Kriminaalasi 1-10-3417 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.novembril 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-3417 (09240105284

§ 180

lg 3 jätta riigi kanda 134,30 krooni toimiku paljundamise kulud kannatanu esindajale. Välja mõista P.R-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 10875 krooni sundraha; 17116,8 krooni (11558,40 +892,80+ 840+892,80+840+ 840+1252,80) kaitsjatasu; 2875 krooni ekspertiisitasu; 134,30 krooni toimiku paljundamise tasu kaitsjale; P.R tasuda kriminaalmenetluse kulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank`is nr.

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus “P.R 1-10-3417 kriminaalmenetluse kulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: DNA proovid, kevad-sügisjope, viiter, sukkpüksid, nuga - hävitada peale kohtuotsuse jõustumise tähtaega. meeste jope- tagastada P.R-ile või tema poolt avaldatud isikule. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 30.11.
2. Süüdistuse sisu P.R on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, 06.11.2009 kella 07.15 paiku xxx sissekäigus, sissekäigu välis- ja siseukse vahel mademel, isiklike vaenulike suhete ajendil oma endise abikaasa Ixxx Sxxxa, lõi tapmise eesmärgil kaasasolnud noaga Ixxx Sxxx korduvalt rindkere, kõhu, üla- ja alajäsemete piirkonda, tekitades talle 14 torke-lõikehaava, mis tungisid kõhu- ja rinnaõõnde, vigastades siseorganeid, mis koosvõetuna, ohustades elu nende tekitamise momendil, põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. 2 Sel moel oma tegudega P.R, pannes toime teise inimese tapmiskatse, s.o pani toime kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: P.R tunnistas end süüdi osaliselt temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja selgitas, et ta ei tahtnud oma endist abikaasat tappa. Kohtualuse ütlustega on tõendatud, et endine abikaasa, Ixxx Sxxx kolis uude elukohta xxx ja nad ei suhelnud eriti. Eelmisel aastal käis tal külas 2-3 korda auto ja korteriprobleemide lahendamise põhjusel. Konflikte kohtumisel ei olnud. Kohtualune oli Ixxx Sxxxe võlgu kohtuotsuse alusel väljamõistetud summa 50 tuhat krooni. 6.11.2009 kella 7 ajal tuli ta kannatanu elukohta kannatanu karistamise eesmärgil. Ta oli kaine. P.R teadis, et kannatanu läheb tavaliselt sel kellaajal tööle. Ta võttis autost kaasa kööginoa, mille pani jope tasku. Kohtualune kinnitab kohtu poolt näidatud asitõendit nuga, et see on sama nuga, mis oli tal kaasas ja millega lõi kannatanut 6.11.2009 hommikul. P.R ootas kannatanut 15-20 minutit sissekäigu ees ja suitsetas. Kannatanu avas ukse ja P.R lükkas ta uste vahele.Ta ei rääkinud kannatanuga ja lõi Ixxx Sxxxe ühe korra noaga kõhtu. Nuga hoidis ta oma paremas käes. Kannatanu vajus pikali nurka. Mitu lööki ta veel lõi P.R ei mäleta, kuid lööke oli rohkem kui üks. Kannatanu hakkas kaitsma end kätega. P.R lõpetas löömise, sest käed hakkasid värisema ja ta hakkas üle keha värisema. Ta avas välisukse ja väljus trepikojast. Ta läks auto juurde, viskas noa esiistmele ja pani auto põlema. Seejärel läks P.R politseisse ülestunnistust andma. Eksperdiarvamusega isiku täiendekspertiisiaktis nr.1 (aktile nr.2/2010 ) 3.03.2010 on tõendatud, et Ixxx Sxxxl sedastati kohtuarstlikul läbivaatusel hulgalised armid rindkerel, üla-ja alajäsemetel kokku 14 armi, mis tekkisid torke-lõikerelva toimel, milleks võis olla noatera. Kannatanu Ixxx Sxxxi ütlustega on tõendatud, et P.R on tema endine abikaasa. 28.06.2007 lahutati abielu kuid üks aasta peale lahutust elati koos. P.R oli võlgu alimente, pluss 50 tuhat krooni. 2009.a. 10.-
