KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2009. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-08-9234 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Jüri

§ 188lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks kuus kuud vangistust.

Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks raskema, s.o KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistusega kolm aastat vangistust ning liitkaristuseks mõista Artur Mihhailovile kolm aastat vangistust. Karistusseadustiku § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Artur Mihhailovile kaks aastat üks kuu vangistust. Karistusseadustiku §-de 74-75 alusel kohaldatud katseaja kestuse ning kontrollnõuete osas jätta maakohtu otsus muutmata.

1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Süüdistatavad anti kohtu alla järgmistes tegudes: 1.1 A. Mihhailovile esitati süüdistus selles, et ta rajas täpselt tuvastamata ajal XXXXXX aadressil XXXXX X asuvasse elamusse koos Kirill Tšikinjoviga ebaseaduslikult kanepikasvatuse. A. Mihhailov ja K. Tšikinjov külvasid kanepiseemned, millest idanenud kanepitaimi kasvatati kuni 23.01.2008.a., mil kanepitaimed elamus teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 23.01.2008.a. Harjumaal, Harku vallas, XXXXXX aadressil XXXXX X teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära kokku 142 kanepitaime kuivmassiga 1151 grammi, mis sisaldasid üle 0,2% tetrahüdrokannabinooli. Samuti rajas ta täpselt tuvastamata ajal XXXXXX aadressil XXXX X asuvasse elamusse koos J.S-iga ebaseaduslikult kanepikasvatuse. A. Mihhailov ja J.S külvasid kanepiseemned, millest idanenud kanepitaimi kasvatati kuni 23.01.2008.a., mil kanepitaimed elamus teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 23.01.2008.a. XXXXXX, aadressil XXXX X teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära 179 kanepitaime kuivmassiga 968,8 grammi, mis sisaldasid üle 0,2% tetrahüdrokannabinooli, samuti leiti ja võeti ära 0,83 grammi psilotübiidi sisaldavaid seeni. 1.1.1 Kanepi ebaseadusliku kasvatamisega grupis pani A. Mihhailov toime KarS § 188 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sarnase teokirjelduse ning kvalifikatsiooni järgi anti kohtu alla K. Tšikinjov ja J.S. 2 1.2 Samuti A. Mihhailov isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 188 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, valmistas täpselt tuvastamata ajal XXXXXXXXX, aadressil XXXXXX XXX varasemalt koos J.S-i ja Kirill Tšikinjoviga kasvatatud kanepitaimedest ebaseaduslikult suures koguses marihuaanat, mida hoidis enda elukohas kuni 23.01.2008.a. 23.01.2008.a. Tallinnas, aadressil XXXXXX X-XX teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära 327,94 grammi marihuaanat. 1.2.1 Suures koguses narkootilise aine valmistamise ja valdamisega isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS
4. ptk
5. jaos sätestatud kuriteo, pani Artur Mihhailov toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
6. Harju Maakohtu
7. detsembri
8. a otsusega mõisteti A. Mihhailov süüdistuses KarS § 188 lg 2 p 1 järgi õigeks. Ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks kolm aastat vangistust, mille hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg pikkusega 11 kuud. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti kaks aastat üksteist kuud vangistust, mis jäeti KarS § 74 ja § 75 sätteid kohaldades kolmeaastase katseajaga tingimuslikult täitmisele pööramata. K. Tšikinjov tunnistati süüdi KarS § 188 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks kaks aastat vangistust, mille hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg 11 kuud. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti üks aasta üks kuu vangistust, mis jäeti KarS § 74 ja § 75 sätteid kohaldades kaheaastase katseajaga tingimuslikult täitmisele pööramata. Sarnaselt tunnistati süüdi ja karistati ka J.S. 2.1 Kohus märgib, et A. Mihhailovi korterist leiti ja võeti ära hulgaliselt esemeid, mida võib nende olemuse järgi seostada kanepi ebaseadusliku kasvatamisega. Tema kodust leiti muuhulgas kanepiseemneid, ühtlasi viiteid sellele, mis ajast need seemned pärit on, kirjad seemnete juures viitasid konkreetsetele illegaalseks tarvitamiseks mõeldud kanepisortidele. Kanepiseemnete kasutamisele kanepi kasvatamiseks viitas ka ühes purkidest olnud silt kirjaga „kasvatasin, tugev taim“. 2.2 Seejuures peeti A. Mihhailov kinni pärast D. Veressenini juures viibimist ning tema autost leiti määrdunud kindad ja kaks mullajääkidega kilekotti. Prokurör leidis, et just määrdunud töökinnaste leidmine Artur Mihhailovi sõidukist viitab sellele, et A. Mihhailov on ise aktiivselt sekkunud taimede eest hoolitsemise protsessi ning nende leidmine selgitab ka asjaolu, miks ei leitud Kirill Tšikinjovi ega J.S-i elukohas asuvatest kanepikasvatustest jälgi Artur Mihhailovi DNA-st. Süüdistatava elukohast leitud kuivavad taimeosad, taimevarred, kanepi jälgedega elektronkaalud, vaakumpakendaja, kanepiseemned ja kanepi kasvatamisele viitavad kirjad seemnepurkides näitavad, et just Artur Mihhailovi huvides oli kanepi kasvatamine ja sellest marihuaana valmistamine, kuivõrd ühegi teise süüdistatava elukohast sarnaseid esemeid ei leitud. 2.3 Kohus soostus, et tegemist on loogilise mõttekäiguga, kuid asus seisukohale, et sellest ei piisa süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks KarS § 188 lg 2 p 2 järgi. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad otsesed tõendid, mis kinnitaksid Artur Mihhailovi osalust kanepi kasvatamises. Kirill Tšikinjov ja J.S on samuti algusest peale Mihhailovi osalust eitanud ja tunnistanud, et kasvatasid kanepit iseseisvalt. Asjaolu, et Artur Mihhailovi elukohast võeti ära esemeid, mis võivad viidata kanepi kasvatamisele, et saa olla tõendiks, et kanepi kasvatamine toimus koos Kirill Tšikinjovi ja J.S-iga. 2.4 Otsuses märgitakse, et ka kohtul jääb kõrvaldamata kahtlus, kas A. Mihhailov tegeles kanepi kasvatamisega või ei. Arvestades tema kodust ära võetud asitõendeid võib eeldada, et kasvatamine 3 tõepoolest ka aset leidis. Kuid kohus leidis samas, et puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud tegevus oleks aset leidnud just koos J.S-i ja Kirill Tšikinjovga. Samuti ei lugenud kohus asjakohaseks järeldust, et A. Mihhailovi autost leitud kindad ja turbakott viitaksid tema aktiivsele tegevusele kanepi kasvatamises. Kohus leidis, et ei saa ümber lükata A. Mihhailovi selgitust, et aitas J.S prügi äravedamisel, samuti ei tõenda veel iseenesest töökinnaste olemasolu autos, et neid oleks kasutatud konkreetselt kanepi kasvatamisel. Nendest asjaoludest tekkinud kõrvaldamata kahtlused välistasid kohtu hinnangul muude süüstavate tõendite puudumisel süütuse presumptsiooni põhimõttest tulenevalt süüdistatava süüdimõistmise.
9. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse prokurör T. Pern, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning süüdistatavate süüditunnistamist süüdistuses toodud kvalifikatsioonis ning neile raskema karistuse mõistmist. Apellatsiooni põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Kohus keeldus A. Mihhailovi ristküsitlemise käigus avaldamast tema kohtueelses menetluses antud ütlusi ning sellest johtuvalt jättis kontrollimata süüdistatava ütluste usaldusväärsuse. Tegemist on seega KrMS § 339 lg 2 rikkumisega. Ka süüdistatavate K. Tšikinjovi ja J.S-i ütluste usaldusväärsust ei ole kontrollitud ega analüüsitud neid koos teiste kogutud tõenditega, millega on eksitud RKKKo 3-1-1-94-04 märgitud põhimõtte vastu. Samuti ei tähenda otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks ning süüstavaid järeldusi on võimalik teha ka tuginedes kaudsetele tõenditele (RKKKo 3-1-1-12-07). Ka ei ole kohus hinnanud süüdistatavate ütluste usaldusväärsust nn elulise usutavuse aspektist (RKKKo 3-1-1-74-05). Neid asjaolusid silmas pidades leiab prokurör, et kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole otsuse lugejale jälgitav. 3.2 Apellatsioonis pööratakse edasiselt tähelepanu tuvastatud faktilistele asjaoludele, sh kahe kanepikasvatuse sarnasusele. Hoolimata kanepikasvatuste nähtavast sarnasusest eitasid J.S ja K. Tšikinjov omavahelist tutvust ning seoseid kanepikasvatuste rajamisel. Tõendeid kogumis hinnates ei ole aga eluliselt usutav, et nad on kanepikasvatused rajanud üksi ilma välise kaasabita ja teistest isikutest sõltumatult. A. Mihhailovi elukohast leiti seejuures hulgaliselt kanepiseemneid, kanepikasvatamise juhend ning käsikirjalised viited sellele, et seemnetest on varasemalt taimi kasvatatud. Ka tõendid osutavad sellele, et A. Mihhailov sekkus ise taimede kasvatamise protsessi. Kuivõrd J.S-i maja oli pea tervikuna kohaldatud kanepi kasvatamiseks, pidi ka A. Mihhailov teda külastades aru saama, et seal tegeletakse kanepitaimede kasvatamisega. Arvestades asjaolu, et K. Tšikinjovi kanepikasvatus oli sarnane J.S-i kanepikasvatusele, järeldab prokurör, et sarnasus saab olla tingitud ainult A. Mihhailovi aktiivsest kaasabist kanepikasvatuse rajamisele. 3.3 Prokurör vaidlustab ka maakohtu poolt mõistetud karistust ja leiab, et karistust raskendava asjaoluna ei ole kohus arvestanud süüteo toimepanemist omakasu ajendil. See, et A. Mihhailovile, K. Tšikinjovile ja J.S-ile ei ole inkrimineeritud narkootilise aine edasiandmist, ei välista seejuures nende karistamisel omakasu motiivi arvestamist. Koosseisuvälise karistust raskendava asjaolu arvestamine ei ole käsitatav süüdistuse piiridest väljumisena. Nii K. Tšikinjov kui ka J.S kulutasid kasvatuse tarbeks rohkem elektrienergiat, kui seda võimaldas nende ametlik sissetulek; seega tuleb eeldada, et süütegu pandi toime tulevikus saadava tulu saamise lootuses. Kogutud tõendid viitavad omakasu motiivile A. Mihhailovi käitumises. Nii leiti ja võeti A. Mihhailovi elukohast muu hulgas ära vaakumpakendaja, mida on võimalik kasutada narkootilise aine pakendamiseks ja elektroonilised kaalud, mida on võimalik kasutada narkootilise aine kaalumiseks. On üldteada asjaolu, et narkootiliste ainete edasimüügiga tegelevad isikud kasutavad elektronkaalu narkootilise aine pakendamiseks edasimüügi eesmärgil. 4 3.4 Samuti pidanuks kohus karistuse mõistmisel võtma arvesse ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Suureulatuslik kanepi kasvatamine on esimene aste teekonnas, mille läbi jõuab narkootiline aine kanep lõpuks tänavamüüki ja kanepikasvatuse rajamine on seega sisuliselt võrdne narkolabori rajamisega. Narkootiliste ainete valmistajate tegevust tuleb hinnata oluliselt rangemalt kui kergemas vormis narkokuriteo toimepanijate tegevust (näitena toob prokurör nn tänavadiilerid). Lähtudes kuriteo raskusest on arvestades KarS §56 lg-s 1 sätestatut võimalik karistada käesolevas kriminaalasjas süüdistatavaid ainult reaalse vangistusega. Seda kõike tuleb arvestada ka siis, kui süüdistatavate käitumisele antav õiguslik kvalifikatsioon ei muutu.
10. Ringkonnakohtu istungil loobus prokurör osaliselt apellatsioonis esitatud argumentidest ning ei taotlenud enam maakohtu otsuse tühistamist KrMS § 339 lg 1 p-de 7,8 rikkumise tõttu; apellant taotles uue kohtuotsuse tegemist ringkonnakohtus. Süüdistatavad ja nende kaitsjad palusid jätta maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse tõttu. Vastates apellatsioonis esitatud argumentidele võtab kriminaalkolleegium esmalt seisukoha täideviimise ja osavõtu piiritlemisest (I), lahendab seejärel küsimuse, kas A. Mihhailov võib olla käsitletav kanepi ebaseadusliku kasvatamise kaastäideviija või osavõtjana (II-III) ning võtab seejärel seisukoha mõistetud karistuste osas (IV). I
11. Sisuline vaidlus käesolevas kriminaalasjas on taandatav küsimusele, et kas A. Mihhailov kasvatas täideviijana koos K. Tšikinjovi ja J.S-iga ebaseaduslikult kanepit. Et kaks viimasena nimetatud süüdistatavat kanepit ebaseaduslikult kasvatasid, on käesoleval hetkel väljaspool kahtlust – seda tunnistavad nad ka ise. Lahendada tuleb küsimus, kas ja kuivõrd on tõendatud prokuröri väide, et olulise teopanusega kaastäideviimise mõttes osales selles tegevuses ka A. Mihhailov. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt.
12. Esmalt osundab kriminaalkolleegium põhimõttelistele küsimustele, mille alusel eristatakse kehtivas praktikas täideviimist ja osavõttu. 6.1 Selleks, et rääkida A. Mihhailovist kui kanepi kasvatajast KarS § 188 lg 1 mõttes, tuleks tema käitumises tuvastada nn teovalitsemise kvaliteet – (kaas)täideviimise jaoks on nõutav ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine (RKKKo 3-1-1-97-04; 3-1-1-5-08), mis teeb edasiselt võimalikuks KarS § 21 lg 2 ls 1 alusel ka teis(t)e isiku(te) poolt faktiliselt tehtu omistamise ning karistusõigusliku süüksarvamise. Selleks, et rääkida isikust kui täideviijast materiaalses mõttes, peab ta olema vaadeldav süüteo keskse figuurina, kellest sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna (RKKKo 3-1-1-93-05). 6.2 Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole seejuures ka nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kõnealusest teooriast lähtuvalt mõistetav kaastäideviimine ühist teootsust (RKKKo 3-1-1-108-06). Nimetatud põhimõtted on seaduses väljendatud sõnastuses (KarS § 21 lg 2 ls 1). Teovalitsemise teooria kohaselt lahendatakse 5 kaastäideviimise küsimus ka koosseisude puhul, kus seadusandja poolt on suuremal või vähemal määral konkreetselt määratletud, milliste tegude toimepanemisel loetakse koosseis realiseerituks. Selliseks koosseisuks on ka KarS § 188 (kanepi ); kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole seejuures tegemist nn omakäelise deliktiga, mis nõuaks täideviijalt teo isiklikku toimepanemist ehk siis just kasvatamist. Küll aga tuleb selleks, et rääkida isikust kui täideviijast, teha vältimatult selgeks isiku individuaalne teopanus ehk siis tuvastada tema roll toimuvas. Et tunnistada isikut süüdi kaastäideviijana, peab nii süüdistus kui ka kohus ära näitama need faktilised asjaolud, mille tõttu saab väita, et isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (RKKKo 3-1-1-11-07). 6.3 Seejuures tuleb silmas pidada, et kui isiku käitumises puudub teovalitsemise kvaliteet, kuid siiski on tuvastatav tema puutumus toimepandud süüteoga, tuleb kõne alla tema vastutus osavõtjana, s.o kas siis kihutaja või kaasaaitajana. Vaid (võimaliku) grupi kõigi liikmete tegude analüüsi teel on võimalik kindlaks teha, kes toimepanijatest täitis keskset rolli, s.t osales täideviijana, ning kellele neist olid pandud vaid abistavad ülesanded, ehk kes osales osavõtjana (RKKKo 3-1-1-18-08). II
13. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtule, et puudub alus rääkimaks A. Mihhailovist kui K. Tšikinjovi ja J.S-i juurest leitud kanepi kasvatajast kaastäideviimise mõttes. Prokuröri apellatsiooni on suuresti ehitatud üles n.ö loogilisele arutluskäigule, kus muuhulgas jõutakse ka järeldusele, et just A. Mihhailov oli isikuks, kellel oli esmane huvi kanepi ja selle saaduste omandamise vastu. Seadmata vähimalgi määral kahtluse alla deduktiivse mõttekäigu terviklikku olulisust ja tähtsust kriminaalmenetluses (ning ka tõendamisprotsessis), peab kriminaalkolleegium siiski vajalikuks rõhutada, et seda mõttekäiku ning tehtavat järeldust peavad kinnitama ka objektiviseeritavad tõendid ja faktiliselt tuvastamist leidnud asjaolud. Tõendid, mis võimaldaks rääkida A. Mihhailovist kui kanepi kasvatamise kaastäideviijast, käesolevas kriminaalasjas aga puuduvad. Need objektiivsed tõendid, mille alusel käesoleval juhul lahendada A. Mihhailovi süüküsimust, on maakohus märkinud ka enda otsuses (lk 19) ning neile ei vaidle põhimõtteliselt vastu ka prokurör. Neile tõenditele antava hinnangu osas märgib kriminaalkolleegium järgmist. 7.1 Maakohus on tunnistanud, et A. Mihhailovi juurest leitud mitmed esemed viitavad tõepoolest sellele, et süüdistatav võis olla seotud kanepi ebaseadusliku kasvatamisega - kuid toonitanud samas, et need ei tõenda kaugeltki, et A. Mihhailov oleks seda teinud just ühiselt ja kooskõlastatult kaassüüdistatavatega. Kriminaalkolleegium soostub selle järeldusega. Süüdistus ei ole tõendanud seda, et A. Mihhailov oleks olnud isikuks, kellelt pärinesid kanepiseemned, mis edasiselt leiti valmimis-, s.o kasvamisetapis K. Tšikinjovi ja J.S-i juurest. Täiendavalt peab kriminaalkolleegium vajalikuks ka selgitada, et kanepiseemnete andmine teisele isikule selleks, et see neid külvaks ja kasvataks, ei ole vaadeldav ka olulise teopanusena KarS §-s 188 kriminaliseeritud kasvatamise mõttes. Täideviimist põhistab vaid oluline teopanus, mitte aga igasugune puutumus süüteoga. 7.2 Prokurör on leidnud sedagi, et K. Tšikinjovi ja J.S-i juurest leitud kanepikasvatused olid omavahel äärmiselt sarnased ning ei ole eluliselt usutav, et nad oleks sisuliselt kattuva varustusega kasvatused loonud täiesti eraldiseisvalt. Kriminaalkolleegiumile jääb mõistetamatuks, millel rajaneb prokuröri väide, et selleks määravat tähendust omavaks ühendavaks lüliks kahe teise süüdistatava vahel oli just A. Mihhailov, kes siis organiseeris kaassüüdistatavate juurest leitud varustuse ostmise, installeerimine, käigushoidmise vms. Sellekohased - nii otsesed kui ka kaudsed – tõendid kriminaalasjas puuduvad. Kriminaalkolleegium soostub prokuröriga, et selline kahe eraldi 6 asuva kanepikasvatuse omavaheline kattuvus on enam kui kahtlane – kuid peab vajalikuks märkida, et samavõrra on võimalik versioon, et kasvatused rajasid omavahel asjassepuutuvat informatsiooni vahetades just K. Tšikinjov ja J.S ning seda ilma A. Mihhailovi vahenduse või juhendamiseta. Kui prokurör leiab, et ei ole eluliselt usutav, et A. Mihhailovi kaassüüdistatavad rajasid kasvatused üksi, ilma välise abita, ei esita süüdistus aga samal ajal ühtegi tõendit selle kohta, et selleks väliseks juhtijaks/koordineerijaks oleks olnud just A. Mihhailov. Sellel argumendil on prokurör asunud põhimõtteliselt seisukohale, et A. Mihhailov oli teoplaani väljatöötajaks, kelle juhtnööride ja organiseerimistegevuse tulemil need kanepikasvatused tekkisid ning tegutsesid; kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et nimetatud ühise teoplaani väljatöötamine A. Mihhailovi poolt kui kaastäideviimise vältimatu eeldus on täielikult tõendamata. Kriminaalkolleegium kordab, et seda väidet ei saa põhistada üksnes loogiline arutluskäik ilma seda samaaegselt toetavate tõenditeta. Ning need käesoleval juhul puuduvad, nagu õigustatult osundasid ringkonnakohtu istungil ka süüdistatavate kaitsjad. 7.3 Kriminaalkolleegium märgib eelnevaga haakuvalt sedagi, et kaastäideviimist KarS § 188 mõttes ei moodusta seegi, kui isik on teadlik teise poolt kasvatatavast kanepist ning ta on isikuks, kellele kasvatussaadus antakse; selline arusaam on aga vähemalt osaliselt väljaloetav esitatud apellatsioonist. Sellises olukorras ei saa rääkida olulisest teopanusest kanepi tähenduses. Kasvatamisprotsess on sellisel juhul täiel määral vahetult tegutseva isiku käes ning rääkida seeläbi hilisema ostja/realiseerija teovalitsemisest kasvatamise osas on ilmselgelt väär. Kui prokurör osundab A. Mihhailovi juurest leitud asitõenditele, mis seovad teda leitud kanepikasvatustega, siis tõendab see ainuüksi ning maksimaalselt seda, et süüdistatav sai endale kanepi kui K. Tšikinjovi ja J.S-i poolt teostatud ning kontrollitud kasvatamisprotsessi tulemi; kuidas näha selles aga kaastäideviimist kanepi kasvatamise kui KarS §-s 188 kriminaliseeritud teo suhtes, jääb arusaamatuks. Selleks ei saa ilmselgelt olla näiteks lubadus „saak“ hilisemalt ära osta. Kuidas sisustab A. Mihhailovi teovalitsemist KarS § 188 osas (prokuröri sõnul „võimu kaassüüdistatavate üle“) tema sõiduautost leitud K. Tšikinjovi ja J.S-i nimele väljastatud töölepingud, jääb kriminaalkolleegiumile samuti täielikult arusaamatuks. 7.4 Ainuke objektiviseeritav ning konkreetne tõend selle kohta, et A. Mihhailov oli vahetult seotud kanepi kasvatamisega, on tema kinnipidamise järgselt sõiduautost leitud mullajääkidega kilekotid ning määrdunud kindad. Isegi kui lugeda asjaolu, et A. Mihhailov oli vahetult enne kinnipidamist puutumuses J.S-i juures kasvatatava kanepiga, tuvastatuks (selles osas vt otsuse p 13.2 jj), leiab kriminaalkolleegium, et see ei oleks sedavõrd oluliseks teopanuseks, mis räägiks A. Mihhailovist kui teo terviklikust valitsejast ning seega ka kaastäideviijast. Mingit tööjaotuslikku koostoimimist ning sellest lähtuvat A. Mihhailovi süstemaatilist osalemist kanepi kasvatamises (nt pidev hoolitsemine, kasvuprotsessi kontrollimine vms) ei ole kuigivõrd tõendatud. Seega - isegi kui lugeda tõendatuks, et kinnipidamisele eelnenult oli A. Mihhailov kasvatavate kanepitaimedega kokkupuutes, ei räägi see kuigivõrd selle kasuks, et ta oli samaaegselt ka süüteo ehk siis kanepi kasvatamise keskseks figuuriks, kellest sõltunuks määravas ulatuses, kas ja kuidas süütegu toime panna; see ühekordne võimalik kokkupuude ei ole ilmselgelt sellise kaalukusega teopanuseks, mis lubaks A. Mihhailovist rääkida kui KarS §-s 188 kriminaliseeritud süüteo kaastäideviijast.
14. Soostudes täiel määral prokuröri argumendiga, et tõendeid tuleb hinnata kogumis ning anda neile üldhinnang, leiab kriminaalkolleegium samas, et puudub üheselt võetav tõendite kogum, mis lubaks rääkida A. Mihhailovist kui kanepi kasvatamise juhtijast ning kesksest figuurist kaastäideviimise mõttes. Kõnealuse järelduse tegemine on kriminaalasjas tuvastatud tõendikogumi pinnalt välistatud ning selles osas soostub kriminaalkolleegium maakohtu otsusega täiel määral. 7 III
15. Järgnevalt võtab kriminaalkolleegium seisukoha küsimuses, kas A. Mihhailovi käitumises võib olla tegemist kaasaaitamisega kanepi ebaseaduslikule kasvatamisele. Ühtlasi lahendab kriminaalkolleegium süüdistatavate kohtus antud ütluste usaldusväärsuse küsimuse, millele prokurör apellatsioonis viitab.
16. Kriminaalkolleegium soostub apellatsioonis esitatud seisukohaga, et süüdistatavate ütluste usaldusväärsuse hindamisel on tuvastatavad ilmselged minetused, seda just esmajoones A. Mihhailovi ütluste usaldusväärsuse kontrolli osas. 10.1 Prokurör viitab õigustatult Riigikohtu kriminaalkolleegiumi asjassepuutuvale praktikale, milles on üheselt määratletud, kuidas ning millistel tingimustel toimub kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine kohtumenetluses; seda saab teha kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus (KrMS § 289 lg 1). A. Mihhailovi ristküsitlemise käigus on prokurör esitanud kohtule taotluse süüdistatava poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks (kd 4, tlk 20), mille avaldamisest on maakohus kriminaalkolleegiumile mõistetamatutel põhjustel keeldunud (samas). Täielikult selgusetuks jääb maakohtu argumentatsioon, et süüdistatav „on nõus praegu ütlusi andma“ – just nende ütluste usaldusväärsuse kontrolliks taotleski prokurör eeluurimisel antud ütluste avaldamist. Kuigi KrMS § 289 lg 1 kasutab tõepoolest sõnastust, et kohus määrata kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, on kriminaalkolleegiumi hinnangul väär seda mõista kui kohtu diskretsioonotsust. Võistleva menetluse tingimustes, mille oluliseks komponendiks on just kohtus räägitu aluseks võtmine hilisema otsuse motiveerimisel, puudus kohtul sisuline õigus selle taotluse mitterahuldamiseks. Prokurör ei taotlenud seejuures kohtueelses menetluses antud ütluste lihtsat ettelugemist, mis vastavalt kohtupraktikale on lubamatu, vaid viitas konkreetsetele osadele süüdistatava varasemates ütlustes, mis läksid vastuollu kohtus antud selgitustega. Sarnaselt prokurörile näeb kriminaalkolleegium vastava taotluse mitterahuldamises kriminaalmenetlusõiguse rikkumist. 10.2 Samas on kriminaalkolleegium seisukohal, et kirjeldatud minetus ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist ning uueks arutamiseks saatmist esimese astme kohtule. Prokurör on vaidlustanud süüdistatavate ütluste usaldusväärsuse ka pelgalt kohtus antud ütluste ebausutavuse argumendil ning kriminaalkolleegium jagab seda arusaama. Kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine on vaid üheks viisiks isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel. Ütlustes sisalduvate faktiväidete tõelevastavuse üle saab ja ka tuleb otsustada sõltumata sellest, kas on toimunud kohtus antud ütluste kõrvutamine eeluurimisel antud ütlustega; see nähtub juba kasvõi asjaolust, et nt tunnistaja ülekuulamine kohtueelses menetluses ei ole alati vältimatu ning ainukeseks ütluste andmise kohaks ongi kohtumenetlus. Seega ka juhul, kui on jäänud avaldamata kohtueelses menetluses antud ütlused, kehtib üldisena edasi põhimõte, et ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvestada ütlustes sisalduvat üldist tõepärasust, elulist usutavust ning haakuvust teiste kriminaalasjas tuvastamist leidnud asjaoludega. Osundatud arusaama valguses suhtub kriminaalkolleegium kriitiliselt süüdistatavate selgitustesse kanepi kasvatamise asjaolude ning eesmärkide kohta.
17. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb suhtuda kriitiliselt A. Mihhailovi selgitustesse selle kohta, et tema juurest leitud narkootiline aine marihuaana oli mõeldud üksnes isiklikuks tarbimiseks. Esiteks räägib selle vastu juba leitud ainekogus (327,94 grammi), samuti on üheselt selge, et isiklikuks tarbimiseks ei osteta taimi tervikuna, et neid siis edasiselt töödelda – või vähemalt mitte 8 sellises mahus, nagu on tuvastatud käesolevas kriminaalasjas. Ka süüdistatava elukohast leitud esemed viitavad sellele, et A. Mihhailov tegeles narkootilise aine käitlemisega; süüdistatava selgitused selle kohta, et elektronkaalu kasutas ta üksnes isiklikult tarvitatava ainekoguse kaalumiseks (kd 4, tlk 19), on enam kui ebausutav. Arvestades seejuures veel A. Mihhailovi sissetulekut ning tema juurest leitud narkootilise aine väärtust on selge, et seda ei soetatud ainuüksi isiklikuks tarbimiseks. Tähendust omab seejuures ka A. Mihhailovi juurest leitud ning jaotatud kanepiseemnete kogu – neid leiti sealt mitut erinevat sorti. Juba see asjaolu paneb otseselt kahtluse alla süüdistatava väite, et kanepiseemned sai ta taimedest, mida ta tarvitamiseks ostis (kd 4, tlk 19). Kuivõrd süüdistatava selgituse kohasel toodi talle taimi ainult ühel korral, tähendaks see seda, et A. Mihhailov ostis üheaegselt kolme sorti kanepit, seejärel suutis need liigiti jaotada ning ka seemned vastavalt sorditunnustele selekteerida. Selgitus selle kohta, et seemned jaotas ta piinliku korra alusel kolme erinevasse purki „pudru keetmiseks“ (kd 4, tlk 19), ei sisalda elementaarsedki tõsiseltvõetavust. Samuti jääb selgusetuks, miks peaks ühele purkidest lisama samaaegselt kirja „kasvatasin, tugev taim“; otsesemat viidet selle kohta, et need seemned olid mõeldud edasiseks kasvatamiseks (ja et seda on suure tõenäosusega varasemalt ka juba tehtud), on raske leida. Kriminaalkolleegium on seega veendunud, et A. Mihhailov omas neid seemneid just kasvatamise, mitte aga mingil muul eesmärgil. Ka ülejäänud osundatud tõendikogumi alusel (ennekõike süüdistatava elukohast leitud esemed) on alus teha järeldus, et A. Mihhailovi juurest leitud narkootiline aine ei olnud mõeldud ainuüksi isiklikuks tarvitamiseks.
18. Kriitiliselt suhtub kriminaalkolleegium ka K. Tšikinjovi (kd 4, tlk 23) ja J.S-i (kd 4, tlk 25) ütlustesse selle kohta, et nende elukohtadest leitud istandused olid mõeldud vaid isikliku tarbimise huvides. Kõnealused kanepikasvatused ning seal kasvavad taimekogused olid esmalt sedavõrd suured, et ületavad ilmselgelt mõistliku arusaama sellest, et saadusi plaaniti kasutada üksnes isiklikul eesmärgil. Asjakohane on siinjuures prokuröri osundus selle kohta, et kasvatusest leitud ainekogustest piisanuks isiklikuks tarvitamiseks terveteks aastateks. Samuti olid leitud kasvatused sisustatud sedavõrd energia-ja ajamahukalt, et on lihtsameelne näha selles lihtsalt katsetust isikliku vajaduse rahuldamiseks. Mõlemad süüdistatavad on seejuures selgitanud, et esimesed katsed kanepi kasvatamisel ebaõnnestusid; jääb arusaamatuks, miks istutati nn katsetamise jaoks sisuliselt sadu taimi. Kui isikul puuduvad vastavad kogemused ning püütakse kanepit kasvatada üksnes isiklikuks tarbeks, oleks mõistetav, et alustatakse n.ö väiksemate koguste kasvatamisest. Kummatigi on süüdistatavad rajanud aga terve istanduse koos vastava aparatuuriga, mille hulka kuulusid ventilaatorid, õhuniisutid, radiaatorid, lambid jne jne. Arvestades seejuures süüdistatavate minimaalseid sissetulekuid vaatluse all oleval ajavahemikul on enam kui ebausutav, et isikliku vajaduse rahuldamiseks investeeritakse tuhandeid kroone aparatuuri, millest saadav tulem on samal ajal enam kui ebakindel. Seejuures on märkimisväärne, et J.S tegi kasvatuse kohta ka märkmeid, mis räägib samuti pigem professionaalsest tegevusest. Lühidalt kokku võttes – isiklikuks tarbimiseks ei rajata koheselt sadadest taimedest koosnevat kanepiistandust ning ei kohandata selleks ümber terveid ruume, mis sisaldavad tuhandete kroonide eest spetsiaalselt selleks ostetud aparatuuri ning mille käigushoidmine läheb pelgalt elektriarvete näol igakuiselt samuti maksma mitu tuhat krooni (vt J.S-i ütlused kd 4, tlk 24). Süüdistatavate K. Tšikinjovi ja J.S-i vastavasisulisi ütlusi peab kriminaalkolleegium seega ebausaldusväärseks kaitseversiooniks ning erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et on alus kahelda nende ütluste elulises usaldusväärsuses ning usutavuses. Kriminaalkolleegium usub seega, et K. Tšikinjov ja J.S kasvatasid narkootilist ainet kanep selle edasiseks realiseerimiseks.
