Obsah (8)

§118§ 199§ 63§ 68§ 117§ 2§ 56§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsembril 2012 a. Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-9819 (12240102425) Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistung

§118

lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi lühimenetluse korras U.V isikukood XXX, ei tööta, xxx, varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral, viimati 18.02.2010 Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 1 aasta 7 kuud Tõkend - vahistamine alates 06.06.2012 Kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238; § 306; § 309 lg 1,3; § 315; § 318 lg 1; § 319 lg 1,2, kohus OTSUSTAS: U.V süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises

§ 118

lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ja

§ 63lg 1 alusel mõista karistuseks neli aastat vangistust. Vastavalt Kr

MS § 238 lg 2 vähendada U.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust. Vastavalt

§ 68

lg 1 eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistuse tähtaja hulka ning karistuse kandmise algust arvestada alates 06.06.2012 a. U.V suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine - jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi Irina Žurina taotlus U.V-le riigi õigusabi osutamise eest tasu 422, 40 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu. 0,45 eurot toimiku paljundamise kulu; 1 285 eurot ekspertiisitasu; Välja mõista U.V´ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud 725 eurot süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. 960(230,40+307,20 +422,40) eurot kaitsjatasu. U.V´il tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuulise tähtaja jooksul igakuuliselt, kusjuures esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „U.V 1-12-9819 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid sündmuskohalt võetud 12 tk suitsukoni (pakend nr 1) ja valge tass (pakend nr P-2) mis asuvad hoiul Ida prefektuuris – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 19.12.2012 Süüdistuse sisu: U.V süüdistatakse

§ 118

lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema xxx õhtusel ajal, olles alkoholijoobesxxx xxx korteris, põhjusel, et Mxxx Lxxxo viskas U.V kasupoja suunas tassi, lõi mitmel korral rusikaga näo ja pea piirkonda Mxxx Lxxx`le, millega tekitas kannatanu Mxxx Lxxx`le eluohtlikud tervisekahjustused: aju-kolju kinnine tömp trauma ulatusliku peaaju pehmekelmealuse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Lisaks tekitas U.V Mxxx Lxxx`le järgmised tervisekahjustused: nahaalune verevalum vasaku silma all, marrastus paremal pool otsmikupiirkonnas, põrutushaav vasakul pool ülahuulel, ulatuslik peaaju pehmekelmealune verevalum mõlema poolkera laepoolsel ja mõlemal pool põhimikupoolsel pinnal; nahaalune verevalum vasakul õlavarrel. Seega U.V, tekitades oma tegevusega eluohtliku tervisekahjustuse, pani toime Karistusseadustiku § 118 lg 1 p 1 järgi sätestatud kuriteo. Samal ajal U.V, viibides alkoholijoobesxxx korteris, tahtlikult pekstes Mxxx Lxxxo`le pea piirkonda, põhjustas ettevaatamatusest Mxxx Lxxx surma, mis seisnes selles, et U.V lüües korduvalt rusikate Mxxx Lxxx pea piirkonda, pidas võimalikuks, et tema tegu põhjustab Mxxx Lxxx surma. 01.06.2012.a. oli Maksim Lõssenko koomaseisundis saadetud IdaViru Keskhaiglasse, misjärel Maksim Lõssenko 05.06.2012 kell 20.55 suri kinnise aju–kolju tömbi trauma, peaajupõrutuse tagajärjel. Seega U.V, põhjustades oma tegevusega teise inimese surma ettevaatamatuse tõttu, pani toime Karistusseadustiku § 117 lg 1 järgi sätestatud kuriteo. ASJAOLUD JA PÕHJENDUS U.V tunnistas end kohtuistungil süüdi ja nõustus lühimenetlusega.. Enda ülekuulamist kohtuistungil U.V ei taotlenud ning kinnitas varem antud ütlusi. 2 07.06.2012 kohtueelsel uurimisel U.V poolt antud ütlustest (t lk 68-70) nähtub, et ülekuulamisel oli talle kahtlustuse sisu arusaadav ja ta tunnistas ennast süüdi osaliselt. Andis ütlusi: xxx koos U.V Jxxx kellel on

