1-11-9685/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9685 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Kumsi (Kums) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Kumsi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 30.05.
4. a määrusega jäeti Sergei Kums talle Tartu Maakohtu 17.10.
5. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S. Kums on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.10.
6. a otsusega, millega talle mõisteti KarS § 143 lg 2 p 1; § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle 1 aasta ja 8 kuu pikkune vangistus, mida suurendati KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg-te 6, 7 alusel Tartu Maakohtu 16.09.
7. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 22.03.2011 ja lõpuks 18.06.
8. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 05.05.
9. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamusega, leidis, et S. Kumsi vabastamine praegu ei ole põhjendatud. Maakohus arvestas kõiki S. Kumsi isikut iseloomustavaid andmeid – mh tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning tagajärgi, mida võib kinnipeetavale tingimisi enne tähtaega vabastamine kaasa tuua. Võttes aluseks kinnipeetava iseloomustuse, leidis kohus, et S. Kumsi varasem käitumine, kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. S. Kumsi on 5 korral kriminaalkorras karistatud ning allutatud ka käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele ei asunud ta paranemise teele ja ka käitumiskontrolli ajal jätkas kuritegude toimepanemist, mis näitab, et ta ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et suudab seaduskuulekalt käituda. Ka vangistuse jooksul saadud distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Maakohus märkis, et vabanedes puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus leidis, et kuna kinnipeetaval oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis tema käitumisele mõju avaldavad, võib seda pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Maakohus järeldas eelnevast, et S. Kumsi puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Maakohus arvestas S. Kumsi toimepandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, tema korduvat karistatust, käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses ning sedastas, et isiku käitumine vangistuses näitab, et ta ei ole veel võimeline hoidma oma käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Ka varasem kriminaalhooldusele määramine ei täitnud oma eesmärki, kuna S. Kums ei suutnud kriminaalhoolduse tingimustest kinni pidada. Kohus märkis, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridus ning osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaksid tema resotsialiseerimise võimalusi. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu S. Kums palub ringkonnakohtul vabastada end vangistusest tingimisi enne tähtaega. S. Kums märgib, et lõpetas vanglas X. klassi, läbis riigikeele XX taseme kursuse, töötab XXXX ja tal puuduvad sisekorra rikkumised. Tal on vabanedes sotsiaalkorter XXX. Samuti on tal sugulased, kes aitavad nii materiaalselt kui moraalselt. Vabanemise korral tagab materiaalse toetuse linna sotsiaalabi osakond. Lastekodu poolt on ette nähtud elluastuja toetus 300 eurot, mis on seni saamata. Samuti on tal olemas töökoht ettevõttes V L, mille tõendit ta ei ole jõudnud saada. S. Kums lubab täita järelevalvenõudeid ja hoiduda seaduserikkumistest. Vangistuses olles on ta paljustki aru saanud ja ei taha jätkata vanaviisi, vaid hakata elama normaalset seaduskuulekat elu. Ka määruskaebuse kirjutamise eesmärgiks on ennetähtaegne vabanemine, et mitte kaotada oma noort elu. Ta on poole vangistusest ära kandnud, toimepandut kahetsenud ja mõistnud, milliseid muutusi peab ette võtma. Sel põhjusel leiab ta, et vangistus on oma eesmärgi täitnud ja teine pool karistusest võiks jääda kandmata. S. Kums märgib, et oli toimepandud kuritegudes osaliselt süüdi, ent ei saanud teisiti käituda, kuna kuulus keskkonda, kus teisiti ei käitutud ja kasvatamisega keegi ei tegelenud. S. Kums märgib, et on nüüd paljugi muutunud, vanemaks saanud ja annab endale aru oma tegudest ja soovib olla seaduskuulekas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. 2 KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole S. Kumsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
12. Ringkonnakohus möönab, et S. Kumsi käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt üheks asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta positiivseid asjaolusid – S. Kums on lõpetanud X. klassi, töötab XXXX, ta on läbinud riigikeele kursuse. Vabanedes oleks tal olemas sotsiaalkorter ja võimalus taotleda sotsiaaltoetust. S. Kumsi väitel on tal olemas ka töökoht ettevõttes V L. Samuti nähtub määruskaebusest, et S. Kums tahab pöörata oma elus uue lehekülje – hakata elama seaduskuulekalt ja on mõistnud, mida selleks ette peab võtma. Sellele vaatamata leiab ringkonnakohus, et hinnates KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid nende kogumis, ei ole S. Kumsi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ja seda juba maakohtu määruses märgitud põhjendustel, milleks on korduv kuritegelik käitumine ja varasem käitumiskontrollile mitteallumine. Samuti on S. Kumsil kehtivad distsiplinaarkaristused. Ringkonnakohus näeb ohtu ka selles, et kriminaalhooldaja andmetel puuduvad S. Kumsil isikud, keda kaasata vabanemisjärgsesse kohanemis- ja abistamisprotsessi, ent sõprade hulgas on kriminaalse käitumismaneeriga isikuid, kes avaldavad negatiivset mõju tema käitumisele. Varasemalt on ta kuritegusid toime pannud grupis ja ka S. Kums ise on määruskaebuses sedastanud mõjutatavust, mistõttu leiab ringkonnakohus, et S. Kumsi puhul esineb suur kuritegelike sidemete taastekkimise oht. Ringkonnakohus ei saa jätta tähelepanuta, et ka Tartu Vangla hindab väga kõrgeks kinnipeetava riski tõenäosust võimaliku uue seksuaal- ja vägivaldse või mittevägivaldse teo toimepanemiseks, mistõttu võib tema ennetähtaegne vabastamine kujutada riski ühiskonnale.
13. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et eelkõige S. Kumsi varasem elukäik ja tagajärjed, mida tema ennetähtaegne vabastamine võib kaasa tuua, ei võimalda teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
14. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.
15. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Tiit Lõhmus 3 Aarne Sarjas