19. Samas ei ole eeltoodud järeldused veel aluseks, et teha A. Mihhailovi suhtes süüdimõistev otsus KarS §

§ 188lg 1 järgi.

Selleks tuleb tuvastada puutumus põhiteoga ehk siis kanepi kasvatamisega K. Tšikinjovi ja/või J.S-i poolt – kaasaaitaja peab teadma, et toetab teatud 9 kindlat võõrast tegu ja see tegu viiakse lõpule tema teopanuse toel (RKKKo 3-1-1-150-03). Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb seda kaasaaitamistegu J.S-i poolt toimepandud põhiteole ehk siis kanepi ebaseaduslikule kasvatamisele jaatada. 13.1 Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et A. Mihhailov oleks aidanud kaasa K. Tšikinjovi poolt narkootilise aine kasvatamisele; selle kohta puuduvad igasugused kaudsedki tõendid. Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et nagu lubadus kasvatatav saadus ära osta/hilisemalt realiseerida ei kujutada kaastäideviimist KarS § 188 mõttes, ei ole selle näol ka tegemist kaasaaitamisteoga kanepi kasvatamisele – seega isegi kui lugeda selline seos tuvastatuks, ei annaks see alust rääkida A. Mihhailovist kui K. Tšikinjovi poolt teostatud põhiteole kaasaaitajast. Kuid kriminaalkolleegium kordab, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et A. Mihhailov oleks osutanud K. Tšikinjovile mingisugustki füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi kanepi kasvatamisel. Prokuröri väide, et A. Mihhailov osales nii istanduse rajamisel kui ka selle käigushoidmisel rajaneb täielikult oletustel ning kriminaalkolleegium toonitab veelkord, et enda olemuselt loogilist arutluskäiku peavad täiendavalt tõendama ka objektiviseeritavad tõendid; käesoleval juhul need aga puuduvad. 13.2 Küll leiab aga kriminaalkolleegium, et saab rääkida A. Mihhailovi kaasaaitamisteost J.S-i poolt toime pandud kanepi kasvatamisele. A. Mihhailov peeti kinni just peale seda, kui ta oli lahkunud J.S-i juurest; seejuures leiti tema sõiduautost tühjad kotid kasvuturba jääkidega, samuti määrdunud töökindad (kd 1, tlk 11). Sarnaselt prokurörile leiab kriminaalkolleegium, et see viitab vahetult A. Mihhailovi puutumusele kanepi kasvatamisega.

1. Selles osas on A. Mihhailov andnud selgitusi, et ta käis J.S-i juures abiks remonti tegemas ning vedas sealt ära ka prügi – milleks süüdistatava väite kohaselt oli ka tema autost leitud turbakotid (kd 4, tlk 20). Seejuures kinnitab A. Mihhailov, et ta ei teadnud J.S-i elukohas olnud kanepikasvatusest midagi, kuigi koos suitsetasid nad kanepit kogu aeg (kd 4, tlk 18). J.S andis ütlusi selle kohta, et A. Mihhailovist ei olnud kanepi kasvatamisel mingisugust abi (kd 4, tlk 26). Maakohus on leidnud, et süüdistatavate osundatud väiteid ei ole võimalik ümber lükata ning tekkinud kõrvaldamata kahtlused välistavad A. Mihhailovi süüdimõistmise (otsuse lk 21). Kriminaalkolleegium ei jaga seda arusaama. 14.1 Kriminaalkolleegium on seisukohal, et põhimõtte poolt ei ole hõlmatud igasugused, ka kõige kaugemalseisvamad hüpoteetilised variandid, mis võimaldaks tõendites sisalduvat teavet tõlgendada süüdistatava kasuks; paljuski on aga just sellisena hinnatavad maakohtu otsuses esitatud argumendid. Erinevate hüpoteetiliste lahenduskäikude analüüs muutuks sellisel juhul sisuliselt hõlmamatuks (vt RKKKo 3-1-1-94-04: „.Mõistagi peavad need motiivid olema konkreetses kriminaalasjas mõistusepäraselt asjakohased - põhjendus ei pea ulatuma kõige kaugemate tõenäoliste ning abstraktsemate võimalusteni, mis on juba oma olemuselt ümberlükkamatud“). Nagu juba osundatud, on Riigikohtu kriminaalkolleegium seda põhimõtet tunnustanud ka ütluste hindamisel tõendina: „Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus“ (RKKKo 3-1-1-74-05, p 15). Ringkonnakohtu arvates laieneb see põhimõte täiel määral ka esitatavatele kaitseargumentidele ning selles valguses ei ole esitatud kaitseversioon tõsiseltvõetav ning on täielikult ümber lükatav.