3. oktoobri paiku, tigedana käskis P.R kannatanul keelduda kohtutäituri teenest, ähvardas, et kannatanu mängib tulega. Abielus olles lõi paar korda käega näkku, ähvardas noaga, kirvega. Korduvalt teatas kannatanu P.R-i vägivallast politseisse. 6.novembril 2009 nägi kannatanu P.R-i sissekäigu ees, kus ta ründas kannatanut. Kannatanu ei jõudnud majast väljuda, sest P.R lükkas kannatanu tagasi. Kannatanu nägi ründaja käes noatera, mis oli suunatud kannatanu poole. Kannatanu jõudis vaid öelda- tõ-što? Ja P.R-ilt kuulis ainult: vot sulle kõik! P.R lõi mitu korda kannatanut noaga kõhtu, rinda, kätte ja jalgadesse- lõi kuhu juhtus. Kannatanu kattis pea ja näo kätega olles pikali. Löömine noaga toimus intensiivselt sissekäigus kahe ukse vahel. Kannatanule tundus, et ründaja väljus ise õue, sest saabus vaikus. Kannatanu hakkas karjuma ja jõudis vaevaliselt ronida 2 korrusele. Poeg tuli 4.korruselt alla, küsis, mis juhtus. Kannatanu vastas- isa, noaga ja kukkus trepile, kuhu jäi kuni kiirabi saabumiseni.. Kannatanu toimetati haiglasse, kus viibis kuni 13.11.
4. Tööle sai I.Sokmann asuda jaanuaris
5. Praegu ona kannatanul tervisega probleeme: tema vasak käsi ei tööta korralikult ja jämesoolega on probleeme. Seoses P.R-i vägivalla kasutamisega kannatanu vastu esitas kannatanu sageli avaldusi politseisse. Tunnistaja RxxxTxxxi ütlustega on tõendatud, et 6.11.2009 läks ema tööle kell 7.30 paiku. Tunnistaja magas veel kui kuulis sissekäigus ema appihüüdeid. Ta võtis 3 mobiiltelefoni kaasa ja väljus korterist. R.Txxx nägi ema 2- ja 3 korruse vahel verisena, šokis. Tunnistaja küsis: “kes seda tegi?“ Vastus oli „isa“. R.P.R helistas kiirabisse. Eksperdiarvamusega isiku ekspertiisiaktis nr.2 8.02.2010 on tõendatud, et Ixxx Sxxxl esinesid haiglasse pöördumisel hulgalised torke-lõikehaavad, rinna-ja kõhuõõnde tungivad siseelundeid vigastavad haavad kõhu ja rindkere piirkonnas ning vasakul käel, paremal labajalal. Vigastused võisid tekkida torke-lõikerelva toimel, milleks võis olla ka ekspertiisiks esitatud nuga.Vigastused kogumis ohustades elu nende tekitamise momendil, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Tunnistaja VxxxKxxx tõepäraste ütlustega on tõendatud, et kohtualust tunneb ta visuaalselt. Ixxx Sxxx on tunnistajal naabrisuhted. 6.11.2009 10 minutit enne 7- t asvas tunnistaja välisukse ja väljus majast. Uksest paremal seisis kohtualune ja suitsetas. Pime oli kuid kohtualune nägi tunnistajat ja nende pilgud kohtusid. Nad ei tervitanud omavahel ega rääkinud. Tunnistaja sulges ukse ja eemaldus. Tunnistaja Nxxx xxxune P.R ja kannatanu Ixxx Sxxx on tunnistaja tütar. 5.novembril 2009 oli N.Bixxx sünnipäev ja tütar unustas mobiiltelefoni laadima tunnistaja korterisse. Ixxx palus telefoni 6.novembri hommikul 4.korruselt alla tuua, et võtab selle tööle minnes ära. Tunnistaja seisis 6.11.2009 maja ees ja ootas kuid Ixxx ei tulnud kuigi helistas lauatelefonilt kell 7.10 ja teatas, et väljub korterist. N.Bxxx hakkas muretsema ja helistas kiirabisse kust vastati, et Ixxx on toimetatud operatsioonile noahaavade tõttu. Ixxx oli 3 päeva teadvuseta ja ei olnud teada kas ta jääb elama. Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et P.R-ile inkrimineeritud käitumine KarS § 113 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises s.o teise inimese tapmiskatse toimepanemine on leidnud tõendamist kohtuliku uurimise käigus kogutud tõenditega. P.R on süüdi tahtliku kuriteo toimepanemises. Tema teos puuduvad vastutust välistavad asjaolud. Kohus juhindub Riigikohtu 16.04.2007.a. kohtuotsuses nr. 3-1-1-128-06 väljendatud seisukohale: „ juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. Olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Lootus, et konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale - ei saabu, peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest (vt RKKKo nr 3-1-1-142-05). Kohus järgib KrMS §-s 50 sätestatud tõendite hindamise üldpõhimõtet, mille kohaselt kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel ja millest tulenevalt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. 4 6.11.2009 otsustas P.R kohtuda oma endise abikaasaga. Eelnimetatud päeval P.R ei teatanud IxxxSxxxe oma soovist kohtuda, ei helistanud ega teatanud kohtumissoovi põhjusest. P.R läks kohtumisele ja võttis autost väljumisel kaasa lauanoa ja pani selle jope taskusse. Kohtuistungil P.R-i antud selgitused selles, et ta läks kättemaksu eesmärgil endise abikaasa elukohtahindab kohus mittetõepäraseks tema kohtumise eesmärgi kohta, kuna need on vastuolus vahetult peale sündmust antud P.R-i ütlustega selles, et ta läks IxxxSxx elukohta, et tappa oma endine abikaasa. RIIGIKOHUS kohtuotsuses nr. 3-1-1-89-03
6. september
7. a. märgib, et tõendina ei saa kasutada eeluurimisel antud ütlusi: Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et isiku süüditunnistamine ei saa tugineda üksnes kannatanu ütlustele olukorras, kus kannatanu hilisemad ütlused, erinevad olulises osas kannatanu varasematest ütlustest. Kriminaalasjas on aga kogutud täiendavad tõendid, mis tõendite kogumina annavad küllaldaselt põhjendatud veendumuse, P.R soovis oma endise abikaasa tappa ja läks tema tapmise eesmärgil kannatanut varitsema viimase elukoha sissekäigu juurde. Seega P.R, võtnud autost kaasa noa, kavatses seda kasutada õigusvastaselt oma endise abikaasa elu vastu. Tunnistaja VxxxKxxx nägi 6.11.2009 enne kella 7-t hommikul P.R-i xxx välisukse kõrval seismas ja suitsetamas. P.R ootas kannatanut maja välisukse kõrval ja kui IxxxSxxx avas välisukse, ei tervitanud P.R naist ega avaldanud soovi rääkida vaid lükkas naise sisekoridori kahe ukse vahele ja lõi kaasavõetud kööginoaga naisele kõhtu, öeldes kannatanule:“ see on kõik“ – löögi tagajärjel vajus naine pikali. Juba P.R-i esimesest löögist ilmneb P.R-i otsene tahtlus tekitada naisele elu ohustavad vigastused. P.R aga jätkas oma rünnet, mis oli jätkuvalt suunatud elutähtsate organite täiendavate vigastuste tekitamisele, mis suure tõenäosusega ei ole löödud kannatanu elu säästmise eesmärki silmas pidades. IxxxSxxxn sai üksnes enda kaitseks kätega varjata pead, nägu, kuid mingit vastupanu osutada või põgeneda kahe ukse vahelt ei saanud. Maaslebavat naist lõi P.R veel sama kööginoaga, mille tera pikkus 15,5 cm laius 1,3-1,5 sm noatera lõikeserv on kahepoolse teritusega, terituse laius 0,6 sm. (tlk 138 )mitmesse keha elutähtsate organite piirkonda neliteist noahoopi, millega tekitas kannatanule tõsiseid vigastusi, mille tagajärjeks oli ka sisemine verejooks. Erkspertiisiaktis esitatud andmetele tuginedes, noalöökide tagajärjel tekkinud haavade tõttu kaotas kannatanu 1,5 liitrit verd ja eksperdiarvamuse alusel olid kannatanu vigastused, mida tekitas P.R eluohtlikud nende tekitamise momendil, põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. P.R on oma kehehituselt pikk ja tugev