Obsah (7)

§ 189§ 239§ 310§ 175§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 01. märts 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-10-16675 (kohtueelses menetluse

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada I.K süüdi karistusseadustiku (KarS) § 215 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 320 eurot; KarS § 66 lg 1 alusel määrata I.K-le mõistetud rahaline karistus 320 eurot tasumisele ositi mitte vähem kui 64 eurot kuus; tühistada I.K-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Tõnu T.a tsiviilhagi ning välja mõista I.K-lt 6800 krooni, s.o 434 eurot 60 senti Tõnu T.a kasuks; 2.2 välja mõista I.K-lt sundraha 417 eurot 03 senti, riigi õigusabi tasu 57 eurot 53 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 477,26 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a aprilli kuust igakuise menetluskulu osa 39 eurot 78 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.3 I.K-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 152,43 eurot jätta riigi kanda; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu ja sellega seotud riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 95,68 eurot, sh riigi õigusabi tasu 19,18 eurot, maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vahur Krinalile. Selgitused
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-10-16675“); 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-16675“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (

§ 239

- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on I.K-le mõistetavaks karistuseks KarS § 215 lg 2 p 1 järgi rahaline karistus 100 päevamäära; KarS § 66 alusel mõista karistuse tasumine ositi 5 kuu jooksul. I.K on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles varem korduvalt karistatud salajaste varguste toimepanemiste eest, millised karistused ei ole kustunud, 12.09.2010 kella 23 paiku Viljandimaal xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxx xxx xx x krundil käivitas Tõnu T.ale kuuluva traktori MTZ 82 reg nr 5206 XX ning sõitis sama traktoriga ca 15 meetrit, kus tema edasiliikumist takistati. Omavolilise sõiduki kasutamisega põhjustas I.K 2 hüdrolaaduri rehvi väärtusega kokku 5000 krooni ja starteri väärtusega 1800 krooni purunemise. I.K on talle kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi võõra asja omavolilise ajutise kasutamisena isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS (Võlaõigusseaduse) § 1043 alusel. 2 Tõnu T. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 6800 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 600 krooni riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 1188 krooni, kokku kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 1788 krooni. I.K kaitsja Vahur Krinal on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,18 eurot ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 76,50 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu 19,18 eurot ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 76,50 eurot tuleb arvestada advokaat Vahur Krinalile. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 57,53 eurot ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 152,43 eurot. Sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 152,43 eurot jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata.

§ 175

lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 57,53 eurot.

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2 eurot 70 senti. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. 3 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb I.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot, õigusabi tasu 57,53 (38,35+19,18) eurot, postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Kalev Kuningas Kohtunik 4