1-19-4541 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Harju Maakohus Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 18. juunil 2019.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas koht Kriminaalasja number 1-19-4541 (17230102427) Kohtukoos

§-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p. p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § - de § 73 lg 1 ja lg 3 ja VÕS § 1043; kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada N.S KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 3 (kolme) kuu pikkuse vangistusega.
2. Juhindudes KarS § 73 lg 1, 3 jätta N.S-ile mõistetud ärakandmata karistus 3 (kolm) kuud vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3. N.S katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 18.06.2019.a.
4. Juhindudes VÕS § 1043 rahuldada kannatanu T Ai (isikukood: xxxx) esitatud tsiviilhagi 1820.- (üks tuhat kaheksasada kakskümmend) euro nõudes.
5. N.S-ilt välja mõista T Ai kasuks tsiviilhagi summas 1820.- (üks tuhat kaheksasada kakskümmend) eurot. Tsiviilhagi tuleb N.S tasuda T Ai AS Xxxx olevale arveldusarvele nr xxxx. 1 6.

§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel N.S-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna:  sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810.(kaheksasada kümme) eurot;  kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 60.- (kuuskümmend) eurot; 7.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et menetluskulud N.S tuleb tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel N.S-ile posti teel aadressile: Pallasti 33-106, Tallinn. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus ja kokkuleppe sisu N.S on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse teisele isikule varalise kahju tekitamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil alljärgnevatel asjaoludel: 23.08.2017 N.S sõlmis T Aiga xxxx laenulepingu, mille kohaselt laenuandaja T A andis laenusaajale N.S-ile laenu 1820 eurot laenu tagastamise tähtpäevaga 30.08.
3. Laenulepingu tingimuste kohaselt oli laenu tagatiseks N.S-ile kuuluv veesõiduk – kaater xxxx (kood xxxx) registreerimisnumbriga xxxx. Lepingut sõlmides N.S teadis, et tegelikult ei ole ta enam kõnesoleva veesõiduki omanik, kuna oli eelnevalt, 20.07.2017 võõrandanud võlaõigusliku lepingu – 20.07.2017 sõlmitud lihtkirjaliku müügilepingu alusel veesõiduki V F, millest tulenevalt N.S puudus õigus kõnesolevat veesõidukit käsutada, s.h pantida. Seejuures N.S, loomaks T Aile ebaõiget ettekujutust veesõiduki omandiõiguse osas, kasutas ära asjaolu, et Maanteeameti liiklusregistris olevate andmete kohaselt oli kõnesoleva veesõiduki omanikuna endiselt märgitud N.S. Süvendamaks T Ail esinevat ebaõiget ettekujutust selles osas, et laenusumma tagastamata jätmise korral osutub T Ail võimalikuks laenulepingust tulenev nõudeõigus realiseerida pandieseme arvelt, esitles N.S eelnevalt, s.o 22.08.2017 T Aile kõnesolevat veesõidukit selle hoiustamise 2 kohas, xxxx asuvas parklas, misjärel sõlmis 23.08.2017 T Aiga lihtkirjaliku müügilepingu, mille kohaselt müüs kõnesoleva veesõiduki T Aile ning millise lepingu alusel viidi samal kuupäeval Maanteeameti liiklusregistris sisse veesõiduki registriandmete muutmise märge T A kasuks, s.t liiklusregistrisse kanti märge, mille kohaselt kõnesoleva veesõiduki omanikuks on T A. Olles eelkirjeldatud viisil laenu tagatiseks oleva eseme omandiõiguse osas eksimusse viidud, andis T A vahetult peale laenulepingu sõlmimist 23.08.2017 lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks Viktor Golubevile üle 1820 eurot sularahas. Laenu tagastamise tähtpäevaks N.S ei täitnud laenulepingust tulenevat kohustust laenuandjale T Aile laenuna saadud raha tagastamiseks. Samuti ei osutunud T Ail võimalikuks eeltoodud asjaoludest tulenevalt laenulepingust tulenevat nõudeõigust realiseerida eelnimetatud pandieseme arvelt. N.S, saanud T A poolt 23.08.2017 tehtud varakäsutuse tulemusel enda valdusesse 1820 eurot, kasutas selle vara enda tarbeks, saades selliselt varalist kasu nimetatud summas ja põhjustades T Aile varalist kahju samaväärse summa ulatuses. Seega N.S, tekitades teisele isikule varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, pani toime KarS § 209 lg 1 tunnustele vastava kuriteo.
4. juunil 2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Sentifoli, süüdistatav N.S ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Pilt käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Meelis Sentifoli nõuab kohtus N.S-i süüdi tunnistamist KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 kuud., milline KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui viimane ei pane 1 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 810.- eurot ning menetluskuluna riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses summas 60.- eurot ning lisaks kohtus õigusabi saamisega tekkivad kulud. Kokku on lepitud selles, et juhindudes

§ 180

lg 3 tuleks märgitud sundraha ja menetluskulude tasumist N.S-ile võimaldada 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppe sõlmimisel on süüdistatav N.S võtnud tema suhtes esitatud tsiviilhagi omaks. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et N.S on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude ja kannatanule tsviilhagi hüvitamisega ning menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 18.06.2019.a toimunud kohtuistungil süüdistatav N.S märkis, et kokkuleppe kinnitamise juurde kohtus, ta kaitsjat kutsuda ei soovi. N.S tunnistas end süüdi temale KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Sentifoli jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et 3 süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et N.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810.eurot ning menetluskulud ja nimelt temale kohtueelsel uurimisel õigusteenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu kogusummas 60.- eurot riigituludesse.

§ 180

lg 3 kohaselt võimaldada N.S menetluskulusid tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et N.S oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud kannatanu T Aile otsest varalist kahju ja seda 1820.euro ulatuses s.o viimaselt süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas, kannatanult raha välja petmise tulemusel. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatav N.S nõustus tema suhtes esitatud tsiviilhagiga, võttes kannatanu esitatud tsiviilhagi summas 1820.- eurot õigeks. Ka kohtuistungil süüdistatav tsiviilhagile vastu ei vaielnud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava N.S poolt hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. Eeltoodust tuleneval asub kohus seisukohale, et kannatanu T A esitatud tsiviilhagi on asjakohane ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu T Aile tekitatud kahju, viimase kasuks tuleb välja mõista just N.S-ilt. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 4