lg 3 alusel mitte vabastada P.R talle 26.03.2013.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-2812 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ning allkirja vastu vanglasse P.R-ile. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 PÕHIOSA, ASJAOLUD P.R on kriminaalkorras kokku karistatud 9-l korral. Käesoleval ajal kannab P.R vangistuses liitkaristust II astme kuritegude eest (vargused ja vargusekatsed) kohtuotsuste kogumis 26.03.2013.a Tartu Maakohtu kohtuostuse, 29.01.2013.a Tartu Maakohtu kohtuotsuse ja 07.01.2013.a Tartu Maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse alusel. 07.01.2013.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati P.R kiirmenetluses ja kokkuleppemenetluses süüdi
lg 1,2 ja
lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva ja karistusest jäi kanda 2 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel määrati 2 kuud 28 päeva tingimisi 1 aasta 8 kuu katseajaga
lg 1 märgitud kontrollnõuete täitmise kohustusega mitte pöörata täitmisele ja allutada P. R katseajaks kriminaalhooldusele. – 7.-s süüdimõistev kohtuotsus 29.01.2013.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati P. R süüdi
lg 1,2 ja
lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati 4 kuud vangistust 07.01.2013.a kohtuotsuse järgi ärakandmata 2 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati 416 tunni üldkasuliku tööga, selle tegemise tähtajaga 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks pandi P. R-ile kohustus, järgiga
– 8.-s süüdimõistev kohtuotsus 26.03.2013.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati P. R süüdi
lg 2 p 7,9 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati 7 kuud vangistust Tartu Maakohtu 29.01.2013.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu 25 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti
– 9.-s süüdimõistev kohtuotsus P.R on karistusest ära kandnud
lg 1 punktis 2 märgitud 1/2 karistusajast ja enam kui kuus kuud vangistus.
lg 1 punktis 2 sätestatu kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast ja mitte vähem kui 6 kuud vangistust. 12.11.2013.a kohtuistungil avaldas P. R kohtule, et tal ei ole vabaduses enam elukohta ja ta ei soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Veel avaldas P.R, et vabaduses ei ole tal ka töökohta. 12.11.2013.a kohtuistungil oli P.R nõus prokuröri seisukohas märgituga ja ei soovinud ise põhjalikumalt täpsustada ja põhjendada seda, miks ta ei soovi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 3 Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära P.R ja tutvunud prokuröri 11.11.2013.a elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, on seisukohal, et P.R ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna P. R puudub motivatsioon positiivseteks muutusteks, sealhulgas õiguskuulekaks käitumiseks ja koostööks kriminaalhooldusametnikuga, P. R ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda ja P.R puudub ka elukoht, mille järgi kriminaalhooldust teostada, ning 9-l korral kriminaalkorras karistatud P.R senisest elukäigust on teada, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole P.R käitumine korrigeeritav ja õiguskuulekale käitumisele suunatav. Ka käesolevalt kannab kokku 9-l korral kriminaalkorras karistatud P.R muuhulgas karistust katseajal ja kahe süüdimõistva kohtuotsuse alusel, s.o 07.01.2013.a ja 29.01.2013.a kohtuotsuste alusel kriminaalhooldusel viibimise ajal toimepandud varavastaste kuritegude eest. 12.11.2013.a kohtuistungil kinnitas P. R kohtule, et ei soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja senini ta vangistuses taasühiskonnastavates tegevustes osalenud ei ole ning tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. 02.05.2013.a karistati P.R 3 ööpäeva kartseriga tungimisi 3 kuu katseajaga selle eest, et 05.04.2013.a eiras vanglas kehtestatud suitsetamiskorda – omas selleks mitteettenähtud kohas ja ajal 3-e sigaretti LD. See distsiplinaarkaristus on kehtiv. Kinnipeetava iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt puudub P.R motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks, vabaduses tarbis alkoholi ja narkootikume, kuriteod on joobes toime pandud, ametlikku töökohta ei omanud ja elatus juhutöödest ning kuritegelikul teel saadust, suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega, oli kergesti mõjutatav kaaslaste poolt ning kaldubki enda tehtu eest vastutust panema teistele, eneseanalüüsi oskused kehvad, vangistuses taasühiskonnastavates tegevustes osalenud ei ole. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt ei toeta Tartu Vangla P.R vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist - P.R-ist lähtuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgimise 2-e aasta jooksul 74 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 43%. P.R soovib vanglas enda karistuse lõpuni ära kanda. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on P. R tähtaegselt vangistusest vabanemise ajaks märgitud 19.05.2014.a. Eeltoodud asjaoludel kogumis aktsepteerib kohus kinnipeetava soovi vangistuses enda karistuse lõpuni ärakandmiseks ja P.R vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ei vabasta. Olukorras, kus kinnipeetaval puudub motivatsioon ja tahe ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks, ei ole põhjust eeldada kriminaalhoolduse tulemuslikkust ja tõhusust. Varasemad kriminaalhooldused ei ole senini P. R suhtes tulemuslikuks osutunud – ka kriminaalhooldusel viibimise ajal on P.R jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning lisaks eiranud ka kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmist. P.R vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise välistab ka asjaolu, et tal puudub vabadusse naastes elukoht, mille järgi kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid ja kohustusi täita. Kindla elukoha puudumine välistab P. R 3 4 vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise, kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli kohaldamise üheks vältimatuks eelduseks on hooldusalusel vabaduses kindla elukoha olemasolu. Ilma kriminaalhoolduse ja kontrollnõuete kohaldamiseta ei ole seadusest tulenevalt isikut võimalik tingimisi ennetähtaegselt katseajaga käesoleval juhul vabastada. P.R vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise välistab ka asjaolu, et senini ei ole P.R vangistuse ajal osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, millest tulenevalt on P.R vabadusse naastes uue kuriteo toimepanemise oht jätkuvalt kõrge ja reaalne. P. R varasemast elukäigust on teada, et kokku on P.R kriminaalkorras karistatud 9-l korral, vabaduses lävis kriminaalkorras karistatud isikutega, kellega koos tarbis alkoholi ja narkootikume, püsivat ja kindlat töökohta omanud ei ole, elatus peale juhutööde ka kuritegelikul teel saadust, aeg-ajalt esines alkoholi liigtarbimise perioode, mis on samuti takistanud kindla töökoha säilitamist. Ka käesolevalt vabadusse naastes P. R töökohta ei ole. Kindla sissetuleku puudumine tõstab uue kuriteo toimepanemise riski. Eeltoodud asjaoludel kogumis P. R vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks põhjendatud alused puuduvad. Teiste vabaduses viibivate isikute turvalisuse huvides, s.o nende vara ja tervise kaitseks, on põhjendatum, et 9-l korral kriminaalkorras karistatud P.R vabaneks tähtaegselt ja edasiselt osaleks talle võimaldavates taasühiskonnastavates tegevustes, et vabadusse naastes oleksid uue kuriteo toimepanemise ohud viidud võimalikult madalale. Heli Sillaots kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.