1-14-537/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 10.12.2015 Kohtuasja number 1-14-537 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid H.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu H.R , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 22.07.2015 ja lõpp 11.02.2016 RESOLUTSIOON Jätta H.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 5 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, H.R-ile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 21.03.2014 otsusega tunnistati H.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga – 600 tundi tähtajaga 1 aasta määrates ta kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustades täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati H.R-i mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 22.10.2014 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus ja 1 pöörati täitmisele H.R-ile Viru Maakohtu 21.03.2014 otsusega mõistetud kandmata karistuse osa – 6 kuud 20 päeva vangistust. Isikut on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolev karistus on määratud sissetungimisega varguse eest. Varasemalt on isikut korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning salakaubaveo eest, seega ei ole käitumine sarnane varasemale käitumisele. Praegune kuritegu on varavastane. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja majandusliku kasu saamine. Kuna kinnipeetavale on määratud alla 1-aastane vanglakaristus, siis individuaalset täitmiskava talle koostatud ei ole. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kinnipeetav soovib vabaneda aadressile xxxx. Tegemist on isiku ja tema ema 2-toalise korteriga, kus ema elab hetkel üksi. Ema on nõus poega vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Rahvastikuregistri andmetel on isikul määratlemata kodakondsus, elamisloakaart kehtib kuni 27.11.2018. Kinnipeetav on lõpetanud Kohtla-Järve Vene Gümnaasiumis 8 klassi. Peale kooli lõpetamist asus ta õppima Kohtla-Järve Kutsekooli nr 20 ning omandas autoremondilukksepa eriala. Isik soovib omandada riigikeelt Töötukassa vahendusel ja taotleda uuesti juhilube. Enne vangistust töötas kinnipeetav ametlikult xxxx metsatöödel. Varem on töötanud mitteametlikult autolukksepana. Vabanemisel kindel töökoht puudub, loodab juhutööde peale, kuid on motiveeritud töötama. Enne vangistust oli igakuuseks sissetulekuks töövõimetuspension ning palk. Vabanemisel on isikul võimalus taastada pension. Kinnipeetav väidab, et rahalisi probleeme kodus ei olnud. Täitise andmeil on isikul tasumata hagisid summas 3307 eurot. Kinnipeetav on vallaline. Lähedasteks on ainult ema M P, teisi sugulasi ei ole. Isa ja vend on surnud. Ema on pensionär, talle on määratud sügav liikumis- ja nägemispuue ning ta vajab igapäevast abi. Kinnipeetav loodab taastada suhted endise elukaaslasega. Vangistuses suhtleb isik emaga telefoni-, kirjavahetuse ja lühiajaliste kokkusaamiste teel. Tunnistab, et suhtlusringkond on kriminaalse taustaga ning et ta on mõjutatav. Isik ei hooli oma tegude tagajärgedest, teeb sageli äärmiselt riskantseid otsuseid ning on süstemaatiline õigusrikkuja. Alkoholisõltuvust isikul diagnoositud ei ole. Kriminaalkorras on teda karistatud 3 korda mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning väärteokorras 7 korda alkoholiseaduse alusel. Kinnipeetav tunnistab, et korra nädalas kindlasti tarvitas alkoholi. Kinnipeetaval on diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Ta on saanud ravi ning saab ka hetkel metadoonravi. Isik tunnistab probleemi ning et tarvitas ka igavusest, kui ei olnud tööd. Põhinarkootikumiks on amfetamiin, mida ta süstis. Veel on ta süstinud ka heroiini. Teda on 3 korda väärteokorras karistatud NPALS §151 alusel. Isiku puhul ei ole kindel, kas ta suudab narkootikumidest loobuda, võib tulla tagasilangusi. Isik mõtleb edaspidi minna kuhugi ravile, kuid hetkel keeldub ravile minekust, väites, et on juba käinud ja sellest ei olnud abi. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus, kuid abivahendeid ta ei vaja. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused on eakohased ja vastavad kultuuritaustale. Vägivaldset käitumist ei ole täheldatud. Esineb impulsiivsust seoses sõltuvusainete tarvitamisega. Isik otsib pigem kiireid tulemusi ja kasu, mitte pikaajalisi lahendusi. Keskendub lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, eirates pikemaajalisi probleeme. Kinnipeetava eesmärgid on realistlikud: töötamine, ema eest hoolitsemine, pere. Isik austab üldiselt seadusi, isegi kui ta neid oma kuriteoga seoses mingil määral moonutab või nende tähtsust vähendab. Kinnipeetav on temaga töötavate ametiisikute suhtes positiivse hoiakuga ja koostöövalmis. Varasemalt on isik rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetavat on 3-l korral karistatud auto joobes 2 juhtimise eest, mis näitab tema suhtumist ühiskonda. Isikul on soov muutuda, kuid hetkel peab vajalikke muutusi liiga raskeks. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 72% protsenti. Ohustatud on nii varaomanikud kui ka ühiskond tervikuna. Oht seisneb materiaalse kahju tekitamises ning mootorsõiduki joobes juhtimises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik on jätkuvalt ükskõikne ühiskonna suhtes, tarbib sõltuvusaineid, ei lahenda oma probleeme seaduskuulekalt. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla H.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör, et kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele, tegemist on kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varasemad korduvad tingimuslikud karistused ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Viru Maakohtu 22.10.2014 kohtumäärusest, millega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 21.03.2014 mõistetud kandmata karistuse osa, tuleneb, et süüdimõistetu rikkus kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid, mh ei elanud kindlaksmääratud elukohas, tema tegelik asukoht ja tegevus oli kriminaalhooldusametnikule teadmata ning ta hoidus kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Prokurör märgib, et käitumiskontroll vangistuse üldkasuliku tööga (ÜKT) asendamise raames ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt ÜKT tegemise ajal kontrollnõuete eiramine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel leiab prokurör, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokurör märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks, nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur H.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 10.12.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et ta on viibinud rehabilitatsioonikeskuses, kuid mingit kasu sellest ei olnud. Talle võimaldatakse kokkuleppel lepinguga tööd 4-ks kuuks ning kui kõik läheb hästi, siis lepingut pikendatakse. Ta selgitab, et 3 ei suutnud teha ÜKT-d, sest leppis kriminaalhooldajaga kokku, et läheb kaheks kuuks xxxx tööle. Avaldust ta selle kohta ei kirjutanud, näitas vaid töölepingut kriminaalhooldajale. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isik on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vangistuses viibib esimest korda, hetkel kannab karistust sissetungimisega varguse eest. Karistus on täitmisele pööratud, sest isik rikkus katseaja tingimusi – ei järginud kontrollnõudeid ning hoidus kõrvale üldkasulikust tööst. See näitab, et katseaeg ja tingimisi karistus ei täitnud oma eesmärki ning kohtul puudub kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudaks täita katseaja nõudeid. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht, isiku enda sõnul on tal töökoha osas kokkulepe, kuid garantiikirja selle kohta kohtule esitatud ei ole. Isikule on määratud töövõimetus 80%, mis võib raskendada kindla töökoha leidmist. Kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal on diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et kinnipeetav on keeldunud sõltuvusravile suunamisest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks kinnipeetava puhul on olnud sõltuvusainete tarvitamine ja majandusliku kasu saamine, mistõttu on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et isik võib vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel ja sõltuvusainete tarvitamise jätkamisel panna toime uusi kuritegusid. Positiivsena võib välja tuua, et isikul on vabanemisel olemas kindel elukoht ning et vangistuse jooksul ei ole kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud. Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 72%, mis on kõrge risk. Sellest tulenevalt oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et H.R-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu H.R-i vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4