1. aastane poeg Dxxx Kxxx. 01.06.2012 kella 1718.00 paiku läks oma naabri Mxxx Lxxx juurde, kes elab korteris nr xxx Kodus oli Mxxx, tema isa VxxxLxxx ja tütarlaps nimega Kxxx (perekonnanime ei tea). U.V ja Mxxx tarvitasid alkoholi ja jõid ära 05,1 liitrise samaka. Nad istusid ühes toas, isa magas teises toas. Kxxxalkoholi ei joonud. Õhtul tuli korterisse Dxxx ja kutsus U.V koju. Sel ajal kui Dxxx seisis toa ukse juures, viskas Mxxxportselanist tassi Dxxx suunas ja tass purunes vastu ust. Mxxx istus diivanil, mis asus akna all. U.V istus taburetil Mxxx vastas. Siis U.V tõusis püsti ja lõi Mxxxe ühe korra rusikaga parema lõua piirkonda. Pärast seda tahtis toast väljuda, kuid Mxxx tõusis püsti ja lõi U.V kaks korda rusikaga näkku. U.V vastas talle - lõi kolm korda rusikaga näkku. Mxxx kukkus diivanile ja kaotas teadvuse aga U.V läks koju. Umbes 5-10 minuti pärast tuli tagasi. Mxxx lamas diivanil samas asendis ja oli elus. Huul oli tal katki ja verine. U.V palus Kxxt märja rätiku ning puhastas Mxxx nägu. Seejärel palus ta Kxxx, et ta helistaks kiirabisse, mida ta ka tegi. Kogu aeg U.V katsus Mxxxi pulssi. Siis nägi, kuidas maja juurde saabus kiirabiauto ja pärast seda läks koju. Järgmisel päeval Kxxx ütles U.V-le, et Mxxx viidi xxx. U.V saadud löökide pärast tundis füüsilist valu, kuid traumapunkti ei ole pöördunud. Mxxx surmast U.V sai teada Kxxx. U.V ei olnud tahtlust tekitada Mxxxe eluohtlikke vigastusi ja seda enam surma. Oli lihtsalt tavaline kaklus. 14.09.2012 kahtlustatava ülekuulamisel (t lk 78-80) U.V jäi oma ütluste juurde, kinnitas oma varem antud ütlusi ega kavatsenud neid muuta. Täiendas oma ütlusi selles osas, et marrastus MxxxLxxxparemal pool otsmikupiirkonnas ei ole tema tekitatud. Nädal enne juhtunut oli tema juures külas ja Mxxx Lxxxlõi end peaga vastu sektsioonkapi klaasi, mille tagajärjel hakkas tal otsmikust verd tulema. Miks ta niimoodi tegi, U.V ei tea. Samuti ei tea U.V midagi nahaalusest verevalumist tema vasakul õlavarrel, sest ta teda sinna ei löönud. Pärast seda, kui Mxxx Lxxx kaotas teadvuse U.V läks tema korterist ära ja oli ära 15-20 minutit. xxx on teostatud sündmuskoha vaatlus aadressil xxx, mille tulemused on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis (t lk 1-6) koos fototabelitega selle juurde. Sündmuskoha vaatlusel on tuvastatud, et vaatluse kohaks on kahetoaline korter, mis asub kolmekordse kahe sissekäiguga maja esimese sissekäigu teisel korrusel. Trepimademel asub korter nr 9 paremal pool. Välisuks on varustatud ühe siselukuga. Lukul ja uksel vigastusi ei oie. Vaatluse hetkel on korteris seespool lukuaugus võti. Esikust paremal on tuba. Toa parema seina ääres seisab tume sektsioon. Sektsiooni ees on laud. Laual on plastmassist pudel, milles läbipaistev lõhnatu vedelik, ajalehed, raamat, 3 tuhatoosi suitsukonide ja tuhaga, 2 tulemasinat, sangata valge kruus, taldrikul sai, keraamiline pokaal, tühi punane suitsupakk More. Tugitooli kõrval on tühi klaaspudel valge-sinise-hõbedase etiketiga kirjaga Skandinavian Vodka 0,5 l. Tugitooli taga on tühi klaaspudel valge-sinise etiketiga ja allkirjaga Rahva viin. Põrandal tugitooli kõrval on väikesed valged kruusikillud, millel on lillemuster ja sees on kuldne triip. Edasi seina ääres akna juures on diivan, millel on beeži-oranžiga pehmendusega katteriie. Diivanil on segamini