Obsah (8)

§ 66§ 2§ 63§ 12§ 18§ 48§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16- 6562 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi K.J-i kaebus Poli

§ 66lg 2 ja 3 alusel võimaldada K.

J tasuda rahatrahv summas 480 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates veebruarist 2017 igakuiselt vähemalt 48 (nelikümmend kaheksa ) eurot, lõpetades tasumise hiljemalt 31.11.

2. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (VtMS) § 156 lõikes 11 nimetatud juhul. 1 VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 156 lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja kaebus
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Sander Urbas koostas menetlusalusele isikule K.J-ile 25.07.2016 väärteoprotokolli AB 1461488 , mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 24.07.2016 kell 23:25 mootorsõidukit xxxx, r/m xxxx, Lääne -Viru maakonnas, Kadrina alevikus, Viitna tee, (Pärnu – RakvereSõmeru mnt ja Rakvere tee vahel), suunaga Pärnu - Rakvere-Sõmeru mnt poole. Juhtis mootorsõidukit ning kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument. Isikul puudus esitamiseks isikut tõendav dokument. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on LS § 106 lg 6 alusel kehtetuks tunnistatud alates 04.05.
4. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 88 lg 1, § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Väärte gu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja LS § 242 lg 1 järgi.
5. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ave Uue koostas menetlusalusele isikule K.J-ile 22.08.2016 otsuse, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 24.07.2016 kell 23:25 mootorsõidukit Lääne-Viru maakonnas, Kadrina alevikus, Viitna tee, (Pärnu – Rakvere-Sõmeru mnt ja Rakvere tee vahel), suunaga Pärnu - Rakvere-Sõmeru mnt poole. Juhtis mootorsõidukit ning kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument. Isikul puudus esitamiseks isikut tõendav dokument. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on LS § 106 lg 6 alusel kehtetuks tunnistatud. Menetlusalune isik rikkus sellega LS § § 88 lg 1, § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi. Kuna LS § 201 lg 2 ja 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtoed on toime pandud ühe teoga, määrati menetlusalusele isikule karistus Karistusseadustik (edaspidi

) § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, so 480 eurot.

1. 08.09.2016 esitas menetlusalune isik K.J Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt ta tunnistab end süüdi ja palus võimalust vähendada karistust ja/või 2 tasuda rahatrahv ositi. K äesoleval ajal on ta töötu. Ta on läbinud järelkoolituse juhtimisõiguse taastamiseks. Vastus
2. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastustes menetlusaluse isiku K.J-i kaebusele oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.
3. Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemkomissar Mait Ever leidis, et K.J on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07 ) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistusvõiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdase isikut. Menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest nähtub, et isikul on 7 kehtivat liiklusalast süüteokaristust, määratud karistused ei ole suutnud teda panna õiguskuulekalt käituma.
4. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist üha enam sageneva väärteoliigiga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. Kohtuväline m enetleja palub jätta otsus muutmata ja K.J-i kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
6. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et K.J-i kaebus tuleb rahuldada osaliselt, tühistada tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.08.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 16, 003518 osal iselt, karistuse mõistmise osas, selliselt, et võimaldatakse K.J tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul. 3
7. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 88 lg 1 ja 90 lg 1 p 1 rikkumises. Liiklusseadus § 88 lg 1 kohaselt juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga. Liiklusse adus § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Liiklusseaduse § 106 lg 6 kohaselt kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Kui isikule on antud mõne mootorsõiduki kategooria juhtimisõigus enne esmase juhiloa esmakordset väljastamist, siis nende mootorsõidukite kategooriate juhtimisõigust ei tunnistata kehtetuks. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib ta taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.
8. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 37 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tunnistaja ülekuulamise protokolliga, isikusamasuse tuvastamise protokolliga, juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.
9. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.J-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tunnistaja ülekuulamise protokolliga, isikusamasuse tuvastamise protokolliga, juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.
10. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.J-i süü temale esitatud süüdistuses t õendatuks tunnistaja A R ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt teostas ta koos patrullpolitseinik Sander Urbasega 24.07.2016 liiklusjärelevalvet Kadrina asulas. 24.07.2016 kell 23 : 25 peeti Viitna teel kinni sõiduauto xxxx, reg.märgiga xxxx . Sõiduauto liikus PärnuRakvere –Sõmeru mnt suunas. Sõiduautol ees lähituli ei põlenud. Sõiduki juhiks osutus K.J , kes ei teadnud, et talt on juhtimisõigus karistusena ära võetud.
11. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.J-i süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süüteo toimepanemist. Tal ei olnud esitada isikut tõendavat dokument ega juhiluba, ta ei teadnud, et juhtimisõigus on väärteo otsusega ära võetud, kuna pole otsust kätte saanud.
12. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.J-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et 24.07.2016 kell 23: 25 4 juhtis ta sõiduautot xxxx ja polnud esitada dokumente. Isikusamasus tuvastatud rahvastikuregistrist andmete kontrollimisel.
13. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 13.04.2016 otsusega väärteoasjas nr 259016001303 on K.J tunnistatud süüdi LS § 227 lg 2, 242 lg 1 järgi ja karistuseks mõistet i mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks. Otsus jõustus 04.05.
14. LS § 106 lg 6 kohaselt kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. 16.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS § 242 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod, kuna need on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest

