Obsah (9)

§ 199§ 121§ 64§ 65§ 74§ 75§ 751§ 78§ 66

1 Kriminaalasi nr 1-15-6913 KOHTUMÄÄRUS 31. detsembril 2015 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm juuresolekul prokuröri Enn Pustak kaitsja v.-adv. vanemabi Heiki Kuning

§ 199lg 2 p 7,9 järgi ning karistuseks mõisteti 8 (kaheksa) kuud vangistust.

M-I K tunnistati süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõi steti 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti M-I K liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.12.2014 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 päeva vangistust võrra ning M-I K liitkaristuseks mõisteti 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 2 alusel kuulub mõistetud vangistusest kohe ärakandmisele 30 (kolmkümmend) päeva vangistust ning ülejäänud karistuse 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 27 päeva vangistust osas kohaldatakse liitkaristusest tingimisi vabastamist koos Viru Vangla kolmanda üksuse (noorteüksuse) Pärnu piirkonna kriminaalhooldaja käitumiskontrolliga ja elektroonilisele valvele allutamisega

§ 75lg 2 p 9 sätestatud korras.

Katseajaks määrati 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud. Katseajal kohustatakse M-I K järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 tulenevaid kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustatakse M-I K käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 2

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustatakse M-I K käitumiskontrolli ajal omandama üldhariduse või eriala või otsima endale töökoha.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustatakse M-I K käitumiskontrolli ajal pöörduma laste psühhiaatri poole ning alluma raviplaanile, kui raviarst on selle määranud. Ettenähtud ravile allumise kohta on M-I K nõusoleku andnud.

§ 75

lg 2 p 7 alusel kohustatakse M-I K käitumiskontrolli ajal kuni täisealiseks saamiseni mitte viibima vanemata väljaspool kodu alates kella 23.00-st kuni kella 06.00-ni; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, sh kuriteo kaastäideviijatega.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustatakse M-I K käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis MDFT (s.o mitmedimensiooniline pereteraapia).

§ 75

lg 2 p 9 ja

§ 751

lg 3 p 1 alusel kohustatakse M-I K pärast vabanemist, käitumiskontrolli ajal, alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. M-I K on elektroonilise valve kohaldamiseks nõusoleku andnud, elektroonilise valve kohaldamise võimalikkust on kontrollitud.

§ 78

p 1 alusel hakkab M-I K määratud katseaeg kulgema 27.10.2015 ning

§ 75

lg 5 alusel kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Tõkend elukohast lahkumise keeld M-I K suhtes tühistati kohtuotsuse täitmisele pööramisel ning temale mõistetud osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise alguseks loetakse tema vanglasse saabumise aeg. Süüdimõistetule M-I K saatis kohus 16.11.2015 teatise (vangistuse kandmise kohustus), et vastavalt jõustunud (jõustus 12.11.2015) Viru Maakohtu 27.10.2015 kohtuotsusele kriminaalasjas nr 1-15-6913 on ta kohustatud ilmuma 14.12.2015 Viru Vanglasse (asukoht Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) kohtuotsuse täitmisele (Täitmisplaan § 5 lg 1 p 3). Teatises märgiti, et kohustuse mittetäitmisel kohaldatakse sundtoomist KrMS § 414 lg 3 ettenähtud korras ja isikut võib vahistada vangla taotlusel KrMS § 429 sätestatud korras. 12.12.2015 saatis süüdimõistetu M-I K seaduslik esindaja ema Ü K kohtule taotluse karistuse kandmise edasilükkamiseks. Kohtule esitatud taotluses märgitakse, et Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6913 on M-I K mõistetud üks kuu šokivangistust. Sama otsusega on M-I K määratud läbima MDFT programmi. Karistuse kandmi seks tehti Viru Maakohtu määrus 16.11.2015, kus määratakse vangistuse kandmise alguseks 14.12.