riided. Peale riiete diivanilt ära võtmist heledal saunalinal, tekikotil ja padjal, mis on aknale lähemal oleval diivaniserval, diivani seljatoe välimisel alumisel osal, mis koosneb kolmest osast, aknapoolse äärmisel ja keskmisel osal on selja pool punased plekid. Tekikotil on suur värske punase aine plekk. Selle toa ratastega laualt võeti sangata väike valge kruus, suurest ümmargusest valgest läbipaistvast klaasist ja kantidega välisservaga tuhatoosist suitsukonid. Välisuksest vasakul korteris on tuba, kus paremal kušetil magab mees. Selles toas, vannitoas, tualetis ja köögis on praht ja vanad asjad, riided, mööbliesemed. 3 11.06.2012 asitõendi vaatlusprotokollis (t lk 18-19) vaadeldi 01.06.2012 sündmuskohalt IdaVirumaa Kiviõli linn Soo tn 1-9 korterist ära võetud tassi. Tass on valget värvi ja keraamiline. Tassi pikkus on ligikaudu 5,5 cm ja põhja diameeter on ligikaudu 4,0 cm ja suu koha juurest mõõtes 5,0 cm. Tassil puudub hoidmise koht ning samuti on nii tassi sees kui ka väljaspool mõrad, (foto nr 1,2). Tunnistaja KxxxTxxxülekuulamise protokollist (t lk 21-27) nähtub, et xxx õhtusel ajal oli ta külas Mxxx Lxxxl aadressil xxx hommikul kella 9.00 paiku tuli tema tuttav Aleksei ning Mxxx ja Aleksei jõid koos puskarit. Õhtul tuli naabripoiss Dxxx, kes elab 8-s korteris. Ta ootas Alekseid. Mxxxei tahtnud, et xxxorteris oleks. Dxxxseisis toa uksel. Mxxx istus diivanil. Diivan seisis akna all, toaukse vastas. Mxxx haaras kruusi laualt ja viskas sellega. Kruus lendas vastu uksepiida ülemist osa ja purunes. Aleksei seisis sel ajal ukse juures. Peale seda, kui Mxxx kruusi viskas, Aleksei hüppas Mxxxi juurde. Tunnistaja K. Txxx olin sel hetkel Maxx kõrval diivanil. Aleksei lõi Mxxxe rusikaga vastu nägu ja lõi ta huule lõhki. Mxxx lõi vastuseks samuti Alekseid. Tunnistajale tundus, et ta tabas vastu lõuga. Aleksei lõi Mxxxe rusikaga vastu pead, aga seejärel vastu kaela. Kokku lõi 2-3 korda vastu pead ja mitu korda vastu kaela. Peale seda Aleksei võttis Dxxx endaga kaasa ja läks ära. Mxxxistus diivanil, kattes kätega pead. Mxxx ei rääkinud midagi. Paari minuti pärast Aleksei tuli tagasi. Aleksei tuli tagasi üksinda. Ta tõstis Mxxxpead kaelast. Mxxx nägu oli peaaegu üleni verine. Mxxx oli teadvuseta. Aleksei palus tunnistajalt märga kaltsu ja hakkas Mxxxi nägu pühkima. Peale seda ta ütles, et ta kutsuks välja kiirabi. Peale seda Aleksei läks korterist ära. Kiirabibrigaad saabus kohale ja Mxxx viidi haiglasse. Mxxx ja Aleksei olid tuttavad. Tunnistaja K. Txxx teab Alekseid umbes 4 kuud. Varem Aleksei ja Mxxxi vahel konflikte polnud. Kiirabitöötajad osutasid Mxxxe abi. Mxxxja Aleksei jõid alkoholi ühest pitsist (valge keraamiline kruus katkise sangaga). Õhtu jooksul Aleksei, Maxxx ja tunnistaja K. Txxx tõmbasid sigarette More (punane pakk). Konid panid suurde ümmargusse klaasist tuhatoosi. Aleksei nimetas Mxxx löömise ajal ebasündsate sõnadega. Tunnistaja K. Txxxsai aru, et Aleksei sai vihaseks ja peksis Mxxx selle eest, et Mxxx viskas kruusi Dixxxpihta. Kui kiirabi korterisse kohale tuli, lükkasid nad laua sektsiooni juurde, aga diivani koos Mxxxnihutasid vasaku seina juurde. Peale seda kiirabi töötajad (kaks naist) hakkasid Mxxx põrandale tõmbama ja seejuures nad lõi tema pea kogemata vastu radiaatori alumist horisontaalselt toru. Löök käis vastu pea parema kõrvataguse piirkonda. Naine püüdis Mxxi reanimeerida, pannes talle õhuballooni. Tegi kunstlikku hingamist. Kohe päris alguses, kui kiirabitöötajad tulid korterisse, siis küsisid tunnistajalt: „Millal ta suri?'' Tunnistaja vastas, et ei tea. Kui ta käis kiirabil vastas, siis Mxxx hingas (ta kontrollis hingamist peegliga), kuid ta oli teadvuseta. Tunnistaja Dxxx Kxxx(t lk 37-38) andis ütlusi selle kohta, et elab xxx koos ema Alxxx Jxxxa. Detsembrist 2011 koos nendega hakkas elama Aleksei, keda ta kutsus Ljxxx. Ühel päeval (suvel 2012) oli ta koos Lxxxa kodus. Talle kingiti sünnipäevaks kutsikas ja nad kavatsesid Lxxx koeraga jalutama minna. Vahepeal läks Lxxxnaabri juurde korterisse nr
2. Tunnistaja läks naaberkorterisse Lxxx järele. Kui korterisse sisenes, nägi, et Sxxx poeg istub suures toas ja joob. Lxxx ei joonud, ta ainult suitsetas. Samuti oli seal korteris Kxxx, kes seisis akna juures. Tunnistaja kutsus Lxxxt kutsikaga jalutama. Sel ajal võttis xxxoeg (s.o. kannatanu MxxxLxxx) laualt tassi ja viskas tunnistaja D. Kxxxi pihta. Tass lendas tast mööda ja läks vastu ust kildudeks. Selle peale, hakkas Lxxxa Sxxxpoega (s.o. MxxxLxxxt) peksma. Tunnistaja D. Kxxx ei näinud, kas Slxxx poeg peksis vastu. Kuna Lxxx lükkas teda enne kaklust esikusse, ei näinud ta kes keda ja mitu korda lõi. Pärast tuli ema ja saatis ta koju. Tunnistaja U.V Jxxxa (t lk 40-41) ütluste kohaselt ta elab xxx koos oma poja Dxxxi Koxxx. Umbes kolm aastat tagasi sai tuttavaks U.V-ga, kes elas siis xxx hakkasid Alekseiga koos elama tema korteris. Neil olid head suhted, samuti tema pojaga. 4 xxx hommikul oli ta kodus. Samuti olid kodus ka Aleksei ja xxx Kella 10.30 paiku läks ta aiamaale. Kella 17.00 -17.30 paiku tuli koju tagasi. Nägi, et naaberkorteri nr 9 uks oli lahti ja esikus seisab tema poeg. Selles korteris elab Sxxx Lxxxja tema poeg Mxxx. Läks korterisse ja nägi, et suures toas kaklevad Mxxx ja Aleksei. Samuti oli toas Mxxx sõbranna KxxxTxxx, kes seisis akna juures ja vaatas kaklust pealt. Tunnistaja U.V Jxxx saatis oma poja koju ja lahutas kaklejad. Nägi, et Mxxx on huul katki, Alekseil ta kehavigastusi ei näinud. Pärast seda ta viis Aleksei koju ja ise läks tagasi korterisse nr 9, et Kxxxa suitsu teha. Kui tuli korterisse, istus Mxxx suures toal laua taga voodil. Nad tegid Kxxxsuitsu samas toas ja ta nägi, kuidas Mxxx magama heitis. xxxi kurtnud millelgi üle. Ta tegi suitsu ja läks koju. Umbes poole tunni pärast tuli tema korterisse Kxxx ja ütles, et Mxxx ei hinga. Aleksei ütles Kxxx, et ta kutsuks kiiresti kiirabi ja seejärel läksid nad koos korterisse nr
3. Seejärel tunnistaja nägi kuidas tuli kiirabi ja Mxxxviidi haiglasse. 05.06.2012 õhtul sai teada, et Mxxxsuri. Järgmisel päeval võttis politsei Aleksei kinni. Kahtlustatava U.V (t lk 65-66) kinnipidamise protokollist nähtub, et teda peeti kinni 06.06.2012 kell 12.40 ning isikul nähtavaid kehavigastusi ei ole. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis (t lk 31-35) väljendatud eksperdiarvamuse kohaselt MxxxLxxxsurma põhjuseks oli aju-kolju kinnine tömp trauma ulatusliku peaaju pehmekelmealuse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel (SA Ida-Viru keskhaigla haiguslugu nr 12-06869/55) kannatanu surm saabus 05.06.2012 a kl 20.55 SA IVKH intensiivravi palatis. M. Lõssenko surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised tervisekahjustused: vähemärgatav nahaalune verevalum vasaku silma all, marrastus paremal pool otsmikupiirkonnas, põrutushaav vasakul pool ülahuulel, ulatuslik peaaju pehmekelmealune verevalum mõlema poolkera laepoolsel ja mõlemal pool põhimikupoolsel pinnal; vähemärgatav nahaalune verevalum vasakul õlavarrel. Arvestades vigastuste morfoloogilisi iseärasusi - marrastus otsmikupiirkonnas kaetud paksu koorikuga; nahaalune verevalum vasaku silma all vähemärgatav, lilla; huulehaava servades sedastatav granulatsioonikude - on alust arvata, et need vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (võimalik, et rusika või muu sarnase esemega) mitte vähem kui 3-6 päeva enne surma. Arvestades vasakul õlavarrel esineva nahaaluse verevalumi morfoloogilisi iseärasusi - sinakas värvus roheke äärisega - on alust arvata, et see vigastus on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist tömbi piiratud pinnaga esemega mitte vähem kui 6-8 päeva enne surma. Kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel 01.06.2012 a. kl. 23.10 SA IVKH intensiivravi osakonnas kannatanult võetud veres oli etanooli kontsentratsioon 2,88 g/l, mis vastab elaval isikul raskele alkohoolsele joobele; 01.06.2012 a kl.21.45 kannatanult võetud veres ei leitud narkootilisi aineid. Toksikoloogiauuringul nr 584/26.06.2012 Mxxx Lxxx surnukeha verest ega silmaklaaskeha vedelikust ei leitud etanooli; verest leiti tramadooli. Kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel tramadooli manustati SA IVKH-s kannatanu ravi käigus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav U.V pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Kohus loeb süüdistatava U.V süü temale esitatud süüdistustes tõendatuks tunnistajate 5 Kxxx Toxxxgi, xxxxxxi, U.V Jxxx ja süüdistatava enda ütlustega, eksperdiarvamusega, aga ka muude asjas kogutud tõenditega s.o sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja asitõendi vaatlusprotokolliga. Tunnistajad Kxxx Txxx, Dxxx Kxxxv ja AlxxxJxxxa nägid, et xxx korteris, U.V, viibides alkoholijoobes, lõi Mxxx Lxxxt, millega tekitas kannatanu Mxxx Lõxx tervisekahjustused ja nimetatud ütlused seonduvad eksperdiarvamusega ekspertiisiaktis ja ekspertiisiaktiga. Tunnistajate ütlused ei ole omavahel vastuolus ja osutavad U.V-le kui isikule, kes kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, lüües teda korduvalt vastastikuse kakluse käigus vastu pead. Põhjust tunnistajate ütluste usaldusväärsuses kahelda ei ilmne. Süüdistatav U.V ise tunnistas kohtuistungil talle inkrimineeritud kuriteos oma süüd ning eeluurimisel andis ütlusi, et 01.06.2012 õhtul ta oli kannatanu Maksim Lõssenko juures korteris ning nende vahel tekkis kaklus, mille käigus ta lõi korduvalt kannatanut rusikaga näkku. Selle tagajärjel kannatanu kukkus diivanile ja kaotas teadvuse. U.V ei olnud tahtlust tekitada Maksimile eluohtlikke vigastusi ja seda enam surma. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et Mxxx Lxxx surma põhjuseks oli aju-kolju kinnine tömp trauma ulatusliku peaaju pehmekelmealuse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Kannatanu surm saabus 05.06.2012 .a .kl 20.
