ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses Menetlustoiming süüdimõistetu K.J tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Menetlusosalised süüdimõistetu: K.J (isikukood XXX; elukoht ennetähtaegsel XXXX Kohtuistungi toimumise aeg 15.12.2015 RESOLUTSIOON Jätta K.J temale Tartu Maakohtu 12.11.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-1310141 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 12.11.2014 otsusega tunnistati K.J süüdi
ja § 424 järgi ning mõisteti
lg 1 alusel liitkaristus kuritegude kogumi eest, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, 1 aasta vangistust.
lg 1 arvati karistusaja hulka K.J poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.-12.11.2013, st 3 päeva ja mõisteti karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati K.J-ile kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.08.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-2596 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendati K.J-ile mõistetud 1 aasta 5 kuu 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1084 tundi tööd ning mis
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. K.J määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena K.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Otsus jõustus 28.11.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna K.J on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et K.J on varem kriminaalkorras juba korduvalt karistatud. Sellele vaatamata jätkas ta õigusvastast käitumist ning pani toime uued samalaadsed kuriteod, mida iseloomustab hoolimatu suhtumine kaasinimestesse. Viimasel korral karistati K.J tingimusliku vangistusega koos käitumiskontrollile allutamisega. Seejuures tuli kohtul arutada tema kohta esitatud erakorralist ettekannet, kuna K.J ei sooritanud üldkasuliku töö tunde ning ei suutnud käitumiskontrolli nõuetest kinni pidada. Sellele vaatamata ei võtnud K.J tõsiselt kohtu poolt määratud kohustusi ning talle mõistetud tingimuslik karistus pöörati täitmisele. Seega ei ole varasemad tingimisi karistamised Ragnar 2 K.J osas oma eesmärki täitnud, kuna need ei ole mõjutanud teda oma hoiakuid muutma ega hoiduma edasiste kuritegude toimepanekust. Kinnipeetav väidab, et karistuse kandmise aeg on teda mõjutanud paremuse suunas. Ta leiab, et tema käitumine on olnud piisavalt usaldusväärne, et teda saaks tingimuslikult ennetähtaegselt vabastada. Ta on praeguseks ajaks oma prioriteedid paika pannud ning tahab näidata, et on võimeline elama ka õiguskuulekalt. Kohus nõustub, et K.J ei ole vangla sisekorra eeskirju rikkunud, mistõttu ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. Positiivne on seegi, et pärast ennetähtaegset vabanemist oleks K.J olemas kindel elukoht oma pere juures, kellega tal läbisaamine on üldiselt hea. Pere on nõus K.J tema püüdlustes toetama mitte üksnes moraalselt, vaid ka materiaalselt. Ka on tal vanglast vabanemise puhuks olemas kokkulepped töökoha osas. Eelnevale vaatamata leiab kohus, et K.J ei saa käesoleval ajal enne tähtaega vabastada. Kohus möönab, et K.J on vabaduses olemas toetav sotsiaalne võrgustik, kes saaks teda ühiskonda taaslülitumisel toetada ning aidata. Samas ilmneb kohtule esitatud materjalidest, et K.J käitumises on esinenud vägivallajuhtumeid ning toime pandud kuritegude põhjused tulenesid eelkõige K.J isiksuseomadustest – impulsiivsusest ja oskamatusest oma probleeme lahendada. Kuidas oma käitumist ning emotsioone analüüsida ning kontrollida, on pikaaegne protsess, mille jooksul tuleb iseenda kallal järjepidevat tööd teha. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole möödunud piisavalt pikk aeg, et sellise resotsialiseeriva tegevuse mõjud oleksid saanud kinnipeetava hoiakutes ja käitumises tagasipöördumatult kinnistuda. Materjalide põhjal saab järeldada, et oluliselt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutanud alkoholi tarvitamine, mis on takistanud ka kriminaalhoolduse läbiviimist ning võib soodustada tema antisotsiaalset käitumist. Kohus peab ennetähtaegse vabastamis eküsimuse lahendamisel lähtuma muuhulgas süüdlase isikust ja tema varasemast elukäigust. Kohus leiab, et K.J, kes polnud suuteline tegema üldkasulikku tööd nõuetekohaselt ega järgima ka kontrollnõudeid ning kohustusi, puhul on väheusutav, et ta on nüüd peale pooleaastast karistuse kandmist võimeline järgima veel suuremat hulka kohustusi, kus üldkasuliku töö tegemisega kaasnes. Kohus püüdis juba viimase karistuse kandmisele pööramise elselt anda isikule nö viimase hoiatuse ja võimaluse oma ellusuhtumist muuta. K.J end muuta ei suutnud. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et K.J katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik suudab kinni pidada käitumiskontrolli nõuetest ega jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.