1. Kohtueelse menetluse ajal alates 29.09.2015 on M-I K osalenud MDFT programmis Sotsiaalkindlustusameti Lõuna regiooni Lastekaitseüksuse terapeudi K J juhtimisel. MDFT programmi suunatakse alaealised õigusrikkujad ja nende pere vähemalt kuueks kuuks. M-I K osalus programmis lõppeb 28.03.
2. Mitmedimensiooniline pereteraapia on perekonnapõhine sekkumise süsteem, mis on väljatöötatud psühhoaktiivseid aineid tarbivatele, õigusrikkumisi toime pannud noorukitele. Terapeut töötab samaaegselt nelja üksteisest sõltuva alaga: noorega, vanemaga, perekonnaga ja perevälise võrgustikuga. MDFT võeti Eestis kasutusele kui efektiivne tõenduspõhine programm, mis vastab Eesti laste ja nende perede vajadustele, eriti kooli- ja pereprobleemide osas ning mis aitab vältida laste sattumist kinnistesse asutustesse. M-I K on teinud programmis suuri edusamme – parandanud suhteid vanematega, taastunud on vanemlik kontroll alaealise üle, tugevalt on paranenud 3 suhtumine õppetöösse ja peaasi – ta on teinud järeldused oma vigadest ja pole rikkunud seadust. M-I K on diagnoositud tähelepanu ja keskendumishäire, mis on aidanud tugevalt kaasa nooruki problemaatilisele käitumisele. Koostöös arsti, rehabilitatsioonimeeskonna ning terapeudiga on nooruk (viimased 2 kuud) saanud asjakohast ravi. Häirega toimetulemiseks on vajalik arstlik järelevalve. Eestis on suuri raskusi teismelistele psühhiaatri vastuvõtuaja saamisega. Tema raviarst A S patsiente enam vastu ei võta. Leitud on uus arst, kelle vastuvõtuaeg on 07.01.2016 ehk siis langes see ajale, kus nooruk peaks viibima vanglas. Uueks arstiks on Tallinna Vaimse Tervise Keskuse doktor K. Kuna M-I K on arsti juurde visiit 07.01.2016 esmane, siis on oluline, et ta ise ka kohal oleks, et doktor K saaks parema ülevaate tema tervislikust seisundist ja saaks määrata sobivad ravimid. Hetkel M-I K tarbib xxxx, aga ravimid on otsakorral ja ilma teda nägemata arst uut retsepti välja ei kirjuta. Ravim on väga oluline, sest nooruk keskendub paremini ega ärritu kergesti. Kui M-I K alustaks vangistuse kandmist määruses ettenähtud ajal, mõjuks see tema arengule, toimetulekule, tervisele ja MDFT programmis osalemisele halvasti. Kõike eeltoodut arvesse võttes palutakse lükata M-I K karistuse kandmine šokivangistuses edasi alates 14.12.2015 kuni 28.03.
3. KrMS § 414 lg 4 kohaselt taotluse esitamine vangistuse täitmise edasilükkamiseks ei peata vangistuse täitmisele pööramist. Viru Vangla teatas kohtule 15.12.2015, et süüdimõistetu M-I K saabus 14.12.2015 iseseisvalt karistust kandma Viru Vanglasse Viru Maakohtu 27.10.2015 kohtuotsuse nr 1-15-6913 alusel. Kohtuistungil 28.12.2015 jäi süüdimõistetu M -I K kohtule saadetud taotluse juurde. Selles programmis osalemine oli küll kirjas juba eelmises kohtuotsuses, aga siis seda terapeuti ei olnud olemas. Kriminaalhooldaja oli öelnud, et see tuleb, aga ei tea millal. Vanglas olles ei ole võimalik selles programmis osaleda. M -I K märkis, et ta peaks vabanema 13.01.
4. Tal on diagnoositud raske puue. Prokurör kinnitas kohtuistungil, et KrMS § 415 sätestab nõuded, millal on võimalik lükata vangistuse täitmisele pööramine edasi. Neist nõuetest võib kõne alla tulla ainult lõikes 3 sätestatu, et täitmiskohtunik võib määrusega karistuse täitmisele pööramise edasi lükata kuni kahe kuu võrra. Prokurör märkis, et ta ei ole suutnud tuvastada ühtegi sellist asjaolu, mis võiks kaasa tuua raskeid tagajärgi süüdimõistetule või tema pereliikmetele. Põhjusena on toodud arsti vastuvõtuaeg
5. jaanuaril, kuid taotlus on esitatud siis, kui sisuliselt oli M-I K asunud karistust kandma. Prokurör leidis, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kaitsja kinnitas kohtuistungil, et M-I Kle on ette nähtud selle programmi läbimine ja see on tingitud temal diagnoositud häirete tõttu. Need on käitumishäired ehk tervisehäired, mis on psüühilist laadi. Seda programmi ei ole võimalik vanglas läbida, sest terapeudid, kes sellega tegelevad, ei viibi vanglas ega käi seal seda tegemas. Kui isik viibib vanglas, siis ta selles programmis osaleda ei saa ja kavandatu jääb tema suhtes läbi viimata. Praegu on tehtud juba mitmed toimingud, et seda programmi realiseerida. M-I K peab
