← Eesti

1-12-12292/19

Obsah (5)§199§201§64§73§4

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2013 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-12292 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk

§199lg.2 p.4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

N.T on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et ta omastas juriidilisele isikule xxx kuuluva järgmise kontoritehnika: monitor 17 ´´Bend T705 LCD (3190 EEK); operatsioonisüsteem Microsoft Windows XP Home Rus tarkvara (1390 EEK/tk, 2 tk, kokku 2780 EEK); arvuti Star PC550+0855,06 komplekt (4397,97 EEK); arvutiprogrammi Microsoft Office SB XP WIN32 Ru OEM (3499,99 EEK), arvuti 2 kõvaketast (1920 EEK), mis olid ostetud 03.01.2009 xxx OÜ arve-saatelehe nr.0004 alusel. Oma ebaseadusliku tegevusega tekitas süüdistatav xxx varalist kahju kogumaksumusega 33 067,96 EEK ehk 2113,43 €. N.T on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et ta omastas xxx rahalised vahendid summas 7994,80 EEK, mille maksis juriidilise isiku klient xx xx 23.12.2008, 21.01.2009 ja 27.01.2009 aadressil xxx asuvast töökojast ostetud kauba eest. Nimelt andis xx xx süüdistatavale kätte ostetud kauba eest 02.02.2009 summas 7041,60 EEK ning 04.02.2009 summas 954 EEK. Saadud raha summas 7994,80 EEK ehk 510,96 € N.T xxx kassasse üle ei andnud, vaid kasutas oma äranägemise järgi. Seega omastas N.T ebaseaduslikult xxx raha kogusummas 7994,80 EEK ehk 510,96 €. N.T on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et ta ostis 31.12.2008 xxx huvides xxx OÜ kauplusest arve-saatelehe nr.2141 alusel kaupu summas 2015 EEK ehk 128,78 €; 12.01.2009 arve-saatelehe nr.0061 alusel summas 12 935 EEK ehk 826,70 € ja 12.01.2009 arve-saatelehe nr.0062 alusel summas 1710 EEK ehk 109,29 €. Ostetud kaupa N.T xxx üle ei andnud, mis tähendab seda, et ta omastas ajavahemikul 31.12.2008 - 12.01.2009 xxx kauplusest ostetud kauba, tekitades xx materiaalset kahju summas 16 660 EEK ehk 1064,77 €. N.T on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et ajavahemikul 13.01.2009 - 28.02.2009 omastas ta AS SEB krediitkaardi nr **** **** **30 9634 abil xxx rahalisi vahendeid summas 24 752 EEK ehk 1581,94 €. -N.T on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et alates 05.01.2009, s.o. peale xxx töölepingu lõpetamist, omastas ta xxx kuuluvat vara, nimelt DLINK DI-524 Wireless Routeri (690 EK) ja Laptop AcmeBook AB 14-Z62J 14.1 T5500/1GB/120GB/DVD-RW no OS (15 160 EEK), mis olid ajutiselt paigaldatud süüdistatava elukohas aadressil xxx, tekitades oma ebaseadusliku tegevusega xxx varalist kahju summas 15 850 EEEK ehk 1013,00 €. Seega, ebaseaduslikult omastades juriidilisele isikule xxx kuuluvaid seadmeid, kaupu ja raha kogusummas 162 475.23 EEK ehk 10 384,06 €, tekitas süüdistatav selle summa ulatuses xxx varalist kahju. 6 Oma tahtliku tegevusega pani N.T toime temale usaldatud ja tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o.

§201lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Ringkonnaprokurör Irina Karo, süüdistatav N.T ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valeriy Gimaev sõlmisid 27.05.2013 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

§199

lg.2 p.4, 8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust,

§201

lg.1 järgi nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.

§64

lg.1 alusel mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust, mis tuleb

§73lg 1, 3 alusel jätta tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat.

N.T-lt kuulub väljamõistmisele tsiviilhagi katteks kannatanu kasuks 10 384,06 €, mis tuleb ära tasuda katseaja jooksul. Maakohtu istung Ringkonnaprokurör Irina Karo jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus N.T

§199

lg.2 p.4, 8 ja §201 lg.1 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav N.T jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi kokkulepet ja palus see kinnitada. Valeriy Gimaev toetas maakohtu istungil Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. N.T-le on esitatud süüdistus kahes episoodis

§199

lg.2 p.4, 8 järgi ja viies episoodis

§201lg.1 järgi.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab maakohus, et N.T tuleb

§199

lg.2 p.4, 8 ja §201 lg.1 järgi süüdi tunnistada.

§199

lg.2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse,

§201lg.1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

7 Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus - kuna leiab, et alternatiivse karistuse – rahalise karistuse - mõistmine ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kuigi süüdistatav töötab, tuleb arvestada ka toimepandud episoodide arvu ja tsiviilhagi summat. Maakohus arvestab ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid ja väljamõistmisele kuuluvaid kriminaalmenetluse kulusid. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva liitkaristuse määradega – 4 kuud vangistust. Süüdistatav N.T on varem kriminaalkorras karistamata, kuid teda süüdistatakse kokku seitsmes kuriteoepisoodis. Maakohus leiab, et selline liitkaristuse määr vastab toimepandud kuritegude raskusele ja asjaoludele ning süüdistatava isikule. Maakohus nõustub ka sellega, et süüdistatavale mõistetud vangistus 4 kuud tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aasta. VÕS §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 lg.1 p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodu alusel nõustub maakohus süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppes tooduga selles osas, et kannatanu tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 10 384,06 €. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt

§4lg.3 on sama seadustiku §199 lg.2 ja §201 lg.1 ettenähtud kuriteod teise astme kuriteod. Vastavalt Kr

MS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub summas 480 eurot. N.T-lt riigituludesse väljamõistmisele sundraha Lisaks sellele kuulub N.T-lt riigituludesse väljamõistmisele KrMS §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 45 senti. Süüdistatav kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta on nõus ka määratava karistusega. Kaitsja palus maakohtu istungil samuti kokkulepe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkulepete sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkulepete kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 27.05.2013 ringkonnaprokurör Irina Karo, süüdistatav N.T ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valeriy Gimaevi poolt sõlmitud kokkuleppe. 8 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.