1-12-7386 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mail 2013.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 22.04.

§ 35

lg.1, lg.4, lg 5), ei valinud 2 1-12-7386 kiirust selliselt, mis arvestab tema sõidukogemust, tee, sõiduki seisundit ja teeolusid, ilmastikutingimusi ja nähtuvust selleks, et suudaks peatada sõidukit eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, millega rikkus Liikluseeskirja § 123, (

§ 50

lg.3 p.1) Seoses sellega ei märganud ülekäigurajal teed ületavat jalakäijat A P , ei suutnud peatada autot ja sõitis kannatanule otsa, tekitades talle vasaku reieluu kinnise diafüüsi nihkega ristimurru, vasaku õlavarreluu kirurgilise kaela sissekildunud murru –raske tervisekahjustuse, mis tõi endaga kaasa raske keskmise puue. Oma tegudega pani V.P toime mootorsõidukit juhtiva isikuna liiklusnõuete rikkumise, millega tekitas ettevaatamatusest inimesele raske kehavigastus s.t. KarS § 423 lg. 1 ettenähtud kuriteo. Kohtualusena ülekuulatud V.P andis ütlusi, et süüdistusakt on selge, tunnistab end süüdi täelikult ja jääb lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde. Kohtuistungil on avaldatud: - Kannatanu A P ütlused. Kannatanu ütlustega tõendatakse, et 01.12.2008a kella 18.00 paiku ületas reguleerimata ülekäigurada Kangelaste tänaval, liikus mööda „sebrat“ parempoolses servas, kuid selle piiridest lahkumata, enne ülekäiguraja ületamist vaatas vasakule ja veendus, et jalakäijate ülekäigurajale lähenev auto peatus, ei näinud vasakult küljelt mööda teist sõidurada lähenevat teist autot. Mõnd hetke peale peatunud autost möödumist ei mäleta üldse, ainult tundis, et lamab ja jalad on haljasala äärel, aga pea ja keha on sõiduteel. (lk.48-53) -Kannatanu esindaja J P ütlused. 01.12.2008a enne kella 18- st mobiiltelefonile helistas võõras meesterahvas ja ütles, et ülekäigurajal sõitis tema tütrele otsa auto. Koos mehega jooksis kohe välja ja nägi sõiduteel vastassuunavööndeid eraldava haljasala juures oma tütart, ta lamas vasakul liiklussuunal 10- 12 meetri kaugusel „sebrast“. (lk.54-59,75-79) -Tunnistaja M E ütlused. Tunnistaja ütlustega tõendatakse, et A P ületas teed reguleerimata jalakäijate ülekäigurajal, kella 17.40 kuulis löögi heli ja nägi vasakul pool pidurdavat autot Audi 80 reg.nr.xxx, pärast sai aru, et auto Audu 80 reg.nr.xxx sõitis ülekäigurajal otsa A P . (lk.22-24) -Tunnistaja I R ütlused. Tunnistaja ütlustega tõendatakse, et 01.12.2008 kella 17.40 ta nägi kuidas Kangelaste tänaval reguleerimata jalakäijate ülekäigurajal auto Audi80 reg.nr. xxx sõitis otsa tütarlapsele.