Obsah (7)

§ 424§ 274§ 64§ 73§ 78§ 50§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuaril 2016. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-15-10307 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tam

§ 424

ja § 274 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Mariken Arro Süüdistatav J.I elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töökoht: XXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 05.08.2015. a Kaitsja - (kokkuleppe sõlmimisel vandeadvokaat Anu Vilt) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.I

§ 424järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada J.I

§ 274

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista J.I-le liitkaristusena 1 (üks) aasta vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. 1

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.I ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta J.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 10.02.

1. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. J.I-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.I-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha, 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja muud menetluskulud 335 (kolmsada kolmkümmend viis) eurot 60 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud 980 (üheksasada kaheksakümmend) eurot 60 senti tasumisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). J.I tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber:
2. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, on menetluskulude tasumise lõpptähtaeg 09.02.
3. a. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatüki
5. jao sätete või 2 § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu J.I süüdistatakse selles, et tema juhtis 02.07.
6. a kella 03.15 paiku Tartu linnas Aleksandri tänav 21 asuva maja juures mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimisnumbriga XXXX, olles alkoholijoobes, kui lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema vere etanoolisisaldus 2,24 mg/g kohta. J.I rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani J.I toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

J.I süüdistatakse veel selles, et tema 25.06.

1. a ajavahemikul 14.29 kuni 15.05 kirjutas sotsiaalmeediakeskkonnas Facebook privaatseid sõnumeid Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse vanemliikluspolitseinik E.V. isiklikule kasutajakontole, solvates kannatanut sõnadega “mendiraisk”, “kloun” ja “mendikloun” ning ähvardades kannatanule “lõuga sõita”, “lõuga anda”, teda “vaeseomaks tampida” ja talle “peksa anda”, samuti ähvardas J.I E.V. seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toimepanemisega. Vägivallaga ähvardamise ajend oli vanemliikluspolitseinik E.V. poolt 24.06.
2. a läbi viidud väärteomenetlus Rivaal Takso kaubamärgi all sõitva takso registreerimismärgiga XXX taksojuhi A.V. suhtes. Sellise tegevusega ähvardas J.I vanemliikluspolitseinik E.V. talle tervisekahjustuse tekitamisega, mille tagajärjel tunnetas E.V. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani J.I toime

274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes.

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus J.I-le karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 274

lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus J.I-le karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista J.I-le liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi jätta karistuseks mõistetud vangistus kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui J.I ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 3

50 lg 1 p 1 alusel võtta J.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et J.I on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada J.I süüdi

§ 424ja § 274 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 321,60 eurot (tl 46-52, 54-57) ja joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot (tl 5). Samuti tuleb tasuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (palga alammäär on alates

1. jaanuarist
2. a 430 eurot). Seega on J.I menetluskulud kokku 980,60 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. J.I on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooksu. Ta ei tööta ja haiguse tõttu ei tea, millal on võimalik tööle minna. Kohus leiab, et J.I taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu. J.I puudub käesoleval ajal sissetulek. Arvestades menetluskuluide suurust ja J.I vähest maksevõimet, tuleb talle anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi maksimaalse tähtaja - 12 kuu jooksul. Ingeri Tamm kohtunik 4