4. M. Lxxxo surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati ja U.V tahtliku tegevusega on alust seostada järgmisi tervisekahjustusi: ulatuslik peaaju pehmekelmealune verevalum mõlema poolkera laepoolsel ja mõlemal pool põhimikupoolsel pinnal;. Nahaalune verevalum vasaku silma all, marrastus paremal pool otsmikupiirkonnas, põrutushaav vasakul pool ülahuulel võisid olla tekitatud löökidest rusikaga mitte vähem kui 3-6 päeva enne surma. Nahaalune verevalum vasakul õlavarrel on tekitatud löögist tömbi piiratud pinnaga esemega mitte vähem kui 6-8 päeva enne surma. Eksperdiarvamuses kirjeldatud vigastuste tekitamise viis ja aeg haakub süüdistatava enda ning tunnistajate Kxxxa Txxi, xxxxxxvi, U.V Jxxxa ütlusega U.V poolt Mxxx Lxxxo peksmise kohta. Kuna U.V lõi kannatanut, süüdistatava enda sõnul rusikaga parema lõua piirkonda ja seejärel kolm korda rusikaga näkku, mille tagajärjel M. Lxxx kukkus diivanile ja kaotas teadvuse, siis on kannatanul kindlakstehtud vigastused (kolju kinnine tömp trauma ulatusliku peaaju pehmekelmealuse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis peaajuturse) põhjuslikus seoses süüdistatava teoga. Kuigi tunnistaja KxxxToxxxülekuulamisel avaldas, et kui kiirabi töötajad (kaks naist) hakkasid Mxxx põrandale tõmbama ja seejuures lõi nad tema pea kogemata vastu radiaatori alumist horisontaalselt toru. Löök käis vastu pea parema kõrvataguse piirkonda, on väheustav, et nimetatud löök võis oluliselt mõjutada kannatanu Mxxx Lxxxo seisundit, kuna viimane oli sel ajal teadvuseta varasemalt saadud löökidest. Eksperdiarvamusest nähtub, et nahaalune verevalum vasaku silma all, marrastus paremal pool otsmikupiirkonnas, põrutushaav vasakul pool ülahuulel võisid olla tekitatud löökidest rusikaga mitte vähem kui 3-6 päeva enne surma. Seega 01.06.2012 saadud löökidest. U.V ka ise ei välistanud, et kannatanul võivad olla tõsised vigastused sest hiljem puhastas ta märja rätikuga kannatanu nägu verest puhtaks ja seejärel palus ta Krxxx, et ta helistaks kiirabisse, mida tema ka tegi. Kogu aeg katsus U.V Mxxxpulssi. Nägi maja juurde kiirabiauto saabumist ja pärast seda läks koju. U.V ütlused selles osas, et marrastus Mxxx Lxxx paremal pool otsmikupiirkonnas ei ole tema tekitatud kuna nädal enne juhtunut oli tema juures külas ja Mxxx Lxxxo lõi peaga vastu sektsioonkapi klaasi, mille tagajärjel hakkas tal otsmikust verd tulema. Samuti ei tea U.V midagi nahaalusest verevalumist tema vasakul õlavarrel, sest ta teda sinna ei löönud. 6 Nimetatud U.V ütlusi kannatanu varasemate vigastuste olemasolu osas ei ole võimalik toimiku materjali põhjal kontrollida. Süüdistatava sõnul need kannatanu vigastused olid saadud nädal enne 01.06.2012 sündmusi kuid puuduvad tõendid, mis seostaksid nende tekitamist U.V-ga ja seda kinnitaksid. Kohus arvestab U.V süü ülestunnistamist selles, et Mxxx Lõxxx kaotas teadvuse peale U.V lööke rusikaga Mxxx Lxxxe näo ja pea piirkonda. Teised kannatanuga samas ruumis viibinud isikud peale U.V füüsilist vägivalda Mxxx Lxxx suhtes ei kasutanud. M.Lxxxviidi suhteliselt lühikese ajavahemiku möödumisel peale U.V poolt kannatanu löömist haiglasse, kus ta hiljem ka suri saadud tervisekahjustuste tagajärjel. Süüdistatav U.V kasutas kannatanu suhtes vägivalda otsese tahtlusega ja põhjustas tagajärje - raske tervisekahjustuse vähemalt kaudse tahtlusega. Teist inimest rusikaga pähe, ehk elutähtsa organite piirkonda korduvalt lüües möönis U.V, et sellega võib ta tekitada kannatanu elule ohtliku tervisekahjustuse.