(lk.25-27) -Tunnistaja A I ütlused. Tunnistaja ütlustega tõendatakse, et auto Audi liikudes vasakpoolses reas ei peatanud ja sõitis otsa jalakäijale, kes oli väljunud paremal pool peatunud autost. (lk.41-47) -Kahtlustatava V.P ütlused. Kahtlustatav tunnistas end esitatud kahtlustuses täielikult süüdi ja andis ütlusi toimepandud kuriteo asjaoludest. (lk.60-67) -Liiklusõnnetuseakt nr.230 (fototabelitega), millega tõendatakse, et 01.12.2008a kella 17.40 paiku V.P juhtides mootorsõidukit ning lähenedes Kangelaste tn. reguleerimata ülekäigurajale ei vähendanud kiirust ja sõitis otsa teed ületavale jalakäijale. (lk.2-11) -Liiklusvahendi Audi80 reg.nr. xxx vaatlusprotokoll, millega tõendatakse, et sõiduautol avastati liiklusavarii jäljed (lk.12-15) -Joobeseisundi kontrollimise protokoll, millega tõendatakse, et 01.12.2008a. liiklusavarii hetkeks V.P oli kaine. (l.k.16-17) 3 1-12-7386 - Isiku ekspertiisiakt nr.11, millega tõendatakse, et A.P tekitatud vigastused ei olnud eluohtlikud, kuid põhjustavad pikaajalise üle 4.kuulise tervisekahjustuse (lk.35-37) -Otsused nr.610538, 858502, mil lega tõendatakse, et A.P on tuvastatud keskmine puue ja tema vajab liikumisel kõrvaliste abi. (lk.72-74) - J P töövõimetusleht.(lk.45) -A.P tunnistus. (lk.43) - Tõend № 2-4/36, millega tõendatakse, et A.P o li koduõppel 2008/2009. õppeaastal perioodil 05.01.2009- 03.06.2009 õppekoormusega 8 õppetundi nädalas.(lk.46) - J P palgatõend. (lk.47-48) -Kvitung /tallatoed – 19 euro 40s/. (lk.49) - Puudumistõend. (lk.50) -Saatekiri /uuringule, konsultatsioonile, statsionaarsele ravile/. (lk.51) - Tõend № 351 , millega tõendatakse, et A.P vajab taastus raviks /RKK, massaaž/. (lk.52) -Saatekiri /uuringule, konsultatsioonile, statsionaarsele ravile/. (lk.53) -Statsionaarne epikriis № 9911636, millega tõendatakse, et A.P on opereeritud 01.12.2010 vasaku reieluu murru tõttu. (lk.54-55) - Ravi ja rehabilatsiooni tuusiku maksumuse väljaarvutamise väljavõte. (lk.56) Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise käigus jõudis kohus arvamusele, et süüdistatav V.P väljendas lühimenetluse kohaldamiseks loa andmisega oma vabatahtlikku nõusolekut. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et V.P süü on tõendatud. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava V.P , kannatanu A P , kannatanu esindaja J P , tunnistajate M E , I R , A I ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõlas omavahel ning teiste kriminaalasja materjalidega. S üüdistatav V.P tunnistab end süüdi täelikult. S üüdistatava süü kuriteo toimepanemises Kars § 423 lg. 1 järgi on tõendatud kohtus avaldatud kriminaalasja materjalidega, nimelt: - Kannatanu A P ütlustega tõendatakse, et 01.12.2008a kella 18.00 paiku ületas reguleerimata ülekäigurada Kangelaste tänaval, liikus mööda „sebrat“ parempoolses servas, kuid selle piiridest lahkumata, enne ülekäiguraja ületamist vaatas vasakule ja veendus, et jalakäijate ülekäigurajale lähenev auto peatus, ei näinud vasakult küljelt mööda teist sõidurada lähenevat teist autot. Mõnd hetke peale peatunud autost möödumist ei mäleta üldse, ainult tundis, et lamab ja jalad on haljasala äärel, aga pea ja keha on sõiduteel. (lk.48-53) -Kannatanu esindaja J P ütlused. 