§ 63lg 1 alusel karistus LS § 201 lg 2 järgi.

Karistuseks määrati rahatrahvi 120 trahviühiku ulatuses s.o. 480 eurot. 17.

§ 12

sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette tegevust, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja ei esitanud kontrollijale kehtivat vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendavat dokumenti ja isikut tõendavat dokumenti.

1. Kohus leiab, et K.J on oma tegevusega realiseerinud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna jõustunud Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 13.04.2016 otsusega oli tema juhtimisõigus ära võetud kaheks kuuks ning 24.07.2016 juhtis ta mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus oli kehtetuks tunnistatud. Lisaks ei olnud tal esitada kontrollijale kehtivat vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendavat dokumenti ja isikut tõendavat dokumenti. Eelnevast lähtuvalt on K.J-i käitumises tuvastatud LS § 201 lg 2 ja LS § 242 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tunnused.
2. Kohus leiab, et K.J pani väärteod toime hooletusest.

§ 18

lg 3 kohaselt on tegu pandud toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul oleks K.J pidanud enne sõiduauto rooli istumist kontrollima endal kaasas oleva isikut tõendava dokumendi olemasolu ning juhtimisõiguse kehtivust. Eelnevast lähtuvalt on K.J-i käitumises tuvastatud LS § 201 lg 2 ja LS § 242 lg 1 sätestatud süüteo subjektiivse koosseisu tunnused.

1. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. 5
2. Tõendamist leidis, et ühe teona LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. Liiklusseadus § 201 lg 2 kohaselt karistatakse isikut, kes on kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 48

kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja on kohaldanud põhikaristust alla sanktsiooni keskmis t määra. 22. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on seitse kehtiv at väärteokaristust liiklusnõuete rikkumise eest, sh mitu analoogse väärteo eest, on kohtuväline menetleja määranud K.J-ile karistuse õiges suuruses. K.J on arestid ära kandnud ja tasumata on kaks rahatrahvi. 23.

§ 66

lg 2,3 kohaselt kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. K.J on käesoleval ajal töötu. Põhjendatud on menetlusaluse isiku K.J-i taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks. Eeltoodu alusel tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.08.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 1 6, 003518 tühistada osaliselt karistuse mõistmise osas, selliselt, et võimaldada K.J tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul. 24. Eeltoodud põhjendustel tuleb K.J-i kaebus rahulda osaliselt. Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.08.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 16, 003518 osaliselt, karistuse mõistmise osas.

§ 66

l g 2 ja 3 alusel võimaldada K.J tasuda rahatrahv summas 480 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates veebruarist 2017 igakuiselt vähemalt 48 eurot, lõpetades tasumise hiljemalt 31.1 1.2017. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 6