põhjenduste juurde ja lubab, et edaspidi enam sõidukirooli ei asu.
22. Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2018 määrusega võeti menetlusaluse isiku T.K apellatsioon menetlusse ning anti kohtuvälisele menetlejale aega kuni 23.04.2018 esitada kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni osas. Nimetatud ajaks esitas oma kirjalikud seisukohad PPA esindaja Sulev Jürgenson, kes leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning kaebus rahuldamata. Veel märkis ta, et liiklusõnnetuste, liiklusõnnetustes vigastatute ning liiklussurmade peamisteks põhjustajateks ongi statistika põhjal juhtimisõiguseta juhid, joobes juhid, liigne sõidukiirus, kergliikluses osalevad liiklejad ning turvavarustuse mittenõuetekohane kasutamine. Selliste rikkumiste puhul suhtub politsei karistamisel keskmisest karmimalt. Kõige selle tegevuse mõte on panna inimesi mõtlema ning vähendada liiklusõnnetuste, liiklusõnnetustes vigastada saanute ning hukkunute arvu. Äratada juhtide tähelepanu ning kutsuda neid kaasa mõtlema, et miks sellised õnnetused juhtuvad. Kohtuväline menetleja juhtis tähelepanu sellele, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
23. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus põhjendatud ning menetlusaluse isiku apellatsioon jääb edutuks. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtuvälise menetleja S. Jürgensoni poolt esitatud seisukohad on väga asjakohased ja motiveeritud.
24. Maakohus on põhjalikult käsitlenud kõiki karistuse mõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuvastades T.K poolt väärtegude toimepanemise ning on arvestanud nii isiku süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. T.K poolt toime pandud väärteod ei ole oma olemuselt väga rasked, kuid isik on süüdi nende toimepanemises ning need teod on toime pandud mõlemal juhul tahtlikult. Küll on menetlusalune isik oma varasema käitumisega näidanud, et kergema karistuse mõistmine ei ole põhjendatud. Samuti arvestas maakohus, et isikule mõistetud varasemad karistused ei ole mõju avaldanud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on isikut korduvalt karistatud rahatrahviga ning varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. T.K on seejuures karistatud
25. aastal samuti LS § 201 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi. Seega ei ole taaskord menetlusaluse isiku suhtes rahatrahvi kohaldamine põhjendatud, sellega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke.
26. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka asendada mõistetud aresti üldkasuliku tööga, mis on apellatsiooni kohaselt menetlusaluse isiku keskne taotlus. Kohtul puudub menetlusaluse isiku suhtes usaldus, et ta oleks võimeline läbima üldkasulikku tööd edukalt. Seejuures ei selgu ka apellatsioonist, kuidas üldkasuliku tööga oleks tagatud karistuse eesmärkide saavutamine. Maakohus on väga põhjalikult käsitlenud, miks ei ole põhjendatud 4 T.K-le aresti asendada üldkasuliku tööga. Selle põhjendatusele ei viidata ka apellatsioonis. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga, siis ei pea kohus vajalikuks sellel pikemalt peatuda. Ka käesolevalt ei ole kohtule esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et menetlusalune isik töötaks.
27. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
28. märtsi 2018 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus 5