01.12.2008a enne kella 18- st mobiiltelefonile helistas võõras 4 1-12-7386 meesterahvas ja ütles, et ülekäigurajal sõitis tema tütrele otsa auto. Koos mehega jooksis kohe välja ja nägi sõiduteel vastassuunavööndeid eraldava haljasala juures oma tütart, ta lamas vasakul liiklussuunal 10- 12 meetri kaugusel „sebrast“. (lk.54-59,75-79) -Tunnistaja M E ütlustega tõendatakse, et A P ületas teed reguleerimata jalakäijate ülekäigurajal, kella 17.40 kuulis löögi heli ja nägi vasakul pool pidurdavat autot Audi 80 reg.nr. xxx, pärast sai aru, et auto Audu 80 reg.nr.xxx sõitis ülekäigurajal otsa A P . (lk.22-24) -Tunnistaja I R ütlustega tõendatakse, et 01.12.2008 kella 17.40 ta nägi kuidas Kangelaste tänaval reguleerimata jalakäijate ülekäigurajal auto Audi80 reg.nr. xxx sõitis otsa tütarlapsele.(lk.25-27) -Tunnistaja A I ütlustega tõendatakse, et auto Audi liikudes vasakpoolses reas ei peatanud ja sõitis otsa jalakäijale, kes oli väljunud paremal pool peatunud autost. (lk.41-47) -Kahtlustatava V.P ütlused. Kahtlustatav tunnistas end esitatud kahtlustuses täielikult süüdi ja andis ütlusi toimepandud kuriteo asjaoludest. V.P andis ütlusi, et 01.12.2008 aastal kella 17.40 juhtides oma sõidukit Audi80 reg.nr. xxx ning liikudes mööda Kangelaste tänavat Tallinna mnt suunas lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, ta ei näinud jalakäijaid. Ta ei näinud „sebra“ parempoolset osa /parema pool liikuva auto tõttu/. Seejärel pidurdas paremal pool liikuv auto jalakäijate ülekäiguraja juures küllaltki järsult, kuid V.P ei suutnud reageerida ja sõitis inertsi tõttu „sebra le “ välja. Sel hetkel ta märkas lapse siluetti enda vastas auto ees , vajutas järsult piduripedaalile, keeras rooliratast vasakule . Seda, kuhu tüdruk autoga kokkupõrke tulemusena lendas, ta ei näinud.(lk.60-67) -Liiklusõnnetuseakt nr.230 (fototabelitega), millega tõendatakse, et 01.12.2008a kella 17.40 paiku V.P juhtides mootorsõidukit ning lähenedes Kangelaste tn. reguleerimata ülekäigurajale ei vähendanud kiirust ja sõitis otsa teed ületavale jalakäijale. (lk.2-11) -Liiklusvahendi Audi80 reg.nr. xxx vaatlusprotokoll, millega tõendatakse, et sõiduautol avastati liiklusavarii jäljed (lk.12-15) -Joobeseisundi kontrollimise protokoll, millega tõendatakse, et 01.12.2008a. liiklusavarii hetkeks V.P oli kaine. (l.k.16-17) - Isiku ekspertiisiakt nr.11, millega tõendatakse, et A.P tekitatud vigastused ei olnud eluohtlikud, kuid põhjustavad pikaajalise üle 4.kuulise tervisekahjustuse (lk.35-37) - Otsused nr.610538, 858502 millega tõendatakse, et A.P on tuvastatud keskmine puue ja tema vajab liikumisel kõrvaliste abi. (lk.72-74) Vaadeldav süüteokoosseis on blanketne, mis tähendab, et selle sisustamiseks tuleb pöörduda nende õigusaktide poole, mis kehtestavad loetletud sõidukite liiklus-ja käitusnõuded.

