KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.detsember 2012 Paides Väärteoasja number 4-12-2301 Kohtunik Sirje Lahesoo Väärteoasi G.I ’i kaebus Politsei- ja Pii

) § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine – tähtajaga 4 kuud. 2.

1. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. 2.
2. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada G.I’i loovutama oma juhiluba Maanteeametile 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3. Muus osas jätta vaidlustatud otsus muutmata.
4. Lubada G.I ’il täita mõistetud põhikaristus, st rahatrahv 200 trahviühikut, st 800.00 eurot, ositi. 4.
5. G.I peab rahatrahvi täitma kaheteistkümne

) § 224 lg 2 ja § 239 lg 23 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ning lisakaristusena

§ 224lg 3 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Otsuse kohaselt karistati menetlusalust isikut selle eest, et tema 09.04.2012 kell 09.38 Järva maakonnas Paide linnas Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee 90.km- l, parem pärisuund, juhtis mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,51+0,05 mg/l, millega ületas alkoholi piirmäära 0,46 mg/l; juhil lubatud piirmäär tema on 0,09 mg/l; Väärteoasi nr 4-12-2301 juhil sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata. Sellega rikkus G.I

§ 69

lg 5 ja § 33 lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 224

lg 2 ja

§ 239lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

KAEBUSE NÕUE JA MOTIIVID G.I vaidlustas eelmärgitud otsuse osaliselt lisakaristuse osas. Menetlusalune isik ei vaidlustanud asjaolu, et ta pani toime otsuses kirjeldatud teod ega õigustanud oma tegu. Kaebaja märkis, et süüteo toimepanemise päeval oli tal vaba päev, kuid t a kutsuti ootamatult tööle. Seetõttu oligi ta sunnitud rooli istuma. Määratud põhikaristust kaebaja ei vaidlustanud. Kaebaja palus tühistada vaidlustatud otsus ja teha uus otsus, millega mitte kohaldada lisakaristust või vähendada selle pikkust kolme kuuni. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et G.I’i kaebus tuleks jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et menetlusaluse isiku süü otsuses kirjeldatud vä ärtegude toimepanemises on tõendatud. Väärtegu on toime pandud tahtlikult ning määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Karistuse määramisel on arvestatud raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisega. Karistuse mõistmisel on arvestatud ka s ellega, et menetlusalune isik omab 5 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest, sealhulgas ka kinnitamata turvavööga sõitmise ja juhile lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest. Viimase rikkumise eest võeti G.I’il 10.08.2011 karistusen a ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Varasemad karistused pole mõjutanud G.I’i seaduskuulekalt käituma. G.I pole oma varasemast käitumisest järeldusi teinud vaid on uuesti juhtinud mootorsõidukit, ületades juhile lubatud alkoholi piirmäära. Kaebaja väide, et ta ei kavatsenudki kusagile sõita, kuid ootamatult tekkis vajadus tööle minna tähendab, et kaebaja eelistas enda ja tööandja huve teiste liiklejate huvidele. Rikkumise toimepanemise alustamisel pidi G.I väga hästi aru saa ma oma teo tagajärgedest ja võimalikust karistusest. Rikkumise pani G.I toime tiheda liiklusega teelõigul Paide linnas. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 1.

§ 33

lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

§ 69

lg 5 sätestab muuhulgas, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Väärteoasjas uuritud tõendid (indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kõrvaldamise alust puudutavas osas kogumis menetlusaluse isiku avaldatuga pöördel, karistusregistri väljatrükk – otsuse andmed p 1) kogumis menetlusaluse isiku kohtuistungil antud seletusega kinnitavad, et menetlusalune isik pani vaidlustatud otsuses kirjeldatud ajal ja kohas toime vaidlustatud otsuses kirjeldatud teod, millega rikkus

§ 33lg 3 ja § 69 lg 5 nõudeid.

Menetlusalune isik ei ole talle süüks pandud rikkumiste toimepanemist ka vaidlustanud ei kaebuses ega ka kohtuistungil. Vastupidi. Kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik, et pani 09.04.2012 toime teod, mis talle süüks on pandud. 1.1. Kaebuse põhjenduste ja menetlusaluse isiku seletuste kohaselt tarbis menetlusalune isik samal hommikul õlut. Ootamatult kutsuti ta tööle, mistõttu ta pidi rooli istuma. Eeltoodu annab tunnistust et ajal, mil menetlusalune isik kutsuti ootamatult tööle teadis ta, et on alkoholi tarvitanud. Juhtimisõigust omava isikuna teadis ja pidi menetlusalune isik teadma, et ta ei tohi mootorsõidukit juhtida, kui alkoholisisaldus tema veres/väljahingatavas õhus ületab seaduses sätestatud määra. Selles, kas alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus ületab ettenähtud määra, pidi menetlusalune isik veenduma. Menetlusalune isik teadis ja pidi teadma ka seda, et sõidu ajal peab ta olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Seega menetlusalune isik, asudes mootorsõidukit juhtima ja juhtides seda eelnevalt veendumata, et alkoholisisaldus ei ületa seaduses sätestatud määra ning jättes sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitamata ka turvavöö, pani teadlikult toime õigusaktiga kehtestatud liiklusnõuete rikkumise ja käitus õigusvastaselt. Eeltoodu tähendab, et menetlusalune isik pani süüteod toime tahtlikult. Asjaolu, et vajadus tööle minna tekkis töövälisel päeval ei õigusta rikkumist ega välista süüd. Ka kujunenud olukorras ei olnud menetlusalusel isikul välistatud valida olukorra lahendamiseks seaduslik tee (näiteks kasutada kainet juhi abi vms). Eeltuvastatu alusel on kohus seisukohal, et G.I vaidlustatud otsuses kirjeldatud ajal ja kohas pani toime väärteod

§ 224lg 2 ja § 239 lg 2 järgi, tegi seda tahtlikult, on nende väärtegude toimepanemises süüdi ning tema toimepandud teod on õigesti kvalifitseeritud. 2

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 239

lg 2 kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud menetlusalusele isikule toimepandud väärtegude eest KarS § 63 lg 1 alusel ühe karistuse seadusesätte kohaselt, milline näeb ette raskeima karistuse, st

§ 224lg 2 järgi rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses s.o. 800 eurot. Kar

S § 63 lg 1 kohaldamine antud asjas on õige. Põhikaristuse määramisel on menetleja arvestanud, et menetlusalune isik pani süüteod toime tahtlikult ning kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esinenud. Arvestades, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu

§ 224

lg 2 järgi on kõrge ühiskonnaohtlikkusega ja kujutab ohtu nii menetlusaluse isiku enda kui kaasliiklejate elule ja tervisele; et väärteod on toime pandud tahtlikult; et menetlusalune isik vaatamata varasemalt määratud karistustele jätkab samalaadset õigusvastast käitumist ning et puudusid karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on määratud põhikaristus ideaalkonkurentsis toime pandud väärtegude eest igati mõistlik ja põhjendatud. Põhikaristuse määramisel ei ole menetleja rikkunud karistuse kohaldamise aluseid KarS § 56 lg 1 järgi ega ka diskretsiooni põhimõtteid. Põhikaristus on määratud kooskõlas seaduse nõuetega ja kohtu hinnangul väärteo asjaolusid arvestades õige ja õiglane. Põhikaristuse õiguspärasust ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. 3. Põhikaristusele lisaks on menetleja karistanud menetlusalust isikut ka lisakaristusega, st

§ 224lg 3 p 2 alusel võtnud temalt ära juhtimisõiguse tähtajaga 6 kuud.

Menetlusalune isik vaidlustas otsuse lisakaristuse osas leides, et lisakaristuse määramisel ei ole menetleja arvestatud väärteo toimepanemise asjaolusid ega ka teo toimepanija isikut. 3.1. Kohus on juba tuvastanud, et menetlusalune isik pani toime mitu liiklusalast süütegu millest üks, st väärtegu

§ 224lg 2 järgi, oli kõrge ühiskonnaohtlikkusega.

Menetlusalusel isikul on esitatud karistusregistri väljatrüki kohaselt kuus kehtivat väärteokaristust liiklusalaste väärtegude eest, nendest viis on täitmata. Menetlusalune isik jätkab liiklusnõuete rikkumist, sealhulgas ka juhtimist lubatud alkoholipiirmäära ületades. Eeltoodut arvestades on lisakaristuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes eripreventiivsetel kaalutlustel tema seadusekuulekale käitumisele mõjutamiseks igati õigustatud ja põhjendatud. Seda põhjendatust ei mõjuta asjaolu, et rikkumise toimepanemise päeval oli menetlusalusel isikul vaba päev ning ta ei kavatsenud sõitma minna. Oluline on see, et menetlusalune isik alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit siiski juhtima asus, olles seejuures teadlik, et paneb toime õigusvastase teo. Menetlusalune isik sõidukijuhina on kohustatud järgima kehtestatud liiklusreegleid kõrvalekaldumatult ning tal puudub õigustus neid reegleid mistahes asjaolude tõttu rikkuda. Kui ta seda siiski teeb, võtab ta endale teadlikult vastuse ka sellega kaasnevate tagajärgede eest. 3.

1. Samas – kohtuistungil avaldas menetlusalune isik, et kahetseb oma tegu ning et ta ostis endale isegi alkomeetri 70 euro eest, et sellist asja enam ei juhtuks. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku avaldatud kahetsust võib kogumis asjaoluga, et menetlusalune isik soetas tulevikus sarnaste rikkumiste vältimiseks alkomeetri, hinnata puhtsüdamliku kahetsusena, mida tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Vaidlustatud otsuses lisakaristuse määramisel seda asjaolu arvestatud ei ole. See tähendab, et vaidlustatud otsus tuleb osaliselt, lisakaristust puudutavas osas tühistada ja teha selles osas uus otsus. Hinnates eespool tuvastatud asjaolusid kogumis karistust kergendava asjaoluga on kohus seisukohal, et menetlusalusele isikule määratud lisakaristust tuleb vähendada, kuid põhjendatud pole selle vähendamine sanktsiooni minimaalmäärani. Asjaolusid arvestades peab kohus õigeks ja õiglaseks mõista lisakaristus sanktsiooni minimaalmäärast veidi kõrgemas ulatuses, st tähtajaga 4 kuud.
2. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. G.I’i kaebus rahuldada osaliselt. Sirje Lahesoo Kohtunik 3