← Eesti

1-15-8690/13

1-15-8690 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-8690 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava, Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. kokkuleppemenetlus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava R.I (ik XXX) määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale novembri
  3. a otsus, RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  4. novembri
  5. a otsus R.I menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu
  7. novembri
  8. a otsusega tunnistati R.I kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Samuti tunnistati R.I süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel kuulus liitkaristusest koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust ning 1 aasta 9 kuud vangistust ei pööratud täitmisele 2-aastase katseajaga. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti R.I-lt välja menetluskulud: sundraha 975 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 160 eurot, s.o menetluskulud kokku 1135 eurot.
  9. Maakohtu otsusele on määruskaebuse esitanud süüdistatav R.I , kes palub vabastada teda talle maakohtu poolt mõistetud trahvist või vähendada seda poole võrra. Määruskaebuse kohaselt ei ole R.I võimalik seda maksta, kuna ta viibib Tallinna Vanglas ja on töötu. Kui ta vangistusest vabaneb, ei ole tal võimalik kohe tööd leida, ta hakkab elama üksi ja peab end ülal pidama. 1

(3)1-15-8690
  2. novembril 2015 määrati määruskaebus ringkonnakohtus läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
  3. detsembril 2015 laekus kohtule R.I kaitsja Kristina Isokoski seisukoht, milles ta toetab süüdistatava määruskaebust ning palub see rahuldada. Kaitsja märgib, et R.I ei saa vanglas viibides igakuiseid osamakseid tasuda. Vanglast vabanedes jääb tal 6 kuud kogu summa tasumiseks. Arvestades R.I haridust (põhiharidus) ja elukutse puudumist, ei pruugi ta koheselt tööd leida ning menetluskulude hüvitamine käib talle üle jõu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. KrMS § 189 lg 3 kohaselt kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  5. peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab R.I vaid menetluskulude väljamõistmist.
  6. Ringkonnakohus peab vajalikuks pöörata tähelepanu, et arutatav kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses.
  7. oktoobril 2015 sõlmisid abiprokurör Ruta Rammo, süüdistatav R.I ja kaitsja Kristina Isokoski kokkuleppe, mille kohaselt taotleb prokurör kohtult R.I süüdimõistmist KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Kokkulepe on kooskõlas KrMS § 245 lg 1 p-s 12 märgituga, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva otsuse puhul peab süüdistatav hüvitama sundraha 975 eurot ning kriminaalmenetluse kulud. Kokkuleppes märgiti, et kokkuleppe sõlmimise hetkeks oli kaitsja tasu 120 eurot /tl 177/. Sellele on lisandunud kaitsjale kohtumenetluses osalemise eest ettenähtud tasu 40 eurot. Nii süüdistatav kui tema kaitsja on oma allkirjadega kokkulepet kinnitanud. Seega oli süüdistatav teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine.
  8. Harju Maakohtu
  9. novembri
  10. a istungil avaldas prokurör kokkuleppe ning R.I kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ning sõlmis kokkuleppe oma vabal tahtel. Samuti kinnitas süüdistatav, et on teadlik, et menetluskuluks on ka kaitsjatasu istungil osalemise eest /tl 189/.
  11. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et alates
  12. märtsist
  13. a jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Nimelt märgitakse KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt kokkuleppesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese ning § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. Seletuskirjas selgitatakse, et kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab tal juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma (samas). Kriminaalkolleegium järeldab, et seaduse muudatuse eesmärk oli lisada tsiviilhagi alus ja ese ning süüdistatavalt väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppemenetluses prokuröri ja süüdistatava ning kaitsja vahel peetavate läbirääkimiste eseme hulka. See tähendab, et lisaks kuriteo asjaoludele, kuriteo kvalifikatsioonile, karistusele, tsiviilhagi aluse ja esemele peavad prokurör, kaitsja ning süüdistatav jõudma kokkuleppele ka väljamõistetavate menetluskulude osas. Prokuröril, süüdistataval ning kaitsjal on võimalik kokku leppida, kas ja millises ulatuses jääb osa menetluskuludest riigi kanda. Käesolevas asjas on R.I nõustunud kokkuleppega, mille osaks oli ka menetluskulude hüvitamise kohustus. Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppemenetluses on kohtu pädevuses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva 2
(3)1-15-8690 kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile, kuid kohtul puuduvad volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks (RKKKo nr 3-1-1-25-09, p 15).
  1. Ringkonnakohus märgib sedagi, et asjaolu, et R.I viibib vangistuses, ei tingi temalt menetluskulude väljamõistmise tühistamise. Süüdistatava hetkel vangis viibimine või karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks, mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12, p 7) või tasuda menetluskulusid muu olemasoleva vara arvelt. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et maakohtu
  2. novembri
  3. a istungil ei ole R.I väljendanud mittenõustumist temalt väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. Kaitsja on taotlenud menetluskulude ajatamist 12 kuu peale, mida kohus on KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldanud. Sellega on maakohus arvesse võtnud, et R.I võivad tekkida makseraskused menetluskulude täies ulatuses kohesel tasumisel.
  4. Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu
  5. novembri
  6. a otsuse muutmata. 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.