§ 35

lg.1, lg.4, lg 5 (Liikluseeskirja § 46 ) kohaselt juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes. Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, vaid peab ülekäiguraja ees seisma jääma. Ülekäigurajale tohib juht sõita pärast seda, kui ta on veendunud, et ta ei ohusta ülekäigurajale astunud või astuvat jalakäijat. 5 1-12-7386

§ 50

lg.3 p.1 (Liikluseeskirja § 123) kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Seega kohus tunnistas fakti, et V.P 01.12.2008 aastal kella 17.40 juhtides oma sõidukit Audi80 reg.nr.xxx ning liikudes mööda Kangelaste tänavat Tallinna mnt suunas lähenedes reguleerimata ülekäigurajale ei sõitnud kiirusega, mis peaks olema piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes astunud või astumas ülekäigurajale, et vajaduse korral peatada autot, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada, millega rikkus LE § 46 (

§ 35

lg.1, lg.4, lg 5), ei valinud kiirust selliselt, mis arvestab tema sõidukogemust, tee, sõiduki seisundit ja teeolusid, ilmastikutingimusi ja nähtuvust selleks, et suudaks peatada sõidukit eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, millega rikkus Liikluseeskirja § 123, (

§ 50

lg.3 p.1) Seoses sellega ei märganud ülekäigurajal teed ületavat jalakäijat A P , ei suutnud peatada autot ja sõitis kannatanule otsa, tekitades talle vasaku reieluu kinnise diafüüsi nihkega ristimurru, vasaku õlavarreluu kirurgilise kaela sissekildunud murru –raske tervisekahjustuse, mis tõi endaga kaasa raske keskmise puue. Tunnistajad M E , I R , A I nägid, et A P ületas teed reguleerimata jalakäijate ülekäigurajal ja auto Audi80 reg.nr. xxx sõitis otsa tütarlapsele. See langeb kokku kriminaalasja toimikus olevate andmetega ja vastab kahtlustatava ülekuulamise protokollile. Kohus leiab, et oma tegudega pani V.P toime mootorsõidukit juhtiva isikuna liiklusnõuete rikkumise, millega tekitas ettevaatamatusest inimesele raske kehavigastus s.t. KarS § 423 lg. 1 ettenähtud kuriteo. Antud kuriteo objektiivne külg on mootorsõidukit juhtiva isikuna liiklusnõuete rikkumine, millega on tekitatud inimesele raske kehavigastus. Objektiivne külg on tõendatud süüdistatava V.P , kannatanu A P , kannatanu esindaja J P , tunnistajate M E , I R , A I ütlustega. Kohus leiab, et V.P pani teo toime ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Lg-s 2 sätestatu kohaselt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. V.P ütluste kohaselt ta ei näinud jalakäijaid ja ei suutnud reageerida, kui paremal pool liikuv auto pidurdas jalakäijate ülekäiguraja juures. Süüdistatava tegudes sisalduvad inkrimineeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 juhindudes süüdistava süü astet – teise astme kuritegu, süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki. Peale selle kohus arvestab süüdistatava isikut, võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.P süüd raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. V.P on varem kohtulikult karistamata. Seoses ülaltoodud asjaoludega leiab kohus, et on otstarbekas mõista talle karistuseks vangistus tingimisi. Kannatanu hagid tuleb rahuldada. Kannatanu esindaja J P ütles kohtuistungil, et kulud moodustavad: 6 1-12-7386