6. jaanuaril arsti juurde minema. Kui ta seda teha ei saa, peab ta kinni panema uue aja. Kui psühhiaater isikut ei näe, siis ta ravimeid välja ei kirjuta. Kaitsja leidis, et selles mõttes võiks olla siiski tegemist juhtumiga, mis mahub KrMS § 415 lg 1 p 1 alla. M-I K on juba pool oma vangistusest ära kandnud. Teoreetiliselt peaks olema võimalik, et kui kohus lükkab ülejäänud karistuse kandmise edasi sellel alusel, siis oleksid M-I K õigused ja huvid vähem kahjustatud, ta saaks arsti vastuvõtul käia, saaks ravimid, mis on talle vajalikud ja oleks tagatud programmi edukas lõpuleviimine. Karistust peaks ta asuma edasi kandma siis
7. märtsist. 4 Prokurör ei nõustunud kaitsjaga selles, et asi mahub KrMS § 415 lg 1 p 1 alla, sest siis peab olema tegemist raske haigusega ja vanglas ei ole võimalik teda ravida. Vanglas on olemas psühhiaater, kes võib vajalikud ravimid välja kirjutada. KrMS § 415 lg 1 p 1 sätestab, et täitmiskohtunik võib vangistuse täitmisele pööramise lükata oma määrusega edasi kuni kuue kuu võrra, kui süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja vanglas ei ole võimalik teda ravida. KrMS § 415 lg 3 kohaselt võib täimiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Kohus leiab, et süüdimõistetu M-I K taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Taotluses ei sisaldu viidet ühelegi KrMS §-s 415 sätestatud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist võimaldavale alusele. Arvestades asjas kogutud kõiki faktilisi asjaolusid kogumis ei ole kohtu hinnangul tegemist käesoleval juhul olukorraga, mille puhul kohalduksid kas KrMS § 415 lg 1 p 1 või KrMS § 415 lg 3 sätestatud alus, mis võimaldaks kohtul vastavalt kas siis kuni kuue kuu võrra või kuni kahe kuu võrra lükata vangistuse täimisele pööramist edasi. VangS § 52 lg-te 1-2 kohaselt kindlustatakse kinnipeetav vanglas tervishoiuteenusega. Seega ei peaks ka M-I K jääma ilma talle vajalikest ravimitest. Olukorras, kus kinnipeetav vajab ravi, mille osutamise võimalus vanglas puudub, näeb VangS § 53 lg 2 ette tema suunamise eriarstiabi osutaja juurde väljaspool kinnipidamiskohta, sealjuures pannakse vanglateenistusele tema valve kohustus, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist taolise olukorraga. Lisaks sellele väärib märkimist, et Viru Maakohtu 27.10.2015 kohtuotsus M-I K suhtes, mille kohaselt kuulub tal koheselt ärakandmisele 30 päeva vangistust ehk nn „šokivangistus“ tehti kokkuleppemenetluses, kusjuures kokkulepe M-I K poolt on allkirjastatud juba 27.08.2015 ning samal kuupäeval on Ü K allkirjastanud kokkuleppemenetluseks tsiviilkostja nõusoleku protokolli. Samuti väärib märkimist, et M-I K teadis mitu nädalat varem, et ta peab 14.12.2015 minema Viru Vanglasse karistust kandma. Seega oli võimalik uue raviarstiga visiidi aja suhtes mingi muu aeg kokku leppida kui 07.01.2016, mil M-I K peab veel karistust kandma ning korraldada ära ka vajaliku ravimiga seonduv. Kohtuistungil osales alaealise süüdimõistetu M-I K kaitsjana v.-adv. vanemabi Heiki Kuningas, kellel kulus riigi õigusabi osutamiseks 138 eurot. Kohus peab nimetatud summat põhjendatuks. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 415, 432 kohtunik m ä ä r a s: Jätta rahuldamata süüdimõistetu M-I K’i (isikukood xxxx, elukoht xxxx, õpib xxxx, kannab karistust Viru Vanglas) taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid (asukoht Riia 4, 51004 Tartu) kasuks 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa eurot, s.h on 5 käibemaks 20%, s.o 23 eurot) eurot v. -adv. vanemabi Heiki Kuningas poolt määratud korras süüdimõistetu Marek-Iskander Katsi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista M-I K, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt Ü K (elukoht xxxx) menetluskuluna kaitsjatasu 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada M-I K või tema emal Ü K tasuda kaitsjatasu summas 138 eurot ositi alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust 3 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 46 eurot. Kaitsjatasu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700093840 ning selgitus: „M-I K, 1-15-6913, kaitsjatasu osamakse.“ Kui kaitsjatasu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik