Obsah (7)

§ 424§ 68§ 2§ 3§ 32§ 56§ 69

Ärakiri 1-12-4692 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2012. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-12-4692 (11257000191) Kohtukoosseis Kohtunik Tamb

§ 424

järgi lühimenetluses Prokurör Ülle Tamm Süüdistatav O.V - isikukood XXX, elukoht *, * kodanik, *haridus, emakeel, *, karistatud kriminaalkorras 14 korral, kahtlustatavana kinni peetud 22.09.-23.09.2011.a. Kaitsja Advokaat Kaire Aus RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista O.V

§ 424järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 ( kuus) kuud . 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 s.o 6 kuu vangistuse võrra ja mõista O.V-le karistuseks vangistus 1 ( üks) aasta. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka O.V kahtlustatavana kinnipidamine 22.09.- 23.09.2011 , s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks on vangistus 11 ( üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

1. Tühistada O.V suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista O.V-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-11- 2 4692, menetluskulu)/: - sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot ja 56 senti; - koopiate tegemise kulu 45 senti. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS O.V süüdistatakse selles, et tema omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 22.septembril 2011.a. kella 19:5 ajal Lääne maakonnas Lihula vallas RistiVirtsu maantee
4. kilomeetril, liikudes Virtsu suunas, isiklikku sõiduautot Mercedes Benz E290 registreerimisnumbrig a * alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1,17 mg/l +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,07 mg/l, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST , mistõttu juhtis O.V mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani O.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 3

lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Teo vastavus süüteokoosseisule.

§ 424näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdistatav O.V on andnud kohtueelselt uurimisel ütluseid selle kohta, et teel Lihulasse käis mitmes poes – Märjamaal, Vigalas – kus ostis alkoholi. Alkoholi tarvitas autos sõites, juues ära 0,33 liitrise pudeli rummi. Kasari poes ostis teise samasuguse pudeli rummi, mille jõi ära. Kasari baari juures istus rooli ja hakkas Lihula poole sõitma, paari kilomeetri pärast pidas politsei auto kinni. Politsei pani puhuma, oli nõus tuvastatud joobeseisundiga. 3 Kohtuistungil süüdistatav enda küsitlemist ei soovinud, kuid tunnistas enda süüd joobes juhtimises ja kahetseb oma tegu. M ootorsõiduki juhtimist joobeseisundis ei oska põhjendada, kuid leiab, et joobes juhtimine on igati häbiväärne tegu. Kohtueelsel uurimisel on tunnistajana andnud ütluseid E . E. – L., kelle ütluste järgi oli ta 22.09.2011.a. tööl graafikujärgses patrullis koos H. P. Kell 19.15 ajal sai tunnistaja juhtimiskeskuselt väljakutse, et Kasari baari juures hakkas liikuma halli värvi Mercedes-Benz, mille juht on joobes. Kell 19.25 peeti Risti- Virtsu mnt 40ndal kilomeetril kinni halli värvi sõiduauto Mercedes-Benz reg nr *, mille roolis olnud meeskodanik oli ilmselgelt alkoholijoobes. H. P. kontrollis Mercedese roolis olnud mehe alkoholijoovet, paludes tal puhuda alkomeetrisse Lion 500 nr 1168A

1. Menetlustoimingust isik ei keeldunud ning puhuski alkomeetrisse, näit oli 1,20 mg/l väljahingatavas õhus. Haapsalus kontrollis H. P. O.V joovet ka tõendusliku alkomeetriga, mis andis lõplikuks vastuseks isikul joobe 1,07 mg/l väljahingatavas õhus. Seda, et politsei O.V-ga sündmuskohal 22.09.2011.a. kohtus nagu kinnitas tunnistaja E. E. –L. ja tema kui juhi joovet sündmuskohal kontrollis, näitab ettekanne mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiselt tabamise kohta /tl 2/, kus O.V suhtes on 22.09.2011 kell 19.25 Lihula vallas Risti Virtsu mnt
2. km kasutatud indikaatorvahendit, kontrolli tulemus positiivne. Tunnistaja H. P. kinnitas ka, et O.V viidi Haapsallu, et tema suhtes saaks kasutada tõenduslikku alkomeetrit. Tl 5 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt 22.09.2011 Haapsalus kell 20.25 kasutati O.V suhtes tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF-0025 , mille lõplik mõõtetulemus oli 1,07 mg/l, mida kinnitab ka tl 6 olev väljatrükk. O .V on protokollile alla kirjutanud. Kohus leiab, et kriminaalasjas uuritud eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et O.V oli 22.09.2011 enne autorooli asumist alkoholi tarvitanud ning juhtis mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 1,07 mg/l kohta. Sellega rikkus O.V Liiklusseaduse § 69 lg 5 sätestatut, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Liiklusseaduse § 69 lg 6 sätestab, et mootorsõidukijuhi joobeseisund tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. Kohus leiab, et käesoleval juhul on O.V esine nud alkoholijoove tuvastatud vastavalt politsei ja piirivalveseaduse § 7-
3. O.V on protokollile kirjutanud, et nõustub alkomeetri kasutamisega ja et on protokolliga tutvunud. Kuna O.V väljahingatavas õhus olnud alkoholisisaldus on kindlaks tehtud vastavalt kehtivale korrale, siis O.V oli süüdistuses näidatud ajal ja kohas isikuks, kes juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tegevusega pani O.V toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Kohus leiab, et O.V pani kuriteo toime otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, ta teadis, et ei tohi autot juhtida, kuid siiski juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja 4 kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks O.V toimepanemises. süü temale süüks arvatud kuriteo Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et O .V tuleb talle esitatud süüdistustes