1. Riided: 5000 krooni.
2. 05.01.2009-09.01.2009 haigusleht: töötasu kadu.
3. Järeltöö: 6650 krooni.
4. e-kooli viimati võetud väljavõtte
5. klassi kohta, praegused head õppimistulemused näitavad, et järeltööde kulud ei olnud asjatud tollal ja õppim ises mahajäämist ei toimunud.
6. Massaaž: kulud 2011, 20011, 2012 on 9808 krooni
7. 05.01.2009 – 09.01.2009 haigusleht: 760 krooni (48,56 eurot), 123 (brutopalk) – ilma tulumaksuta 97 (netopalk)
8. tšekki summas 19.40 eurot ortopeedi ettekirjutuse kohaselt tallatugede ostmiseks jalgade ravimise jaoks (13.06.2012). Seega moodustavad kulud rikutud riiete, järelaitajate teenuste, taastusmassaaži ravikuuri eest ja haiguslehel viibimise ajal töötasu kadu ning tallatugede ostmine. Moraalne kahju: - ühe hetkega sai tütrest invaliid, sattudes operatsioonilauale; -liiklusõnnetus juhtus
9. ööl vastu
10. detsembrit, kui päkapikud hakkavad lastele kinke tooma. A õmmeldi printsessi kleit aastavahetuse koolipeole ja Rugodivi peole, seda ta kunagi ei pannud selga, sest väikesele tüdrukule on see väga tähtis, kuid muinasjutu ja pidude asemel sai A kipsis voodihaige, luumurdude, valuvaigisti, operatsioonijärgsete süstimistee kõhtu (trombide tõttu), siiber WC asemel, marrastatud näo ja kätega; - aastavahetuse pidu ja järgmised pool aastat oli A ratastoolis ja ei suutnud iseseisvalt liikuda, mängida, jalutada, täisväärtuslikult õppida ja eakaaslastega suhelda. Olles kodus ja vaadates xxx asuva toa aknast välja oli tal väga raske vaadata avarii kohta iga päev. Ta palus kardinad ette tõmmata; - enne liiklusõnnetust õppis A edukalt muusikakoolis, osales mitmes klaverimängijate konkurssidel, oli Rahvusvahelise Frédéric Chopini konkursi võitja. Klaverimängijal ei ole selline suur, jala- ja käeluumurruga seotud vaheaeg lubamatu. Hiljem lõpetas A muusikakooli, kuid ei osalenud konkurssidel ja kontsertidel ning tal ei ole võimalust oma elu siduda klaverimängimisega nagu ta on varem tahtnud, sest seljaga probleemid suurenesid ja ei võimaldanud piisavalt kaua mängida. A tuli lõpetada kunstikoolis õppimine (3 klassi). Kõik see oli eriti suur moraalne trauma ja kutselise tuleviku kadu; -pärast ratastooli õppis tüdruk käima karkude abil, ta komistas ja toimus reieluusse kinnitatud metallvarda nihkumine. See mõjutas korduvat operatsiooni vasakust reiest UTN eemaldamiseks. -operatsioon koos narkoosiga tuli jälle üle elada aasta hiljem 20.04.2010 (tuli luuüdi kanal trepaneerida) ja on uuesti taastamisaeg. See oli uus moraalne ja füüsiline trauma; -kui A suutis jalule tõsta, oli väga raske kartus ületada ükskõik millist teed, sest liiklusõnnetuse ajal oli tüdrukul helkurid, ületas ülekäigurada mööda, ta astus sõiduteele siis, kui auto peatus. Hirm oli sellest, et eeskirju rikkumata ei ole sa ikkagi kaitstud. Kannatanu esindaja ise ka kogenud paanilist hirmu ja pikalt ei saanud tütart üksinda liikuda lasta; -siiani on lapsel puue olemas ja tekivad progresseeruvad uued terviseprobleemid. Kogu aeg on A keelatud koos klassiga kehalise kasvatuse tunnis osaleda, nüüd ta on tütarlaps ja ta ei tohi kõrgete kontsadega käia, kuid jalatsid peavad olema tallatugedega. Peale järjekordset käimist ortopeedi juures märtsis 2012 sedastati progresseeruv kolmanda astme skolioos, piki-ja ristivõlvega 7 1-12-7386 lampjalgsus. Skolioosi kolmas aste on juba ilmselgelt nähtav ja see kehaline ja esteetiline puue tekitab uusi alaväärsuskomplekse ja suurt ebakindlust. Ortopeedid, räägivad, kui haigestumised hakkavad progresseeruma, võib operatiivselt sekkuda. Seetõttu tuleb lapsel ravimassaaži jätkata ja alustada süstemaatilist ravikuuri sanatooriumis koos vastavate raviprotseduuridega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju, esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maa - või linnakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele /Võlaõigusseaduse § 1043/. Kriminaalmenetluses kohaldatakse tsiviilhagi läbi vaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. VÕS § 128 alusel hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline (lg 1). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (lg 3). Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (lg 4). Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (lg 5). Eeluurimisel esitas kannatanu J P tsiviilhagi süüdistatava vastu 01.12.2008.a liiklusõnnetusega tema tütrele tekitatud kahju hüvitamiseks summas 16 370 eurot, millest 15000 eurot - mittevaralise kahju hüvitamine, 1370 eurot varalise kahju hüvitamine. Tsiviilhagi moodustuvad mittevaraline kahju ning varaline kahju. Kohtuistungil avaldas süüdistatav V.P, et ta on varalise kahju nõudega nõus, kuid ei ole nõus moraalse kahju nõudega, kuna summa on liiga suur. Ta ei tööta ning temal puuduvad sissetulekud. Esialgu lahendab kohus varalise kahju hüvitamise. Eeluurimisel esitas kannatanu J P varalise kahju nõude summas 1370 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend) eurot. Varalise kahju summa koosneb järgmisest: liiklusõnnetuse ajal rikutud riided ja muusikakoolitarbed summas 5000 krooni; repetiitoritööd 6650 krooni; ravimassaažikulud 9808 krooni. Kokku 21450 (kakskümmend üks tuhat nelisada viiskümmend) krooni ehk 1370 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend) eurot. Kohtuistungil toetas kannatanu oma hagi ja palub välja mõista kahju hüvitamise summa süüdistatavalt. Kohtuistungi käigus esitas kannatanu kohtule lisamaterjalid varalise kahju hüvitamiseks. Ülaltoodut kuludele on lisatud kulud töövõimetuslehel viibimise eest (täpne summa on määramata) ning 19,40 eurot ortopeedi ettekirjutuse kohaselt tallatoe ostmiseks jalgade ravimise jaoks. Tsiviilhagi tõendamiseks esitas kannatanu kohtule: tsiviilhagi esitamise põhjendus, A P kooliatestaat, töövõimetusleht, N H 10.05.2012.a tõend nr 2 -4/36, N L k 13.01.2009.a palgatõendid nr 2.3-12/4, nr 2.3-12/5, AS Gadox kviitung summas 19,40 eurot, A. P 8 1-12-7386 puudumistõend, saatekiri taastusravile, OÜ Narva Joala Perearstikeskuse tõend nr 351, saatekiri TÜ Kliiniku ortopeedi konsultatsioonile, SA Narva Haigla statsionaarne eepikriis, dokumendid sanatooriumi „Noorus“ kohta. Kohus loeb J P tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise osas põhjendatuks osaliselt, summas 1389,40 eurot ning rahuldab tsiviilhagi selles summas. Tsiviilhagi summa on tõendatud kannatanu ütlustega, kannatanu poolt esitatud materjalidega. Tsiviilhagi kuulub väljamõistmisele kahju tekitanud isikult – V.P-lt. Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi saamata jäänud tulu hüvitamise osas (töövõimetuslehel viibimine) ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele, kuna tsiviilhagis ei olnud täpne hüvitise summa kindlaks määratud. Samuti ei ole samata jäänud tulude kinnitavate dokumente esitatud. Pärast seda lahendab kohus küsimuse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hüvitava kahju liike sätestava VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel tuleb juhinduda VÕS § 134 lg -test 2 ja
11. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Sarnane regulatsi oon sisaldub ka TsMS § 233 lg-s
12. Kannatanu J P palub välja mõista süüdistatavalt mittevaraline kahju summas 15000 (viisteist tuhat) eurot. Kannatanu põhjendab mittevaraline kahju sellega, et liiklusõnnetusega põhjustatud tervisekahjustused tekitasid tütrele füüsilist valu ja kannatatusi. Pärast operatsiooni puudus A P võimalus iseseisvalt liikuda ning ta asus pooleks aastaks koduõppele. Ta oli aheldatud haiglavoodisse, ilma jäetud selles vanuses tähtsatest uusaastapidustustest ja nendega seotus rõõmudest. Pool aastat veetis A invaliidikärus, tal ei olnud võimalust iseseisvalt liikuda, täisväärtuslikult õppida ja suhelda eakaaslastega. A oli psühholoogiline trauma ja hirm tänava ületamise ees. Aasta pärast elas üle A teise operatsiooni taastusperioodiga. A on senini invaliidsus ning ilmnevad uued progresseeruvad terviseprobleemid. Laps vajab süstemaatilist pikaajalist sanatoorset taastusravi kuuri hulgaliste raviprotseduuridega. Lapse tervis ja psühholoogiline seisund ei ole veel taastunud. Liiklusõnnetuse tagajärjest kahjustasid ka A vanemate elukvaliteeti. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestab kohus seda, et pärast rikkumist ning käesoleva ajani süüdistatav ei palunud kannatanul andeks, ei esitanud kannatanule mingit abi, seega kohtu seisukohal suhtub ta toimunutesse ükskõikselt. Kohus arvab, et kannatanu hüvitis vastab tekkinud kahju suurusele, senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldisele tasemele. Arvestades kannatanu õiguse rikkumise raskust, liiklusõnnetuse tagajärgi, kohus on seisukohal, et ei ole kannatanule makstav 15000 euro suurune mittevaraline kahju hüvitis ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15000 (viisteist tuhat) eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 311, 313,
13. /allkirjastatud digitaalselt/ 9 1-12-7386 Galina Jasnjuk Kohtunik 10