§ 118

lg 1 p 1 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises, kusjuures see konkreetne tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, ei oma tähtsust, kuivõrd tegemist on suvalise teokirjelduse koosseisuga. Süüdlase tegevus peab olema saabunud tagajärjega põhjuslikus seoses. Eluohtlik on tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust, kusjuures süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav U.V lüües kannatanu Mxxx Lxxxt mitmel korral rusikaga pea piirkonda möönis igasuguse tervisekahjustuse tekitamise võimalikkust. Süüdistatava U.V poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud

§ 118

lg 1 p 1 järgi, sest ta süüdistuses tähendatud ajal ja kohas tungis kallale kannatanu Mxxx Lõxxx ja lõi teda rusikaga näo ja pea piirkonda, põhjustades viimasele aju-kolju kinnise tömbi trauma ulatusliku peaaju pehmekelmealuse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis peaajuturse, mis on eluohtlik tervisekahjustus. U.V süüdistatakse ka

§ 117lg 1 järgi, s.o teise inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest.

Mxxx Lxxx surma saabumise ja süüdistatava tegevuse vahel esineb kausaalne seos – tema tekitatud raske tervisekahjustus põhjustas kannatanul aju-kolju kinnise tömbi trauma ulatusliku peaaju pehmekelmealuse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis peaajuturse, mille tagajärjel omakorda saabus kannatanu surm. Ettevaatamatus süü vormina seisneb selles, et U.V, pidades küll võimalikuks, et tema löögid võivad põhjustada ohu kannatanu elule, ei soovinud ometi kannatanu surma saabumist ja lootis seda vältida. Süüdistatava ning tunnistajate Kxxxa Txxxi ja AxxxJxxxva ütluste põhjal olid U.V ja Mxxx Lxxx pigem joomakaaslased. Kergemeelsust süüdistatava käitumises näitab kohtu arvates see, et ta tundis küll muret kannatanu seisundi pärast (umbes 5-20 minuti pärast tuli tagasi, Mxxx lamas diivanil samas asendis ja oli elus. Huul oli tal katki ja verine. U.V palus Kxxxt märja rätiku ning puhastas Mxxxi nägu. Seejärel palus ta Kxxxt, et ta helistaks kiirabisse. Kogu aeg katsus Mxxxi pulssi. Siis nägi maja juurde kiirabiauto saabumist ja pärast seda läks koju), kuid ei olnud siiski piisavalt tähelepanelik, tajumaks objektiivselt ettenähtavat ohtu xxx Lxxxo elule. Süüdistatava U.V käitumises esinevad talle inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, ta on süüvõimeline, tema süüd ja tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, seega tuleb ta süüdi tunnistada

