Obsah (10)

§ 76§ 199§ 209§ 64§ 68§ 200§ 266§ 65§ 25§ 74

1-14-2774 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2015. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-2774 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok P

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras: jätta vabastamata N.M (isikukood: XXX) Tartu Maakohtu 28.05.

1. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused N.M tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 28.05.
2. a otsusega

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

Lisaks tunnistati N.M süüdi

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, § 120 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvati eelvangistuses viibitud 3 kuud 14 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 16 päeva vangistust.

1 § 65 lg 1, 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust N.M-ile Tartu Maakohtu 26.02.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu 29 päeva vangistuse võrra ja mõisteti N.M-ile liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 15 päeva vangistust. Kandmise algus 26.02.
2. a. Tartu Maakohtu 12.02.
3. a määrusega loeti N.M poolt alates 26.02.
4. a kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 2 kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 26.02.
5. a ja lõpp on 11.05.
6. a. Tartu Maakohtu 06.03.
7. a määrusega jäeti N.M tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määrus jõustus 20.03.
8. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist katseajaga tekkis 20.09.
9. a. N.M on kriminaalkorras karistatud: 1) 12.11.
10. a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga; 2) 03.06.
11. a KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi KrK § 41 alusel liitkaristusega 7 kuud vangistust; 3) 05.02.
12. a Tartu Maakohtu poolt

§ 200

lg 2 p 4,7,8 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68

alusel arvati eelvangistuses viibitud 7 päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 23 päeva vangistust; 4) 13.12.2007. a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust; 5) 09.06.2008. a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega.

§ 266

lg 2 p 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega;

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 13.12.

1. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega N.M-ile mõistetud 1 aasta ja 1 kuu pikkune vangistus ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, millest määrati arvata maha N.M poolt osaliselt ärakantud karistus, lugedes karistuse kandmise aja alguseks 24.09.
2. a; 6) 11.03.
3. a Tartu Maakohtu poolt

§ 25

lg 1,2 – 199 lg 2 p 4 järgi 4 kuud vangistust, mis asendati

§ 74

lg 5, 69 alusel 240 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 8 kuud; 7) 03.12.2010. a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 7,9 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 1, 64 lg 1 alusel mõisteti N.M-ile liitkaristus, suurendades mõistetud karistust N.M-ile Tartu Maakohtu 11.03.2010. a kohtuotsusega mõistetud ära kandmata karistuse, s.o 4 kuu vangistuse võrra, liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel arvati mõistetud liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 11.03.2010.

a kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ära kantud karistus ning mõisteti lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui N.M ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid; 8) 03.04.2012. a Tartu Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 5,7,8,9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, kandmisele kuuluv karistus 8 kuud vangiostust.

§ 65lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu 2 Maakohtu 03.12.2010.

a otsusega mõistetud 2 kuu pikkune vangistus, loeti see kaetuks mõistetud 8 kuu pikkuse vangistusega ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 kuud vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud 1 kuu 18 päeva vangistust loeti kantuks ja mõisteti ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud 12 päeva vangistust. 9) 26.02.2014. a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 1 päev karistusaja hulka ja mõisteti ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud 29 päeva vangistust. Tartu Vangla 25.08.

