KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 11.02.2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-6913 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kaitsja Matti Reinsalu (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sander Veedi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SANDER VEEDI, i.k. 39612130816, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 26.04.2015 ja lõpp 20.04.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.02.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta Sander Veedi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Sander Veedilt menetluskuluna riigituludesse 134,64 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700075981, selgitusse märkida: „1-15-6913, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 134,64 eurot (sh k äibemaks 20%) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Sander Veedi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Sander Veedile ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sander Veedi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sander Veedi on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.10.2015 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 202 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisel mõistis kohus talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.06.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 2 kuud ja 25 päeva vangistust, võrra ning mõistis Sander Veedile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aluseks luges kohus 26.04.
- Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Sander Veedi taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldab, et tahab vabanedes asuda elama ema juurde ja loodab leida tööd kodu lähedal olevas saeveskis, alkoholi tarbima kindlasti ei hakka, kriminaalsete sõpradega enam ei suhtle, tahab õppida ehitaja eriala. Selgitab, et osales noorte motivatsiooniprogrammis maksimaalse tulemusega ja sai kahel korral kodukülastuse. Väidab, et endised sõbrad ja maksmata võlad teda vabaduses ei ohusta ja nende tõttu ta end kuskil peitma ei pea. Kinnitab, et teab kõiki kriminaalhoolduse nõudeid ja on nõus neid täitma. Tunnistab, et oli enne vanglat kergesti mõjutatav ja liikus ringi halvas seltskonnas, kuid nüüd tänu sotsiaalsete oskuste treeningule oskab öelda ei ja keelduda tegemast asju, mida tegelikult teha ei taha. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole varasemad karistused Sander Veedile mõju avaldanud ning rikkudes katseaja tingimusi ei ole ta õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Eeltoodu tõttu ei ole prokuratuuril veendumust, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu. Lisaks juhib prokurör kohtu tähelepanu asjaolule, et Sander Veedi on kõrgohtlik avalikkusele ning kriminaalhooldusega kaasnevad piirangud ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kaitsja palub kohtul kaaluda Sander Veedi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tegu on noore inimesega, kes reeglina ei olnud kuritegude organisaator, vaid kaasajooksik ja kahetseb 2 oma tegusid. Kaitsja on seisukohal, et vangla iseloomustuses märgitud ning kohtule esitatud asjaolud tema positiivse arengu kohta võimaldavad eeldada, et Sander Veedi on oma järeldused elus edasiminekuks teinud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sander Veedi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Käesolevat karistust kannab varguse eest, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt ning majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude raskusaste pole muutunud. Soodusteguriks on tegevusetus ja grupi mõju. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde üürikorterisse Viljandis. Seega on isikul olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et alates 30.06.2015 on kinnipeetav hõivatud vangla majandustöödel, läbis sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, osales psühholoogiga individuaalvestlustel suhetest ja elustiilist teemal „Isiku hoiakutest enda suhtes ning lähedase isiku kaotusest“ ning „Grupi mõjust ning oma arvamusest“. Samuti osaleb Sander Veedi noortele suunatud motivatsioonisüsteemis, hea käitumise eest on talle kahel korral võimaldatud kodukülastus. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava lähedase olemasolu: kinnipeetavat ootab vabaduses tema ema. Samas on Sander Veedi ema väga mures oma poja ohutuse pärast, kuna poja endised vaenulikud tuttavad on ähvardanud Sander Veedi suhtes omakohut pidada. Kinnipeetaval puudub võimalus elama asuda kuskile teise linna. Kõik korrarikkumised on Sander Veedi toime pannud koos teiste kaasosalisetga, kellest enamus on kriminaalkorras karistatud. Kohus leiab, et selline suhtlusring- ja sõpruskond ei soodusta isiku taasühiskonnastumist juhul, kui ta jätkab kriminaalse taustaga isikutega läbikäimist ja seda olukorras, kus ta on kergesti mõjutatav ning kaasaminev. Isik tunnistab ka ise, et tema ei ole olnud korrarikkumiste algataja, kuid on teiste mõjutusel kaasa läinud. 3 Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav on enne vangistust olnud peamiselt ema ülalpidamisel, mis omakorda on mõjutanud tema iseseisva toimetuleku oskust. Kinnipeetav küll alustas vangistuses õpinguid puidupingitöölise erialal, kuid loobus sellest, kuna eriala talle ei sobivat. Kuna kinnipeetavat on kuuel korral karistatud alkoholiseaduse alusel, siis on Sander Veedil ilmselgelt probleeme alkoholi tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 86%, mida saab lugeda korduva kuriteo toimepanemise keskmisest märkimisväärselt kõrgemaks tõenäosuseks. Ohustatud on ühiskonnas kõik, kellel on vara, mida saab edasi müüa. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkuvalt allub kaaslaste mõjutustele ja/või kui tal tekivad majanduslikud raskused. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus isikul on maksmata saadud trahvid, iseseisev majandusliku toimetuleku oskus on puudulik või puudub üldse (enne vangistust oli ema ülalpidamisel ja saadud raha kasutas üksnes oma tarbeks, majapidamisest osa ei võtnud) ning kohusetunne on minimaalne. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval probleeme sotsiaalsete oskuste kasutamisega igapäevaelus, tal puudub oskus ja soov oma käitumist analüüsida, ta ei pea kinni ühiskonnas kehtestatud reeglitest ja motivatsioon seadusekuulekaks eluks on madal. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, seega varasem tingimuslik karistus ei ole Sander Veedile mõju avaldanud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Sander Veedi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedase toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Samuti on kohus seisukohal, et kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumine olnud küll positiivne, kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik 4 Viru Maakohtu 04.03.2016 vigade parandamise määruse RESOLUTSIOON: Parandada kohtulahendis Sander Veedi isikukood, lugedes õigeks isikukoodiks
- Muus osas jätta kohtumäärus muutmata. Kai Rosar referent 5