§-de 118 lg 1 p 1 ja 117 lg 1 järgi ning mõista temale karistus. 7

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56

lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava U.V karistust kergendab kohtuistungil süü tunnistamine. Süüdistatava U.V karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Kohus leidis, et süüdistatava vastutust kergendavaks asjaoluks on MxxxLxxxprovotseeriv käitumine, kes reageeris viimase käitumisele füüsilise vägivalla kasutamisega tema lähedase, alaealise pereliikme suunas tassi viskamisega, mis alaealist siiski ei tabanud. U.V vastutust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus aga ka kannatanule arstiabi kustumise korraldamine abi osutamiseks. U.V süü suuruse hindamisel võtab kohus aluseks teo toimepanemise asjaolud – kannatanu kehaline väärkohtlemine, mille tagajärjeks oli temale raske tervisekahjustuse tekkimine, millega oli põhjustatud oht elule toimus olukorras, kus süüdistatav ja kannatanu ühiselt tarvitasid alkoholi. Kannatanu ja U.V omavahelised suhted ei olnud vaenulikud, varem nende vahel konflikte polnud, süüdistatava vägivaldne käitumine vallandus joobeseisundis, kus tema enesekontroll vähenes. 01.06.2012.a. olid kannatanu ja süüdistatav koos tarvitanud alkoholi. U.V on varasemalt mitmel korral karistatud alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude toimepanemise eest (t lk 59-63). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatava U.V isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat U.V tuleb lugeda isikuks, keda on varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud.

§ 117

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on

§ 4

lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette kuni kolmeaastane vangistus.

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on

§ 4

lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastane vangistus. Kohus, juhindudes Riigikohtu lahenditest kriminaalasjades nr 3-1-1-99-04 ja 3-1-1-1-08 leiab, et U.V pani Maksim Lõssenkot lüües ning sellega kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamise ja ettevaatamatusest kannatanu surma põhjustamisega õiguslikult toime ühe teo, mis tuleb kvalifitseerida

§ 118

lg 1 p 1 ja

§ 117lg 1 järgi.

Seega on U.V toime pannud ühe teo, mis vastab kahele eri süüteokoosseisule ning talle tuleb

§ 63

lg 1 järgi mõista karistus

§ 118lg 1 p 1 kui seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud tegudest ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuritegudest lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ja määra valiku aluseks. Kohus on seisukohal, et süü suurust, karistust kergendava asjaolu esinemist ning eripreventiivset prognoosi arvestades süüdistatavat U.V-le tuleb mõista karistuseks vangistus

§118

lg 1 ettenähtud sanktsiooni alammääras, sest selliselt on kohtu arvates piisav karistuse eesmärke süüdistatava U.V puhul saavutada. Karistuse mõistmisel peab kohus vajalikuks arvestada süüdistatava varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatavust aga ka kuriteo toimepanemist alkoholijoobes, mis välistab mõistetud vangistuse tingimusliku kohaldamise vaatamata süüd oluliselt kergendavate asjaolude olemasolule. Riigikohus on oma lahendites korduvalt väljendanud seisukohta, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla vaid kergemate kuritegude puhul ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Arvestades kõike eeltoodut on kohtu arvates välistatud süüdistatava U.V karistusest tingimisi vabastamine. 8 KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Kuna U.V on viibinud alates 06.06.2012 eelvangistuses (t lk 74-75), siis tuleb

§68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistuse tähtaja hulka ning karistuse kandmise algust arvestada alates 06.06.2012 a. Tõkend - vahistamine - tuleb jätta muutmata kuni U.V vangistuse kandmisele asumiseni, et oleks tagatud kohtuotsuse täitmine. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 1 ja lg 2 sätteid kohaldades esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 palga alammäära ehk 725 eurot; kohtuarstliku ekspertiisi maksumus – 285 eurot (t lk 36), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0,45 eurot (t lk 87) ning vandeadvokaat Irina Žurinale riigieelarvest väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitis kokku summas 960(230,40+307,20 +422,40) eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu tuleb jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud : 0,45 eurot toimiku paljundamise kulu; 285 eurot ekspertiisitasu; (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma 9