KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 13.08.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-8907 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kaitsja Mihkel Gaver Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A.N , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 09.10.2012 ja 30.10.2014 Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.08.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta A.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista A.N -ilt menetluskuluna riigituludesse 119,60 eurot kaitsetasu adv. Mihkel Gaveri poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 119,60 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Mihkel Gaveri poolt süüdimõistetu A.N kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 13.06.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.N on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.09.2012 kohtuotsusega KarS (karistusseadustik) § 329 ja § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks, kohaldades KarS § 63 lg 1, 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2, § 69 7 järgi suurendati mõistetud karistus 16.05.2012 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-12-4000 A.N -ile mõistetud karistuse 1 aasta 3 kuud 24 päeva võrra, millest on maha arvatud 126 tundi sooritatud üldkasulikku tööd ja liitmisele kuuluvaks vangistuseks jäi 1 aasta 1 kuu 21 päeva vangistust. Kokku karistati A.N 2 aasta ja 21 päeva vangistusega. Mõistetud karistuse kandmise aja algust loeti tema kinnipidamiskohta ilmumisest. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung: A.N taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et on vanglas olles õppinud ja asjade üle järele mõelnud. Kinnipeetav on õppinud kolme asja: takistuste ette planeerimist, kontrolli enese suhtes ja kontrolli, kui elu printsiipi. Vabanedes on töökoht olemas, töötab xxxx. Elama plaanib hakata vanemate juures. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Isikut on varem 7-l korral karistatud, vanglas viibib esimest korda. Viimane karistus näitas seda, et kõik võimalused, mis karistusseadustik võimaldab rakendati ära. Isik ei täitnud kohtuotsust ning alkohol oli nii meelepärane, et saabus vanglasse alkoholijoobes. Kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist. Inimesel on olemas sotsiaalne tugi. Inimene on majanduslikult võimekas, kuna on seitse aastat töötanud FIE -na, varem töötanud Ringkonnakohtus autojuhina. Vanglas läbinud erinevaid programme ja lugenud eluviisi raamatuid ja õpikuid. Kinnipeetav on saanud abi, et vältida alkoholi tarvitamisest tulenevaid probleeme. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt alates 2012 veebruarist elas xxxx ühetoalises korteris. Põhihariduse omandas Tartu
- Keskkoolis ning on omandanud autoremondilukksepa eriala. Hiljem läbis ka kutselise kalapüügi kursused. 2012.märtis peatas isik FIE tegevuse väidetavalt seoses probleemidega ettevõttes ja kala vähesusega. Toimetulekut negatiivselt mõjutavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine ja riskiv-hoolimatu elustiil (raha kasutati suures osas pidutsemise peale). Elukaaslasest elab eraldi, kuid suhted väidetavalt kaugenenud ei ole. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad veel ema ja isa. Suhtlusringkonnas on väidetavalt mitmeid joobes juhtimise eest karistatuid ning teatud seltskondades on väidetavalt taoline käitumine aktsepteeritav. Varasemalt on väidetavalt suutnud alkoholi tarvitamist kontrolli all hoida, kuid alates 2012 algusest hakkas enda sõnul alkoholi liigtarvitama ning 2012 suvel tarvitas alkoholi juba igapäevaselt. Isik saabus karistust kandma alkoholijoobes (0,17mg/l). isik on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, väidetavalt vahele jäänud neist vaid üksikutel kordadel. Korduvalt on toime pannud potentsiaalselt ühiskonnaohtlikke kuritegusid, mis oleks võinud kaasa tuua ka inimohvreid. Korduvalt on isikut karistatud leebete sanktsioonidega (trahvid, käitumiskontrollile allutamine, ÜKT), kuid jätkanud samalaadset eluviisi, korrektiive tegemata. Enne vangistust on isik väidetavalt kahel korral pöördunud psühhiaatriakliiniku erakorralisse vastuvõttu kaebusega närvilisuse ja unehäirete üle – saanud tablettravi. Isiku probleemilahendusoskus teatud situatsioonis puudulik (nt istub alkoholijoobes rooli, et sõidutada oma naistuttavaid). Isik kipub keskenduma lühiajalistele lahendustele, eirates pikemaajalisi probleeme. A.N puhul võivad uue kuriteo toimepanemise ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul kui isiku eluviis muutub või muutuvad isikut ümbritsevad olud. Ohu ilmnemise tõenäosus on suurem kui isik tarvitab alkoholi ja suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohtul puudub veendumus, et A.N suudaks ennetähtaegse vabanemisega kaasnevad lisakohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /digitaalselt allkirjastatud/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2013 kohtumääruse RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1:
- J ätta Viru Maakohtu
- augusti 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu A.N kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri määruskaebus rahuldamata.
- Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 43,20 eurot (sh käibemaks 7,20 eurot) vandeadvokaadi abi Mihkel Gaverile määruskaebemenetluses A. N-ile riigi õigusabi osutamise eest.
- KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista A. N-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri poolt osutatud õigusabi eest 43,20 eurot riigituludesse.
- A.N tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „A.N 1-12-8907 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus jõustus
- oktoobril
- a Tartu Ringkonnakohtu määrusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne nooremreferent