2. Sisuliselt on kujunenud järgmine olukord. J.S-i elukohast leitakse suur kanepikasvatus, sealt lahkuvana peetakse kinni A. Mihhailov. Seejuures leitakse A. Mihhailovi elukohast suur kogus narkootilist ainet marihuaanat (mille päritolu on küll tuvastamata), tema auto läbiotsimisel leitakse aga mullakotid ning töökindad. Neil asjaoludel on ilmselge järeldus, et on 10 olemas vahetu seos J.S-i turbakottide vahel. kanepikasvatuse ning A. Mihhailovi sõiduautost leitud 15.1 Kui isik, kelle juurest leitakse suures koguses narkootilist ainet (A. Mihhailov), peetakse kinni pärast vahetult kanepi kasvatamisega tegeleva isiku (J.S ) juurest lahkumist ning tema sõiduautost leitakse tühjad kotid kasvuturbaga, on raske - kui mitte võimatu - eitada seost kanepikasvatuse ning süüdistatava sõiduautost leitud turbakottide vahel. A. Mihhailovi seletus, et tema käigus J.S-i juurde piirdusid remondi tegemise ning tema juurest igasuguse prahi äravedamisega, mille hulka kuulusid ka turbakotid (kd 4, tlk 20), ei evi mingisugust usaldusväärsust; vastavalt sõiduauto läbiotsimisprotokollile olid kaks turbajääkidega kotti ka ainukeseks „prahiks“, mida J.S pidas vajalikuks A. Mihhailoviga minema saata (kes oli seejuures saabunud Narva Tallinnast). Prügi vedamine ühest linnast teise on lihtsalt ebaloogiline. Erinevate juhuslike „kokkusattumuste“ maht ületab siin kriminaalkolleegiumi hinnangul kordades elulise usutavuse ning tõsiseltvõetavuse piiri. Sisuliselt peaks seega jaatama, et „juhuslikult“ omas A. Mihhailov suurt kogust marihuaanat, samal ajal kui „juhuslikult“ peab tema sõber ja tuttav J.S , kelle juures ta korduvalt ka käib, mastaapset kanepikasvatust (ning vaatamata asjaolule, et mõlemad on sisuliselt kroonilised kanepisuitsetajad ning teevad seda pidevalt ka koos, ei tea nad teineteise tegevustest midagi). Kriminaalkolleegiumi hinnangul ületab see „kokkusattumuste“ jada ilmselgelt nn üldist tõenäosust, millele on Riigikohtu kriminaalkolleegium enda praktikas kestvalt osundanud. Erinevalt süüdistatavate väidetest leiab kriminaalkolleegium seega, et A. Mihhailovi sõiduautost leitud turbamaterjal ei olnud seal „juhuslikult“ ega olnud seotud nn prügi äravedamisega - tegemist oli A. Mihhailovi poolt kaasaaitamisega kanepi kasvatamisele, mille täideviijaks oli J.S . J.S-i agronoomiline tegevus piirdus ainuüksi kanepi kasvatamisega ning on selge, et turbamaterjal oli mõeldud just selleks tarbeks. Vaieldamatult tuleb jaatada ka kaasaaitamistahtlust. Õigustatult osundab prokurör, et J.S-i elukoht oli vägagi suures ulatuses kohandatud kanepi kasvatamiseks ning A. Mihhailovi seletus, et vaatamata korduvatele J.S-i külastamistele ei teadnud ta majas aset leidvast tegevusest midagi, on ilmselgelt ebausaldusäärne kaitseväide. Seega asub kriminaalkolleegium seisukohale, et A. Mihhailov oli kaasaaitajana seotud D. Veresseinini juurest leitud kanepi kasvatamisega. 15.2 Nagu eelpool osundatud, ei usu kriminaalkolleegium A. Mihhailovi väidet, et ta soetas tema kodust leitud narkootilise aine talle tundmatutelt isikutelt üksnes isikliku tarbimise eesmärgil; selle vastu räägib nii leitud ainekogus kui ka erinevad süüdistatava kodust leitud vahendid, mis räägivad narkootiliste ainete käitlemisest laiaulatuslikumalt kui üksnes isiklikuks tarbeks. Kuid kriminaalkolleegium peab samaaegselt vajalikuks toonitada, et ei ole suudetud tuvastada mingitki seost A. Mihhailovi kodust leitud narkootilise aine ning kaassüüdistatavate juurest leitud kanepikasvatuste vahel. Kuigi selle seose olemasolu näib iseenesestmõistetav, ei toeta seda järeldust kuigivõrd kriminaalasjas kindlaks tehtud tõendikogum. 15.3 Tõsikindlat tuvastamist on leidnud seega vaid üks olukord, mil A. Mihhailov vahetult osales kaasaaitamisteoga J.S-i juurest leitud kanepi kasvatamisel, s.o siis enne tema kinnipidamist
3. jaanuaril
4. a. Samal ajal on selge, et A. Mihhailovi kodust leitud kanepisaadused olid omandatud enne seda; seda oli töödeldud, lõigatud jne; ringkonnakohtu istungil kinnitas A. Mihhailov, et tema kodust leitud narkootilise aine omandas vähemalt nädal aega enne enda kinnipidamist. Eeltoodu tähendab, et tuvastamist leidnud kaasaaitamistegu kanepi kasvatamisele leidis ajaliselt aset seda, kui A. Mihhailov omandas tema kodust leitud narkootilise aine. Selleks, et tunnistada isikut süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, tuleks aga tuvastada A. Mihhailovi kokkupuude kanepi kasvatamisega. Kriminaalkolleegiumi hinnangul alus sellise kokkupuute jaatamiseks aga tuvastatud tõendikogumi pinnalt puudub. Seega ei muuda A. Mihhailovi 11 süüditunnistamine kaasaaitamises kanepi kasvatamisele KarS § 184 järgi subsumeeritud teo kvalifikatsiooni.
5. Eeltoodu alusel asub kriminaalkolleegium seisukohale, et A. Mihhailov tuleb tunnistada süüdi KarS §

§ 188lg 1 järgi; A. Mihhailovi süüditunnistamine Kar

S § 184 lg 1 järgi tuleb aga jätta muutmata. IV

1. Kriminaalkolleegium ei soostu täiel määral prokuröri argumentidega osas, milles vaidlustatakse süüdistatavatele mõistetud karistusi. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõustuda apellandiga küll osas, mis puudutab karistust raskendava asjaolu – omakasu motiivi – esinemist süüdistatavate käitumises, kuid see ei saa eraldivõetult tuua kaasa maakohtu poolt mõistetud karistuse tühistamist.
2. Prokurör märgib õigustatult, et KarS § 58 p 1 alt 1 näol on tegemist koosseisuvälise karistust raskendava asjaoluga ning selle arvestamine ei eelda käesoleva kriminaalasja tehiolusid silmas pidades, et isikuid oleks tulnud süüdistada samal ajal narkootiliste ainetega kauplemises. Kriminaalkolleegium asus süüdistavate ütlusi hinnates (vt otsuse p 12) seisukohale, et kanepi kasvatamine üksnes isiklikuks tarbeks on ilmselgelt tõele mittevastav kaitseversioon ning ei pea vajalikuks seda täies mahus korrata. Arvestades just nn istandustest leitud taimekoguseid on üheselt aru saada, et kanepi kasvatamisel on peetud silmas ka selle realiseerimist varalise kasu eesmärgil.
3. Samal ajal jääb kriminaalkolleegiumile aga arusaamatuks prokuröri arutluskäik teemal, kus on loodud paralleel kanepi kasvatamise ning narkolabori loomise vahel. Kui panna prokuröri osundatud arutluskäik seadusega karistamisväärseks loetud tegude süsteemi, siis tuleb tunnistada, et tulemus on samaväärne – narkolabori kui suure koguse narkootilise aine valmistamiseks/töötlemiseks mõeldud töökeskkonna rajamine on karistatav KarS § 189 lg 1 järgi ja seadusandja on näinud selle eest ette samaväärse karistuse kui ka kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest ehk siis rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega prokuröri võrdlus ja arutluskäik, mis peaks suunama arusaama just eriliselt raske kuriteo suunas, lihtsalt ei päde. Nii narkolabori loomine (mis on suunatud KarS §-s 184 sätestatud teo toimepanemisele) kui ka kanepikasvatuse rajamine ning selles kanepi kasvatamine on seadusandja silmis samaväärselt karistatavad teod.
4. Selgusetuks jääb ka apellatsioonis esitatud lause, mille kohaselt on „kanepi ebaseaduslik käitlemine raskusastmelt võrdne teiste narkokuritegudega“. Mida prokurör on sellega silmas pidanud, jäi kriminaalkolleegiumile lõppeks arusaamatuks. Kriminaalkolleegiumile kujunes üksnes arusaam, et prokurör püüab luua seost KarS §-s 184 ja § 188 kriminaliseeritud tegude ja edasiselt ka sanktsioonide vahel; ehk teisisõnu – kui isik kasvatab kanepit, paneb ta samahästi kui toime KarS § 184 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Selles osas märgib kriminaalkolleegium ainult niipalju, et J.S-ile ja K. Tšikinjovile on esitatud süüdistus KarS § 188 järgi ning karistus tuleb mõista neile vastavalt antud paragrahvis seadusandja poolt sätestatud sanktsioonile ja vastavalt teosüüle. Isikutele on esitatud süüdistus kanepi ebaseaduslikus kasvatamises ning selle taustal on arutlemine pehmete ja raskete narkootikumide teemal lihtsalt ainetu.
5. Kriminaalkolleegium soostub prokuröriga selles, et karistuse mõistmisel on tähtsad ka õiguskorra kaitsmise huvid ehk siis üldpreventiivsed kaalutlused. Samal ajal peab aga täiel määral nõustuma maakohtu väitega, et Karistusseadustik on loobunud nn negatiivsest üldpreventsioonist – kuid just sellisena on hinnatavad prokuröri väited, mis puudutavad narkootiliste ainete ulatuslikku tarvitamist ühiskonnas ning süüdistatavate tegevust selle asjaolu taustal. Riikliku süüdistaja väited 12 on sisuliselt kantud arusaamast, et süüdistatavatele mõistetav karm karistus hoiaks edasiselt ära uute kanepikasvatuste tekke; see negatiivse eripreventsiooni mõttest kantud argument ei saa aga olla karistuse mõistmise aluseks. 21.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja (RKKKo 3-1-1-14-07). Seadmata kahtluse alla üldpreventiivseid kaalutlusi karistuse mõistmisel, on kriminaalkolleegium aga ka seisukohal, et peamise tähendusega on kõnealuses kontekstis siiski mõistatava karistuse toime konkreetsele isikule ning tema edasisele käitumisele; ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et süüdlase isik võib teha põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kui isikule mõistetakse karistus tingimisi, peab kohtul kujunema arusaam, et isik on saanud aru enda väärast käitumisest ning senine reaalse vabadusekaotusega seonduv on olnud isikule piisavaks hoiatuseks, et väärata tema poolt edasiste kuritegude toimepanemine. Sarnaselt maakohtule leiab kriminaalkolleegium, et karistuse eripreventiivsed eesmärgid on kõnealuses tähenduses käesoleval juhul nii J.S-i kui ka K. Tšikinjovi osas täidetud.
6. Tunnistades A. Mihhailovi süüdi KarS §

§ 188

lg 1 järgi, mõistab kriminaalkolleegium süüdistatavale selle teo eest karistuseks kuus kuud vangistust. Tuvastamist ei leidnud A. Mihhailovi kandev roll kanepi kasvatamisel, ka tema tuvastatud kaasaaitamine seisnes üksnes ühekordses käitumisaktis; ei ole tuvastatud, et see seos kanepikasvatuse ning A. Mihhailovi kaasaaitamise vahel oleks olnud pikaajaline ning süstemaatiline. Seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et A. Mihhailovile mõistetav vangistus pikkusega kuus kuud on proportsionaalses suhtes põhiteo täideviijatele mõistetud karistusega. Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel loeb kriminaalkolleegium kergema karistuse kaetuks raskema, s.o KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistusega ning mõistab A. Mihhailovile liitkaraistuseks kolm aastat vangistust.

1. Vaatamata täiendavale süüditunnistamisele ühes episoodis on kriminaalkolleegium seisukohal, et jätkuvalt on alus ka A. Mihhailovi karistusest tingimisi vabastamiseks KarS §-de 7475 alusel (p-des 18-21 väljendatud arusaamasid ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks korrata). A. Mihhailov kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta on saanud aru enda käitumise ebaõigusest ning reaalselt vanglas viibitud aeg – 11 kuud – on olnud piisav, et edasiselt hoiduda süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel peab kohtul kujunema veendumus, et isiku suhtes on alust teha nn positiivset prognoosotsust eripreventiivses tähenduses; ja see veendumus kriminaalkolleegiumil tekkis. Ringkonnakohus usub, et nii katseaja pikkus kui ka kontrollnõuded on piisavad, et garanteerida A. Mihhailovi õiguskuulekas käitumine edaspidiselt. Süüdistataval on olemas kindel töökoht, ka kinnitas ta, et on loobunud kanepi tarvitamisest. Kriminaalkolleegium usub neid väiteid ja leiab, et apellandi osundatud nn positiivse üldpreventsiooni argumendid ei väära mõistetava karistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Kriminaalkolleegium tunnistab, et narkootilise aine käitlemine omakasulistel eesmärkidel on õiguslikult eriti taunitav (vt RKKKo 3-1-3-14-03), kuid märgib ka samas, et tuvastatud ei ole ühtegi fakti, mil A. Mihhailov oleks narkootilist ainet kellelegi edastanud, müünud vms (sama kehtib ka teiste süüdistatavate kohta). Samal ajal on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud sedagi, et isegi kui on tegemist raske kuriteoga, mille eest tuleb karistada üldreeglina reaalse vangistusega, ei saa välistada võimalust, et sellise kuriteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isik võivad evida taolisi erisusi, mis teeb karistuse tervikliku reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-80-04). 13 Just süüdistatava isikule antav positiivne hinnang on argumendiks, miks peab kriminaalkolleegium süüdistatavale mõistetud karistuse tingimisi täitmisele mittepööramist jätkuvalt võimalikuks.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 1, § 340 lg 4 p-st 3 tühistab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
3. detsembri
4. a otsuse osaliselt ning teeb selles osas uue otsuse. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Paavo Randma Jüri Paap Ivi Kesküla 14