§ 424järgi süüdi mõista.

KARISTUS Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

§ 424näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Kohus leiab, et O.V süü on keskmine, kuna tema joove oli märgatavalt suurem, kui see, mille seadusandja loeb kriminaalkorras karistatavaks juhil olevaks joobeks. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr, so 1 aasta ja 6 kuud vangistust. S anktsioonivahemiku keskmisest lähtudes tuleb võtta arvesse süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistust kergendav asjaolu on süü tunnistamine, mida tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta. Süüle vastavat karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes tuleb võtta arvesse võimalust mõjutada O.V edaspidi selliselt, et isik ei paneks toime uusi kuritegusid. Lähtudes O.V karistusregistri andmetest /tl 21-28/ nähtub, et tal on kehtivad karistused 14 kuriteo toimepanemises, millest 6 korral on O.V karistatud joobes juhtimise eest. Määratud karistusteks on olnud peamiselt vangistus, mida on kahel korral asendatud

§ 69korras üldkasuliku tööga, mis on hiljem ikkagi vangistusena täitmisele pööratud.

Lähtudes isikuandmetest saab O.V suhtes kohaldamisele tulla üksnes reaalne vangistus, sest teised karistamise võimalused on ennast ammendanud. Samuti ei ole kohtu hinnangul osutanud isikule vajalikku mõju lühiajaline vangistus, sest O.V vabanes 29.04.2011 pärast 9 kuu pikkuse vangistuse ära kandmist ning 22.09.2011 pani toime uue kuriteo , seega vähem kui viie kuu möödumisel eelmise karistuse kandmiselt vabanemisel. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et O.V väärtushinnangud on paigast ära, ta oli oma teoga ohtlik ühiskonnale , sest liiklusnõuded on kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. O.V tunnistas kohtuistungil, et mõistab oma teo keelatust ja võimalikke joobes juhtimise tagajärgesid, kuid sõitis ikkagi. Eeltoodu näitab , et O.V tuleks karistada vangistusega ulatuses, mis on karistusmäära ülemises kolmandikus, lähtudes süü suurusest, isikuandmetest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Võttes aga arvesse kergendavat asjaolu ja isiku resotsialiseerimise väljavaateid pärast karistuse ärakandmist leiab kohus, et O.V tuleb karistada seaduses ettenähtud karistusmäära keskmise määra järgi. Kaitsja on leidnud, et mõistetav vangistus tuleks asendada üldkasuliku tööga, sest süüdistatav ei ole vahepeal toime pannud rikkumisi, samuti on O.V ülal pidada neli alaealist last. Kuigi isik tunn istab enda süüd ja on kohtu ees väljendanud kahetsust ei saa seda välja lugeda isiku käitumisest, mis ei veena kohut kahetsuse siiruses. Kohus leiab, et varem on üldkasulikku tööd O.V-le määratud, kuid isik ei ole hoidunud uute õigusrikkumiste toimepanemisest, vaid on jätkanud süütegude toimepanemist. Asjaolu, et O.V on alaealised lapsed on kohus ühe asjaoluna võtnud arvesse karistuse mõistmisel , so perekonnaga sideme säilitamine, mis pika vangistuse ärakandmisega võiksid katkeda ja on vähendanud seetõttu karistust keskmise määrani. TÕKEND 5 O.V on kahtlustatavana kinni peetud 22.09.2011 ja on vabastatud 23.09.2011 /tl 16-17 /.

§ 68

lg 1 alusel tuleb O.V kahtlustatavana kinnipidamine 22.09.-.23.09.2011 arvata karistusaja hulka. O.V suhtes on alates 23.09.2011.a. kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld. TSIVIILHAGI Tsiviilhagi ei ole kriminaalasjas esitatud. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1 .KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevsundraha . 2. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu kriminaalmenetluse kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale K. Aus kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud kokku 116,90 eurot /tl 82-83/, kohtuistungi tasu 263,66 eurot, kokku 380,56 eurot. 3 . KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on menetluskulu kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 0,45 eurot /tl 91/. /allkiri/ Tambet Grauberg Kohtunik Ärakiri õige