← Eesti

1-16-1079/7

Obsah (6)§ 201§ 63§ 73§ 78§ 344§ 345

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2016. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1079 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Heli Nurmoja

) § 201 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav M.N isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; töökoht või õppeasutus: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud advokaat Kalju Kutsar Kaitsja Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 180, 248 lg 1 p 5 ja 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada M.N

§ 201

lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning mõista karistuseks

§ 63lg 1 kohaldades üheksa

(9)kuud vangistust.

§ 73alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.N ei pane ühe

(1)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakata M.N katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista M.N-ilt kannatanu J.K. (isikukood: XXXX; arveldusarve: XXXX, Swedbank) kasuks üks tuhat viissada kaheksakümmend kaks

(1582)eurot ja 11 senti. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista M.N-ilt menetluskuludena riigituludesse sundraha kuussada nelikümmend viis
(645)eurot ja kaitsjatasu ükssada üheksakümmend kolm
(193)eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et M.N on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa ühe
(1)aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 33311500010803. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  1. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus M.N süüdistatakse selles, et tema pööras ebaseaduslikult enda kasuks temale usaldatud J.K. kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat Variant registreerimisnumbriga XXXX väärtusega 2000 eurot sellega, et müüs antud sõiduki
  2. mail
  3. a Tartu linnas Ringtee 75 asuva Lõunakeskuse parkimisplatsil eeluurimise käigus täpselt kindlakstegemata kellaajal müügihinnaga 2000 eurot R.L. ning saadud rahast pööras ebaseaduslikult enda kasuks 1582,11 eurot sellega, et kasutas raha kannatanu nõusolekuta erinevate isiklike kulude tasumiseks. Kuriteoga tekitas M.N kannatanu J.K. 1582 eurot 11 senti varalist kahju ja sai samas summas varalist kasu. Sellega pani M.N toime

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. 2 Samuti süüdistatakse M.N selles, et tema eeluurimise käigus seni kindlakstegemata asukohas ja hiljemalt

  1. mail
  2. a koostas sõiduauto Volkswagen Passat Variant registreerimisnumbriga XXXX ostu-müügilepingu sõiduki müüja J.K. andmetega, millel võltsis J.K. allkirja, eesmärgiga sooritada müügitehing J.K. kuuluva sõiduautoga Volkswagen Passat Variant registreerimisnumbriga XXXX. Sellega pani M.N toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Samuti süüdistatakse M.N selles, et tema

  1. mail
  2. a eeluurimise käigus täpselt kindlakstegemata kellaajal Tartu linnas Ringtee 75 asuva Lõunakeskuse parkimisplatsil esitas R.L. enda poolt varasemalt võltsitud J.K. allkirjaga Volkswagen Passat Variant registrimärgiga XXXX ostu - müügilepingu, et sooritada müügitehing R.L.. Sellega pani M.N toime

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu ning kuriteo kvalifikatsiooniga ja pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 201

lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör

§ 63

lg 1 järgi kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 73

kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui M.N ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. M.N tuleb süüdi tunnistada

§ 201

lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. Tsiviilhagi on esitanud kannatanu J.K. summas 1582,11 eurot. M.N tunnustab kannatanu tsiviilhagi ja on nõus, et kohus mõistab temalt kuriteoga tekitatud varalise kahju välja. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 3 Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kannatanu hagi tuleb VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada ning mõista M.N-ilt kannatanu kasuks välja 1582,11 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvituseks. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. M.N menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot, ja kaitsjatasu 193,20 eurot. Arvestades M.N-ilt väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et süüdistatav on hetkel lapsehoolduspuhkusel ning saab emapalka XXXX eurot kuus, millest tal tuleb lisaks enda ära elatamisele üksi ülal pidada ka last, samuti süüdistatava enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja jooksul, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtunik Peet Teidearu 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.