lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. J.P tunnistati Viru Maakohtu 14.12.2011 kohtuotsusega süüdi
järgi ja karistati 6 kuulise vangistusega.
alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.07.2011, s.o 1 päev ja kandmisele kuulus 5 kuud 29 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga 2 aastat. Katseaja kestel pidi J.P täitma
lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid.
Katseaja algus 14.12.2011. Viru Maakohtu 14.10.2013 kohtumäärusega pikendati J.P-le Viru Maakohtu 14.12.2011 kohtuotsusega mõistetud katseaega 1 aasta võrra, s.o kuni 13.12.2014 ning määrati J.P-le Viru Maakohtu 14.12.2011 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendavad kohustused vastavalt
lg 2 p 5,8- osaleda sotsiaalabiprogrammis xxx ja läbida alkoholivastane võõrutusravi 01.12.2013. J.P selgitas kohtus, et jah ta tarvitas alkoholi katseajal, aga see oli ainilt kolmel korral. Ta on nõus minema alkoholivastasele ravile, mida talle kohus määraski. Senini ta ei läinud, sest algul tuleb olla 1 kuu jooksul Töötukassa arvel ja siis ravi tasuta. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Erakorralisest ettekandest on näha, et esmakohtumisel 09.01.2011 tutvustati J.P-le kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. J.P kinnitas oma allkirjaga 09.01.2011, et on õiguste ja kohustustega tutvunud, need on talle arusaadavad (lk 100). Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohaselt rikub J.P temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. J.P on antud kohustust rikkunud eelnevalt 01.10.2013, mil kodukülastuse käigus tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholijoove 1,169 mg/l. Antud rikkumisega määrati J.P-le täiendavad kohustused osaleda sotsiaalabiprogrammis "xxx alluda ravile tema eelneval nõusolekul tähtajaga 01.12.2013 ning pikendati katseaega ühe aasta võrra. 15.10.2013 sotsiaalprogrammi "xxx" esimesele kohtumisele J.P ei ilmunud, tuues talle helistades põhjuseks, et magab ning unustas programmi ära. Samal päeval xxx ajal tuli kriminaalhooldusalune J.P Jõhvi talituses kriminaalhooldusametniku Signe Velbaumi vastuvõtule joobetunnsutega. Isik pandi puhuma, mille käigus tuvastati kriminaalhooldusalusel J.P indikaatorvahendiga Alcotector -2WAT-892 C2H50H väljahingatavas õhus alkoholijoove 0,601 mg/l (lk 101-102). 15.10.2013 antud kirjalikus seletuses J.P selgitab, et tarvitas 14.10.2013 viina, kuna hammas tugevasti valutas ning tabletid teda ei aidanud. Kirjutas, et on teadlik oma kohustusest mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Seega rikkus J.P kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. xxx on J.P programmis osalenud. J.P sõnul võttis ta end 04.10.2013 Töötukassas töötuna arvele kindlustamaks endale sotsiaalsed garantiid ning eesmärgiga läbida võõrutusravi. Praeguse seisuga ta ei ole veel ravi läbinud. Samas varasematest vestlustest J.P naabriga on selgunud, et J.P tarvitab alkoholi iganädalaselt. Hooldusalune käitub vägivaldselt - teda kardavad kolm last ning elukaaslane. Elukaaslasel on korduvalt olnud vägivalla tundemärke. Sageli esineb ka karjumist ja märatsemist. J.P nendega ei nõustu. Leiab, et tal puudub alkoholiprobleem ning kodus on suhted stabiilsed. Katseajal J.P uusi rikkumisi toime pannud ei ole. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole endale oma alkoholilembusest tingitud probleemi tõsidust teadvistanud ega saa hästi aru, et tema puhul kehtib kohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keeld. Ta selgitab, et tarvitas ainult kolmel korral alkoholi, näidates sellega, et sisuliselt ei näe ta rikkumises probleemi, kui rikkumine esineb paar korda kogu katseaja jooksul. Selline suhtumine karistuse kandmisest tingumuslikusse vabastamisse ei ole kohtu arvates aktsepteeritav ja õõnestab karistuse mõistet. Ilmekas asjaolu ka see, et alates 04.11.2013, ehl ajast, mil alkoholivastane ravi on tema jaoks tasuta, ei teinud süüdimõistetu ühtegi pingutust minna ravile. Kohtu küsimusele, miks ta seni ravile siiski ei läinud, vastas süüdimõistetu, et vist unustas ära. Kohus leiab, et sellega näitab süüdimõistetu vastutustundetut ja kergemeelset suhtumist kriminaalholdussesse ja kohus peab nõustuma kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse järkamine ei ole enam otstarbekas. Isiku puhul oli varem kohaldatud kergem reageerind samalaadsele rikkumiselepikendati katseaega, määrati täiendav kohustus läbida alkoholiravi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Tuyleb tunnistada, et ka sotsiaalproghrammi esimesele kohtumilele 15.10.2013 jättis isik ilmumata, ja ilmus samal päeval vastuvõtule alkoholi tarvitamise tunnustega. Alkoholivastasele ravile ei ole senini asunud, kuyigi alates 04.11.2013 on see tema jaoks tasuta. Kriminaalhooldus J.P suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kohustusi. Rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Seega J.P ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Isiku alkoholilembus oli ja jääbki riskiks, mille tõttu ei oleks kriminaalhooldus efektiivne meede karistuse eesmärkide saavutamiseks. Tuleb märkida, et isik vaatamata lubadustele ei teinud midagi alkoholi liigtarvitamisest loobumiseks, kuigi andis kriminaalhooldusametnikule vastava lubaduse (lk 76). Seetõttu tuleb tunnistada kriminaalhoolduse läbiviimine ebaõnnestunuks ja see on süüdimõistetu süül. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning J.P tuleb saata karistust kandma. Juhindudes
MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Signe Velbaumi taotlus J.P-le täitmisele pööramiseks rahuldada. mõistetud karistuse Pöörata J.P-le Viru Maakohtu 14.12.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 5 (viis) kuud 29 päeva vangistust, täitmisele. Saata J.P kandma karistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.