← Eesti

4-18-565/6

Obsah (4)§ 2071§ 2101§ 87§ 2

4-18-565 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2018, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-565 (2330,18,000425) Väärteoprotokolli number AB152

) § 107 lg 1 p- st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: prefektuuri Narva Tunnistada S.P süüdi narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta, so NPALS § 15¹ lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 15 (viisteist ) päeva aresti. KarS § 69 lg 1 alusel asendada S.P mõistetud karistus, 15 (viisteist) päeva aresti, 15 (viieteistkümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alate kohtuotsuse jõustumisest.

§ 2071

lg 1 alusel üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

§ 2071

lg 2 alusel kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

§ 2101

lg 1 alusel kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so

  1. veebruarist
  2. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kant seleis kättesaadav alates
  3. märtsist
  4. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. VÄÄRTEOPROTOKOLLIDE SISU S.P-le heidetakse väärteoprotokolli nr AB1526556 kohaselt ette seda, et tema 02.02.2018 kella 00.08 paiku aadressil Kajaka 16, Sillamäe linnas oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet (amfetamiin) ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15

(1)lg 1 ettenähtud väärteo. II. KOHTUISTUNG NING KOHTUS UUR ITUD TÕENDID Kohtuistung käesolevas väärteoasjas toimus 08.02.
  1. S.P tunnistas kohtuistungil end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. Ta tunnistas oma süüd selles, et ta tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta amfetamiini, kuid 08.03.
  2. Ta töötab ajutiselt. Palub anda temale ÜKT-d. Kohtuvälise menetleja esindaja palub mõista karistuseks 25 päeva aresti. Isikut on väärtegude eest eelnevalt karistatud ja karistuseks mõistetud nii rahatrahvid kui ka arestid. Rahatrahvi määramine ei ole otsta rbekas, kuna eelnevalt mõistetud rahatrahvid on isikul tasumata. Varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut edaspidi rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumentaalsed tõendid: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 7); indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 6); isiku kinnipidamise protokoll (lk 4); õigusvastase teo toimepanemise akt (lk 5); Politsei- ja Piirivalvemati teatis (lk 9-12). III. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, vahetult uurinud asjas kogutud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et S.P pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav NPALS § 15
(1)lg 1 järgi. 2 Objektiivne koosseis NPALS § 15
(1)lg 1 kohaselt on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine füüsilise isiku puhul väärteona karistatav.

§ 87

sätestab, et väärteoasja arutatakse kohtus ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuivõrd väärteoprotokolli nr AB1526556 kohaselt heidetakse S.P-le ette narkootilise aine amfetamiini tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta, siis NPALS § 15

(1)lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne koosseis on täidetud, kui leiab tõendamist, et S.P tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta amfetamiin. 02.02.2018 toimunud ülekuulamisel on S.P andnud ütlusi, mille kohaselt tarvitas 25.01.2018 amfetamiini. Politseinik tegi menetlusaluse le isikule kiirtesti, mis näitas organismis amfetamiini. Testi tulemus ega menetlusalune isik oli nõus. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on S.P suhtes 02.02.2018 kell 01.30 kasutatud indikaatorvahendit Rapid STAT (ID-NO: 8-rsm-0109), mille kehtivusaeg on olnud kuni detsembrikuuni
  1. Indikaatorvahendi näit oli positiivne. Indikaatorvahend on näidanud amfetamiini tarvitamist. S.P oli testi tulemusega nõus. Selgitas, et tarvitas amfetamiin ilma arsti ettekirjutuseta. Kohus leiab, et praegusel juhul on tõendamist leidnud, et S.P oli 25.01.2018 tarvitanud amfetamiini ilma arsti ettekirjutuseta. Seda kinnitas esmalt menetlusalune isik ise (tl 7). Lisaks näitas S.P suhtes 02.02.2018 kell 01.30 kasutatud indikaatorvahend, et isik tarvitas amfetamiini (tl 6). Seega on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud, et S.P oli 25.01.2018 tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta amfetamiini. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust amfetamiini kasutamiseks. Sotsiaalministri
  2. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi: sotsiaalministri määrus) § 3 lg 1 sätestab, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaaliministri määruse lisa 1 kohaselt kuulub fentanüül I nimekirja. Seega on amfetamiin kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja.

§ 2

alusel kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 7 lg 3 alusel kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et S.P tarvitas 25.01.2018 ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiin. Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Kohus on seisukohal, et S.P pani NPALS § 15

(1)lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. 3 Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on S.P tunnistanud, et 25.01.2018 tarvitas amfetamiini ilma arsti ettekirjutuseta, kuid tarvitab amfetamiini väga- väga harva. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt (lk 1 4-18) on teda NPALS § 15
(1)lg 1 järgi karistatud 09.03.2017 rahatrahviga. Ühtlasi on S.P varasemalt samalaadsete tegude eest karistatuna teadlik sellest, et kui tal puudub arsti luba, siis on keelatud narkootilisi aineid tarvitada. Samuti on üldteada asjaolu, et amfetamiin kuulub keelatud ainete nimekirja. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et S.P pani NPALS § 15
(1)lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult. Seega on S.P täitnud NPALS § 15
(1)lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on tegude toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid S.P poolt toimepandud teos ei esine. Samuti on S.P süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14 -aastane (sündinud
  3. aastal). IV. KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü tunnistamist ja kahetsemist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, väärteo toimepanemise raskust, vastutust, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti iseloomustavaid andmeid. Karistusregistri andmete kohaselt S.P on varem väärteokorras korduvalt karistatud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15
(1)lg 1 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Nähtuvalt karistusregistrist on isikut varem väärteokorras karistatud korduvalt ning karistuseks mõistetud nii rahatrahvid kui ka arestid. Varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut edaspidi rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et S.P ei ole võimalik karistada rahatrahviga ja ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada S.P arestiga 25 päeva. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3 -1-1-77-11). Süüd suurendab see, et menetlusalust isikut on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud ning seda, et ta pani teo toime kavatsetult. Arvestades S.P poolt toimepandud teo raskust kõnealuse süüteokoosseisu teokirjelduse kontekstis on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et põhjendatud on käesoleval juhul S.P karistada 15 päeva arestiga. Kohus arvab, et aresti asendamine üldkasuliku tööga on kohtu kaalutlusõigus. Antud juhul on S.P kohtuistungil kinnitatud, et ta tarvitab amfetamiini väga harva, temal ei ole sõltuvus t. Karistusregistri andmetel ei ole S.P NPALS § 15
(1)lg 1 järgi 4 korduvalt karistatud, ta oli karistatud üks kord 09.03.2017 rahatrahviga. Seega on alust arvata, et S.P ei ole narkosõltlane. Arvestades, et isik töötab ajutiselt ja ta ei ole narkosõltlane, on võimalik asendada arest üldkasuliku tööga. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.