1-13-3077/94

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-3077 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2015 määrus Z.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Z.B kaitsja advokaat Deniss Matvejev, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
4. novembri 2015 määrus muutmata.
5. Süüdimõistetu Z.B kaitsja advokaat Deniss Matvejevi määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ kaudu 162 eurot 72 senti (s.h käibemaks 27 eurot 12 senti ) Z.B-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. Mõista Z.B-lt välja menetluskulud riigituludesse.
8. Z.B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Z.B 1-13-3077 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Maakohtu
11. novembri 2015 määrusega jäeti Z.B tingimisi ennetähtaegselt vabastamata talle Viru Maakohtu otsusega mõistetud 11 kuu ja 29 päeva pikkusest karistusest KarS § 199 lg 2 p 4, § 121 ja § 424 järgi. Karistuse kandmise alguseks loetakse
12. aprilli 2015 ja karistus lõpeb
13. aprillil
15. Viru Maakohtu motiivid seisnesid kokkuvõtlikult järgmises. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tema varasem käitumine, kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Z.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta kannab teist vangistust. Esialgu mõisteti käesolev karistus tingimisi, ent see pöörati täitmisele kontrollnõuete rikkumise tõttu. Ka varasemalt on Z.B karistatud tingimisi vangistusega allutamisega kriminaalhooldusele, ent ta jätkas kuritegude toimepanemist. See näitab, et ta ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline seaduskuulekalt käituma. Vabaduses oli Z.B probleeme alkoholi tarvitamisega. Ka katseajal olles eiras ta alkoholi tarvitamise keeldu. Tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Tal on ka tasumata võlgnevusi. Eeltoodut arvestades pidas kohus suureks riski, et Z.B võib käitumiskontrollist kõrvale hoida. Kriminaalhoolduse ajal ei ole võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasem ebaõnnestunud kriminaalhooldus annab aluse järelduseks, et Z.B ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, ent see ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Vangistuses on isikul võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Kohus leidis lisaks, et arvestades Z.B kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Z.B ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. MÄÄRUSKAEBUS
16. Määruskaebuses taotleb kaitsja maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada Z.B tingimisi enne tähtaega. Vangla iseloomustusest tuleneb, et Z.B vaatamata keelule tarvitas alkoholi ning tarvitas 20-aastaselt amfetamiini 5 korda, 2 korda ecstasyt ja 2 korda kanepit. Samas tuleneb varasemast riskihindamisest, et Z.B umbes 7 aastat tagasi suitsetas iga kuu vähemalt korra kanepit. Praegu väidetavalt ei tarbi, ei süsti ega suitseta. Vanglas on isik hinnatud juhutarvitajaks. Iseloomustusest tulenevalt on alkoholi ja narkootikumide tarvitamise osas oht avalikkusele. Kohus tegi sellest järelduse, et Z.B ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks ära uusi kuritegusid, Z.B käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Süüdimõistetu leiab, et narkootikumide juhuslik kasutamine ei saa olla ohuks avalikkusele, kuna narkosõltuvuse puudumine räägib sellest, et Z.B ei ole vajadust täiendava raha saamiseks, mida kulutada narkootikumidele. Süüdimõistetu avaldas, et on nõus osalema alkoholisõltuvuse vastastes sotsiaalprogrammides. Kohus jättis arvestamata, et ka vabaduses on süüdlasel võimalus osaleda sotsiaalprogrammides. Selleks ei pea teda kinni pidama vanglas. Määrusest nähtub, et kohus on arvesse võtnud vangla iseloomustuses toodud riskiprotsendid: üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42% ja vägivaldse kuriteo tõenäosus 2 aasta jooksul 54%. Süüdimõistetu leiab, et vangla poolt nimetatud protsendid tegelikkusele ei vasta. Antud juhul tuleb sellist tõendit hinnata kirjaliku tõendina, mis peab olema kohtu poolt uuritud. Iseloomustusest ei nähtu, kuidas nimetatud protsendid kujunesid. Seega ei saa kontrollida nende õigsust. Kohus rikkus uurimispõhimõtet, mistõttu on lahend ebaseaduslik ja põhjendamatu.
17. Z.B esitas määruskaebuse täienduse ning esitab lisad, mis peaks Viru Vangla iseloomustuses toodud protsendimäärasid oluliselt langetama. Iseloomustuse tegemise ajal ei olnud Z.B vanglale vajalikke pabereid võimalik esitada. Viru Vangla iseloomustuses on välja toodud, et Z.B ei maksa hagisid. Z.B esitab tõendi, mis kinnitab, et ta maksab hagisid praegu ja kavatseb seda teha ka edaspidi. Viru Vangla toob välja sellegi, et Z.B puudub töökoht. Z.B esitas kohtule paberi, et tal puudub töökoht, kuna ta vajab erivajadustega töökohta, vabanedes on tal sissetulek olemas ja ta saab invaliidsuspensioni. Z.B leiab, et kuna tal on sissetulek olemas, siis peaks tema esitatud paberid protsendimäära alandama, kuna iseloomustust koostades ei teadnud vangla, et Z.B on olemas sissetulek. Kohus ei ole arvestanud Z.B poolt esitatud lisasid, mis peaksid määruskaebuse esitaja arvates tema korduvkuritegevuse protsendimäärasid alandama. Pensioniameti poolt saadetud dokument näitab selgelt, et 2 aasta jooksul on Z.B-le sissetulek garanteeritud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga Z.B vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.
19. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega motiveerinud Z.B tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjuseid, mida ringkonnakohus siinkohal kordama ei hakka.
20. Määruskaebuse keskne väide (ja seda toetav Z.B enda poolt esitatud kaebuse lisa) seavad kahtluse alla vangla poolt süüdlase osas välja arvutatud riskiprotsentide objektiivsuse. Veelgi kaugemale minnes leiab kaitsja, et jättes rakendamata nn uurimisprintsiibi, on kohus teinud ebaseadusliku ja põhjendamatu lahendi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja selgitab järgmist. Riskihinnang arvutatakse erinevaid tegureid arvestades (s.h isiku kriminaalne käitumine, eluase, haridus, töö ja majanduslik toimetulek, alkoholi, narkootikumide ja muude kuritarvitustega seotud probleemid, tervis ja emotsionaalne seisund, mõtlemine ja käitumine, hoiakud, ohtlikkus, suhted ja elustiil) kindla metoodika alusel. Ehkki Z.B-le antud hinnangus mitmetes nimetatud valdkondades (eluase, tervis) risk puudub, esineb ülejäänud valdkondades risk või ohtlikkus ja risk. Näiteks on vangla riskihindamise kohaselt nähtud riski selles, et isikul on puudulik haridus – ta on lõpetanud
21. klassi ja jätnud
22. klassi pooleli, samuti esineb risk majandamisega seotud valdkonnas – Z.B puudub vabanedes töökoht, ta ei ole valmis haginõudeid tasuma, kuritegusid on süüdlane toime pannud majandusliku kasu eesmärgil. Ohtlikkus ja risk on ka isiku mõtlemises ja hoiakutes. Nimelt on Z.B käitunud vägivaldselt teise isiku suhtes, ta kordab vigu ega suuda leida alternatiive ning keskendub kiiretele lahendustele. Z.B hoiakuid iseloomustab oma tegude õigustamine ning arusaam, et tema ei ole midagi halba teinud. Samuti on Z.B vabaduses olnud probleeme alkoholiga ning iseloomustuses on märgitud, et isik ei ole eriti motiveeritud alkoholi tarvitamisest hoiduma ning otsib vabandusi ja süüdistab teisi, ent ise oma probleemiga tegelema ei ole motiveeritud. Asjaolu, et süüdimõistetu on hinnatud narkootikumide juhutarvitajaks, ei muuda ringkonnakohtu hinnangut Z.B ennetähtaegse vabastamata jätmise osas.
23. Eeltoodud näited olid vaid osad Z.B iseloomustavad näited. Väär on Z.B enda arvamus, et üksnes tema asumine võlgade tasumisele ning töövõimetuspension vähendaks riskihinnangut oluliselt. Ringkonnakohus märgib siiski, et vangla iseloomustus, mis koostatakse struktureeritud vestluse/ankeedi põhjal, et selgitada välja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus, ei kanna endas üksnes eesmärki määrata tõenäosust, kas süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo, vaid kätkeb eesmärki määratleda riskivaldkonnad ja teemad, millega tuleks tegeleda kahjude ja riskide vähendamiseks, määratleda, kui suure tõenäosusega võib süüdimõistetu põhjustada suurt ohtu endale ja teistele jm. Riskihindamise üheks eesmärgiks on ka karistusaja planeerimine tegevuskava koostamiseks.
24. Maakohus on õigustatult leidnud, et Z.B on probleeme, mis on seotud alkoholi tarvitamisega. Kaitsja märgib, et kuna süüdlane avaldas soovi osaleda alkoholisõltuvuse vastastes sotsiaalprogrammides, võiks anda talle selle võimaluse kriminaalhooldusel olles. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalhoolduse rakendamine Z.B puhul võib olla problemaatiline, kuivõrd isik on varem kahel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kriminaalhooldus luhtus, kuna Z.B ei ilmunud end registreerima. Ka vangla iseloomustus sisaldab teavet, mis teeb küsitavaks kriminaalhoolduse tulemuslikkuse – nimelt on välja toodud Z.B negatiivne hoiak kriminaalhooldusse ning üleolev suhtumine vangla ametnikesse (lk 6). Seetõttu leiab ka ringkonnakohus, et kriminaalhoolduse ajal ei ole võimalik Z.B ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kriminaalhooldus eeldaks koostööd ametnikega ja isiku arusaama muutumise vajadusest.
25. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja Z.B kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
26. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kriminaalkolleegium leiab, et lähtudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3, § 22 lg-st 7 ja kaitsetoimingu ajal kehtiva "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi Kord) punktidest 2, 23 ja 54 on taotlus põhjendatud. Korra p 23 järgi on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 120 eurot. Korra punkti 2 kohaselt lisandub juhul, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Korra p 54 kohaselt hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi põhjendatud taotlusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud kohtumisele kaitsealusega ja seisukohtade arutelule 0,5 tundi ja määruskaebuse koostamiseks 2,5 tundi. Kokku taotleb kaitsja 144 euro (sh käibemaks 24 eurot) hüvitamist. Arvestades määruskaebuse argumentide asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluses esitatud summa põhjendatuks. Lisaks taotleb kaitsja sõidukulude hüvitamist 104 km eest summas 18,72 eurot. Ka need kulud loeb ringkonnakohus kohus põhjendatuks. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jäävad kulud Z.B kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau