KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 31. oktoober 2013 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11596 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõh

§ 1043

alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 alusel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Varalise kahju suuruse arvutamiseks kasutatakse diferentsihüpoteesi, mis tuleneb

§ 127

lg-s 1 toodud kahju hüvitamise eesmärgist ja rajaneb eeldusel, et deliktiliselt tekitatud kahju kujutab endast vahet isiku tegeliku varalise olukorra ja selle olukorra vahel, milles olnuks isiku varaline seisund ilma kohustuse rikkumiseta või kahju tekitamiseta. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise nõude aluseks olnud sündmust ei oleks toimunud (

§ 127lg 1).

Seega tuleneb seaduse mõttest, et kahju tekitajal on kohustus hüvitada ja kõrvaldada kahjulikud tagajärjed, mis on tekitatud kahju õigusvastase põhjustamise tulemusena.

§ 127

lg-st 5 tulenevast põhimõttest ei tohi kahju hüvitamise nõue viia kannatanu rikastumiseni, st olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist paremas majanduslikus olukorras, kui ilma kahju hüvitamise kohustuse tekkimisele viinud sündmuseta. 10.1 Maakohus rahuldas kannatanute tsiviilhagid osaliselt. Maakohus rahuldas tsiviilhagid osas, milles need olid tõendatud kannatanute ütlustega, piletite koopiatega ja pangaandmetega, s.o S.H-le kannatanute poolt üle antud 600 eurot, bussi- ja lennupiletid. Maakohus jättis rahuldamata igapäevaseid vajadusi – WC kasutamine, kommunaalteenused, telefonikõned, asjade ostmine – kuna neid kulutusi kannab inimene igapäevaselt. Samuti ei rahuldanud kohus telefonikõnede eest taotletavat summat, kuna kohtulikul uurimisel ei tuvastatud kuriteoga seotud telefonikõnede mahtu ning vahet rahvusvahelise ja sisekõne vahel. 10.2 Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga osas, milles kohus kannatanute tsiviilhagid juba rahuldas ja nõustub sellegagi, et kulutused toidule ei kuulu hüvitamisele, kuna neid kannab inimene igapäevaselt. Kannatanute tsiviilhagides on kulutused toidule ligikaudu 10 eurot päevas, mida ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Tulenevalt kahju hüvitamise põhimõtetest ei kuulu need summad rahuldamisele. Küll aga leiab apellatsioonikohus, et kannatanud on kandnud veel kulutusi, mis kuuluvad hüvitamisele.

§ 127lg 6 I. lause koostoimes Ts

MS § 233 lg-ga 1 võimaldab kohtul olukorras, kus kahju tekitamine on küll kindlaks tehtud, aga kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks määrata, hüvitise suuruse otsustada oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et tööotsijate grupp lahkus Eestist 07.11 ja suurem osa grupist jõudis tagasi Eestisse 21.11.2009 ( kd 1, lk 145). Samuti nähtub materjalidest, et see aeg kulus peamiselt sõidule, peatusi tehti bensiinijaamades, kus kasutati ka tasulist WCd ( kd 13 1, lk 121). Sellises olukorras ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kulutuste lugemist igapäevaseks kuluks ja leiab, et inimesed olid sisuliselt sundseisus. Ringkonnakohus peab põhjendatuks taotlejatele 14 päeva eest 10 euro suuruse hüvitise määramist tasulise WC kasutamise eest inimese kohta. S.B. tsiviilhagis nimetatud teki osas jääb hagi rahuldamata, kuna selle võttis kannatanu kaasa (kd 1, lk 146) ja saab seda kasutada edaspidigi. O.K. ja M.L. tegid seoses El Rocios maja eest üüri maksmisega lisakulutusi, millist ei oleks olnud, kui kahju hüvitamise nõude aluseks olnud sündmust ei oleks toimunud, mistõttu kuulub nende hagis eluasemele kulunud summa 50 eurot samuti hüvitamisele. Lisaks on T.S. , F.L. ja A.K. esitatud hagis taotlenud telefonikõnede hüvitamist. Maakohus luges teadaolevaks, et kõne Hispaaniast Eestisse on kallim kui Eestisisene kõne, kuid kohtulikul uurimisel ei tuvastatud kuriteoga seotud telefonikõnede mahtu ning vahet rahvusvaheliste ja sisekõnede vahel. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ka telefonikõnede eest esitatud hagi rahuldamist. F.L. i kohtus antud ütlustest nähtub, et tema sinnajäämise põhjuseks oli ärasõiduks vajaliku raha puudumine, mistõttu saatsid talle lähedased elamisraha. Samuti nähtub pangaväljavõtetest, et rahaülekandeid M.L. e arve kaudu tehti A.K. ile. Ilmselgelt oli kannatanutel selleks vajalik lähedastega ühendust pidada, oma olukorda selgitada ja otsida võimalusi raha saamiseks olukorras, kus viibiti võõras riigis ja eesmärgiks oli kodumaale naasta. Seega leiab ringkonnakohus, et nimetatud kulutused tuleb jätta kahju tekitaja kanda. Seega kuuluvad hüvitamisele ja kannatanute hagid rahuldamisele järgmiselt: G.S. kasuks 741 eurot ja 41 senti, F.L. i kasuks 932 eurot 78 senti, A.K. i kasuks 948 eurot 86 senti, O.K. kasuks 915 eurot 79 senti, M.L. e kasuks 915 eurot 79 senti, T.S. i kasuks 3006 eurot 2 senti. Maakohtu poolt O.O. kasuks mõistetud 897 eurot ja 37 senti ja S.B. kasuks mõistetud 731 eurot 41 sendi osas jääb maakohtu otsus muutmata.

1. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. 11.1 Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooniõiguse kasutamise konsultatsioonile S.H-ga ja teatise koostamiseks 0,5 tundi, kohtuotsuse ja protokolliga tutvumisele 2,5 tundi, apellatsiooni koostamisele ja esitamisele 3,5 tundi ning prokuröri ja kannatanute apellatsioonidega tutvumisele 1 tund, s.o kokku taotleb kaitsja vastavalt 324 euro hüvitamist. 11.2 Eesti Advokatuuri juhatuse
2. detsembri
3. a otsusega on kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“, mida on täiendatud viimati
4. jaanuaril 2013 jõustunud muudatustega (edaspidi Kord). 11.2.1 Korra p 16 kohaselt oli apellatsiooni esitamise ajal (19.06.2013) määratud kaitsja tasu kriminaalasja apellatsioonimenetluseks ettevalmistamise eest 18 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 216 eurot igas kohtuastmes. Kohus peab seetõttu põhjendatuks kaitsja taotluses märgitud summa vähendamist maksimaalse Korras lubatud määrani, millele lisandub käibemaks 43 eurot ja 20 senti. Kokku kuulub hüvitamisele 259 eurot ja 20 senti. Ehkki kaitsja on Korra p-le 11 osundades taotlenud maksimaalse summa suurendamist 25% võrra, ringkonnakohus taotlust ei rahulda, kuna ringkonnakohut hinnangul ei ole tegemist eriliselt töömahuka kriminaalasjaga, samuti ei esine muid p-s 11 sätestatud kaitsjatasu suurendamise aluseid. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb selles osas uue otsuse, tuleb kaitsja tasu KrMS § 185 lg 1 alusel jätta riigi kanda. Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus 14 15