1. a iseloomustuse kohaselt 8 korda kriminaalkorras karistatud, kannab
2. reaalset vangistust. Varasemalt karistatud peamiselt varavastaste tegude eest. Käesolevat karistust kannab varavaste ja isikuvastase kuriteo eest. Vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ individuaalkorras. 01.09.
3. a alustas puidupingitöölise eriala omandamist, kuid jättis selle pooleli. Töötanud majandusabitöödel. Alates 10.06.
4. a paigutatud Tartu Vangla avavanglasse. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel olemas kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kus elavad kinnipeetava 2 õde ja ema elukaaslane. Vabanemise korral puudub kindel töökoht. Väidetavalt on varasemalt töötanud ametlikult Soomes ning tegelenud katuste paigaldamisega, samuti lumekoristusega. Eestis väidetavalt töötanud tänavakivide paigaldajana. Vangistuses materiaalselt toetanud ema. Tutvusringkonnas palju kriminaalkorras karistatud isikuid. Enda sõnul kinnipeetaval nende isikutega kontakt käesolevaks ajaks puudub. Enda sõnul tarbis varasemalt lahjat alkoholi. Tunnistab, et osad kuriteod pannud toime alkoholijoobes.
5. a ilmunud kriminaalhooldaja vastuvõtule alkoholijoobes. Alkoholijoobes olles on minevikus käitunud agressiivselt. Väidetavalt suudab olla pikka aega ilma alkoholi tarvitamata. Läbinud sõltuvuskäitumist maandava sotsiaalprogrammi. Enda sõnul tarvitanud amfetamiini, esmakordselt proovis 17-aastaselt. Vangistuse vahelisel ajal suutis vabaduses pea 2 aastat ilma narkootikume tarvitamata. Viimati tarvitas amfetamiini 16.02.
6. a, mil ta ka vahistati. Tarbis amfetamiini hooti- vahepeal järjest mitme päeva jooksul ning siis ei tarvitanud pikka aega üldse. Minevikus toimunud vägivallaakte, mida põhjendab ohvri enda käitumisega. Kordab varasemaid vigu, ei suuda varasematest kogemustest õppida. Ei mõista toimepandud kuritegude tegelikke tagajärgi. Viitab, et ainus tagajärg on taaskord vanglas viibimine ja see, et ei saa koos abikaasaga last kasvatada. Kriminaalne karjäär viitab mõningate kriminaalsete hoiakute olemasolule. Varasema kriminaalhoolduse ajal näidanud üles vähest huvi koostöö tegemiseks. Ei aktsepteeri, et ühiskonna liikmeks olemine kannab endas nii õigusi kui ka kohustusi. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, hinnates uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 77% ja uus vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 33%. Kriminaalhooldusametniku 04.08.
7. a ettekande kohaselt kuulub kinnipeetava perekonda ema, kasuisa, abikaasa, õde ja 2 alaealist õde. Kinnipeetav on 3 väikse lapse isa. Vangistuses on säilinud lähedastega tihe kontakt helistamise ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetava kasuisa, isa ja abikaasa ning endine elukaaslane, kinnipeetava 2 lapse ema on samuti kriminaalkorras karistatud. Ema ja kinnipeetava õe sõnul soovib N.M abikaasast lahutada, on andnud lahutuse sisse. Kinnipeetaval on palju kriminaalkorras karistatud sõpru, mitmed toimepandud kuriteod on pandud toime grupis, mistõttu on suhtlusringkond uue kuriteo toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks. Ka pere peab üheks kuritegude toimepanemise põhjuseks kaaslaste mõju. See näitab isiku mõjutatavust. Vabanemisel olemas kindel elukoht. Enne vangistust tegi kinnipeetav lähedaste sõnul mitteametlikke töid, sissetulekud polnud regulaarsed. Vabanedes kindel töökoht puudub. Samas on lähedased lubanud kinnipeetavat kuni iseseisva sissetuleku saamiseni hädavajalikuga kindlustada. N.M on kahel korral määratud käitumiskontrollile ja ühel korral üldkasulikku tööd tegema. Viimane katseaeg ebaõnnestus, kuna karistus pöörati täitmisele. Varasemat käitumist vaadates ja asjaolu, et senised karistused ei ole mõjunud isikule 3 moel, mis muudaks ta seaduskuulekamaks, on risk vabanedes uusi kuritegusid toime panna väga suur. Juhul, kui kohus peab võimalikuks N.M tingimisi ennetähtaegselt vabastada, palub kriminaalhooldusametnik panna talle karistusaja lõpuni kestvaks katseajaks (11.05.
8. a) järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsida endale töökoht või võtta ennast arvele töötukassas 2 nädala jooksul; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Prokurör nõustub oma kirjalikus arvamuses Tartu Vanglaga ja ei toeta N.M tingimisi ennetähtaegset vabastamist. N.M avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist ja tal on väidetavalt ka võimalik töökoht olemas Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud esitatud materjalid ja prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et N.M vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu. N.M on korduvalt kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Varasemalt on teda karistatud peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab ta lisaks varavastaste kuritegude toimepanemisele ka isikuvastase kuriteo eest. Positiivseks tuleb pidada vangistuse ajal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ individuaalkorras läbimist ja töötamist majandustöödel. Lisaks sellele puuduvad N.M kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on alates 10.06.
9. a paigutatud avavanglasse. N.M on vabanemisel olemas kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kuid puudub kindel töökoht. Enne vangistust töötas ta mitteametlikult, mistõttu puudus regulaarne sissetulek. Kuigi lähedased on kinnipeetava vabanemisel pidanud võimalikuks teda kuni iseseisva sissetuleku saamiseni hädavajalikuga kindlustada, suurendab püsiva tööharjumuse puudumine uute kuritegude toimepanemise riski. Seda enam, et eelnevalt vabaduses olles ja kindla töö tegemist vältides on N.M pannud toime varavastaseid kuritegusid. Kohus ei saa jätta tähelepanuta, et vangla iseloomustuse kohaselt ei aktsepteeri N.M seda, et ühiskonna liikmeks olemine kätkeb endas nii õigusi kui ka kohustusi. Ta ei mõista toimepandud kuritegude tagajärgi ning minevikus toimunud vägivallaakte põhjendab ohvri enda käitumisega. Viimane katseaeg ebaõnnestus, tema karistus pöörati täitmisele. Varem kriminaalhooldusel olles näitas ta üles vähest huvi koostöö tegemiseks. Tema tutvusringkonnas on varem olnud palju kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega ta käesoleval ajal väidetavalt ei suhtle. Samas ei saa välistada, et N.M , kes on varasemalt grupis kuritegusid toime pannud ning on oma lähedaste sõnul kaaslaste poolt mõjutatav, asub vabanedes uuesti varasema sõpruskonnaga lävima. N.M enda sõnul on ta suuteline olema pikka aega ilma alkoholi tarvitamata. Samas on ta osa kuritegusid pannud toime alkoholijoobes ning ilmunud ka kriminaalhooldaja vastuvõtule joobes. Minevikus on ta alkoholijoobes olles käitunud agressiivselt. Lisaks alkoholi tarvitamisele tarvitas ta vabaduses narkootikume- esmakordselt proovis 17-aastaselt ning hiljem tarvitas hooti, s.t, et pikad tarvitamisvabad perioodid vaheldusid perioodidega, kus tarvitas mitme päeva vältel. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka riskihindamise tulemust. Vangla, kes ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 77% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 33%, s.t väga kõrgeks. 4 Aastaid kestnud kuritegeliku elu taustal on kohtu hinnangul küsitav, kas N.M on käesoleva suhteliselt lühikese vangistuse jooksul toimunud sellised positiivsed muutused, mis aitaks garanteerida katseaja edukat läbimist. Seda enam, et N.M ei ole käesoleva ajani mõistnud enda vastutust, oma kuritegude tagajärgi ning seda, et ühiskonna liikmeks olemine ei tähenda ainult õigusi, vaid ka kohustusi. Nendel asjaoludel jääb kohtu hinnangul väheks seni ilmnenud positiivsetest sammudest ja lubadustest N.M ennetähtaegseks vabastamiseks. Seega tuleb N.M jätta vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5