1-15-9020/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9020 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi T.I süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
3. detsembri
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava T.I apellatsioon kaitsja advokaat Kaja Kiilo, RESOLUTSIOON Jätta T.I kaitsja advokaat Kaja Kiilo apellatsioon Tartu Maakohtu
5. detsembri
6. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. T.I-le esitati süüdistus KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema
8. juulil
9. a kella 13.50 ajal Jõgeva maakonnas Torma vallas Torma alevikus Tartu mnt 3 maja juures juhtis sõiduautot Opel Omega Caravan reg nr XXX , olles joobeseisundis. Alkoholisisaldus T.I väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,16 mg/l kohta. Sellega rikkus T.I liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja LS § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt loetakse alkoholjoobes olevaks mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem.
10. Tartu Maakohtu
11. detsembri
12. a otsusega lühimenetluses tunnistati T.I KarS § 424 järgi süüdi ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 8 kuud vangistust. Mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga 240 tundi, mille tegemiseks on T.I alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. Üldkasuliku töö tegemise ajal on T.I kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks põhikaristusele otsustas kohus kohaldada T.I suhtes lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. Kohus määras, et lisakaristuse kandmise algust arvestatakse kohtuotsuse jõustumisest.
13. Apellatsioonis taotletakse T.I-le mõistetud lisakaristuse vähendamist. Maakohtu seisukoht lisakaristuse osas oli järgmine. Kohus märkis, et T.I suhtes on varasemalt korduvalt kohaldatud lisakaristust ja võetud ära juhtimisõigust nii 1 aastaks kui ka 4 kuuks. Lisakaristuse kohaldamise tingivad karistuse eesmärgid. Liiklusreeglite mittetäitja jaoks on kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavamaks meetmeks vaieldamatult liiklusest eemaldamine. Ühtlasi võimaldab meede täita ka üldpreventiivset eesmärki, kuna olukord, kus isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist, kujutab ta ohtu teistele. Õiguskorra kaitsmise huvid vajavad isiku karistamist jõulisemalt olukorras, kus isik on üldohtliku liiklusalase süüteo toime pannud korduvalt. Sellises olukorras on riiklik sund ühiskonna huvides äärmiselt vajalik vahend üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks.
14. Süüdistatava kaitsja advokaat K. Kiilo esitas Tartu Maakohtu otsusele apellatsiooni, taotledes uue otsuse tegemist, millega vähendada T.I-le mõistetud lisakaristust. Kaitsja põhiväited seisnevad kokkuvõtlikult järgmises. 4.
15. Esmalt leiab kaitsja, et T.I süü ei olnud suur. Alevikus ei olnud liiklemas teisi sõidukeid, jalgrattureid või jalakäijaid. Süü olnuks suurem, kui rikkumine oleks toime pandud maanteel. T.I soov oli viia sõiduk remonditöökotta, milleks ta sõitis vaid paarsada meetrit asulasisesel teel, kus ta liikluspolitseinike poolt kinni peeti. Varalist kahju ja rasket tagajärge teo toimepanemisega ei põhjustatud. Muid liikluseeskirjade rikkumisi ei tuvastatud. 4.
16. T.I joove oli keskmine. Välised joobe tunnusmärgid ei saa olla süü hindamise ja karistuse määramise aluseks, need on eelduseks, et isik on tarvitanud alkoholi. 4.
17. Ehkki T.I on varem Tartu Maakohtu
18. aprilli
19. a otsusega KarS § 424 järgi karistatud, sh lisakaristusega võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus, tuleb arvestada, et uue liiklusalase süüteo pani T.I toime rohkem kui 5 aastat hiljem. Viimane karistus täitis oma eesmärki – vahepealsel perioodil ei ole T.I toime pannud ühtki liiklusalast väär- ega kuritegu. Tegemist oli juhuslikku laadi rikkumisega. T.I on vahepeal ühel korral juhtimisõiguse taastanud, mis näitab tema häid liiklusalaseid teadmisi. Alates juhtimisõiguse omandamisest
20. aastal ei ole ta põhjustanud ühtegi avariid ega ise avariis osalenud. 4.
21. Kuna Tartu Maakohtu
22. aprilli
23. a otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistusandmed on kustunud, ei saa kohus tugineda nimetatud lahendile ka iseloomustava materjalina. 4.
24. Kaitsja hinnangul võiks lisakaristuse pikkuseks jääda 8-12 kuud arvestades T.I süü suurust ja juhtimisõiguse äravõtmisega tekkivaid tagajärgi. Lisakaristuse kohaldamine sedavõrd pikaks ajaks toob kaasa T.I-le ja tema emale keerulise olukorra. T.I teenib elatist juhutöödega (töö metsas, katuste katmine plekiga). Sõiduvahend on tööl, poes ja emaga arsti juures käimiseks hädavajalik. Ema liikumisvõime on piiratud ja bussiliiklus olematu. 4.
25. Apellant tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut ja nõustub ka juhtimisõiguse loovutamisega teatud ajaks, ent palub juhtimisõigus ära võtta lühemaks perioodiks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26. Ringkonnakohus, hinnates T.I kaitsja apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 2 5.
27. KrMS § 326 lg 3 näeb ette, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 5.
28. Kaitsja väitel nõustub T.I juhtimisõiguse loovutamisega teatud ajaks. Maakohtus avaldas kaitsja arvamust, et süü suurust arvestades võiks lisakaristuse pikkuseks olla 8-12 kuud. Ringkonnakohus ei saa kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra ning lisakaristuse valikul jälgitav. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus pidas teosüüd suureks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga otsuses välja toodud argumentidel. Asjaolu, et kaitsja hinnangul T.I teosüüd suureks pidada ei saa, ei tingiks seega kohtulahendiga mõistetud lisakaristuse tühistamist. KarRegS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus kuni andmete kustumiseni, mis tähendab, et registrisse kantud kehtivatest karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ning samuti kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Eeltoodu aga ei tähenda, et kohus ei võiks arvestada varasemaid karistusandmeid isikut iseloomustava materjalina. Kohus arvestaski, et kuna T.I-lt on ka varem juhtimisõigust ära võetud vastavalt 4 kuuks ja 1 aastaks, siis olukorras, kus isik on üldohtliku liiklusalase süüteo toime pannud mitmendat korda ning kujutab endast ohtu teistele, vajavad õiguskorra kaitsmise huvid jõulisemat sekkumist. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus lisakaristusena mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsus lisakaristuse põhistatuse ja kaalutluse nõuetele – maakohus on arvestanud nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke. Apellatsioonikohus leiab, et kuna apellatsiooniga taotletakse karistuspraktikaga igati kooskõlas oleva lisakaristuse kergendamist, siis saab järeldada, et apellatsioonil puudub ilmselt edulootus ning tegemist on perspektiivitu edasikaebusega.
29. Eeltoodud asjaoludel leiab kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3 Mati Kartau