mees, Ixxx Sxxxnn aga hapra kehaehitusega naine. Nimetatud isikute jõuvahekorda hinnates oli naine antud situatsioonis ilmselgelt nõrgem. Seega on ainuvõimalik järeldus, et P.R-i käitumise eesmärk: ootamatult noaga lüüa naist mitmeid kordi elutähtsate organite piirkonda, et tekitada kannatanule vigastused, mille tagajärjel saabuks kannatanu surm. P.R-i agressiivne rünne ja sellele järgnev käitumine: P.R jätab naise abita ja lahkub sündmuskohalt. Ta süütab auto põlema ja läheb politseisse oma süüd tunnistama. Seega on P.R-i käitumise kohta kogutud tõendite kogumiga täielikult tõendatud, et tema kättemaksu sisuks oli endise abikaasa tapmise tahtlus. Süüdistatava poolt soovitud tagajärg jäi saabumata eelkõige kannatanu enda kaitsetegevusest tulenevalt: ta püüdis katta kätega pead ja nägu ning seetõttu tabasid noahoobid ka kannatanu kätt ja jalga. Kannatanu hüüdis appi. Roman P.R-i s.o kannatanu poja kiire ja asjakohane tegutsemine ema toetamisel ja abi osutamisel ning meditsiinilise abi õigeaegne osutamine suutsid kannatanu päästa elule. Kannatanu Ixxx Sxxx toimetati haiglasse, kus ta oli 3 ööpäeva teadvustea. NxxxBxxx ütlustega on tõendatud, et 9.11.2010 tuli Ixxx Sxx haiglas teadvusele. 5 P.R-i otsene tahtlus- kannatanu surma saabumine ei realiseerunud P.R-ist sõltuvatest asjaoludest ja P.R-ile on õigesti inkrimineeritud käitumine KarS 113 ja § 25 lg 2 alusel, s.o teise inimese tapmise katse toimepanemine. P.R-i hinnang oma käitumisele sündmuskohal oli, et tema soovitud eesmärk oli saabunud: peale noahoope naine kukkus ja jäi pikali ning oli surnud ja ta lõpetas noga löömise. Tal hakkasid käed ja kogu keha värisema ja ta sai aru, et tappis naise. Kannatanu, Ixxx Sxxx ütlused loeb kohus tõepäraseks selles, et kuulunud ja ka tajunud, et P.R on lahkunud ja ta on üksi, võttis jõu kokku ja hakkas appi karjuma ja püüdis liikuda trepist üles 2 ja 3 korruse vahele, kust poeg ta leidis. Kohus leidis, et kohtualuse vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtualuse vabandamine kannatanu ees on paljasõnaline väljendus viimases sõnas ja võimaliku karistuse kartuses väljendatud pöördumine, millel puudub püsiv sisuline kahetsus tema poolt põhjustatud kannatustes IxxxSxxe. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et süüdlase tahtest sõltumata süüdlase püstitatud eesmärk ei realiseerunud - ei ole aluseks P.R-i karistuse kergendamiseks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kannatanu arvamust ja prokuröri põhjendatud seisukohta, mõista P.R-ile karistuseks vangistus tähtajaga 12 aastat. Kannatanu esindja advokaat Rein Laidi taotlus: hüvitada kannatanule 34656 krooni riigi või kohaliku eelarve vahenditest kannatanu esindamisel kriminaalmenetluses kantud kulud - tuleb jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 37 kohaselt kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu Inna Sokmann, kellele on kuriteoga tekitatud füüsiline kahju. Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p 2 avaldas kannatanu, et ta ei soovi esitada süüdlase vastu tsiviilhagi. KrMS § 41 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik võivad kriminaalmenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osalemine kriminaalmenetluses ei võta õigust omada esindajat. Kannatanu Ixxx Sxxx esindas kriminaalmenetluses lepinguline esindaja advokaat Rein Laid. Kohtuistungil palus kannatanu esindaja Rein Laid välja mõista kohtukulud, mis on seotud kannatanu esindamisega ning esitas kohtule kannatanu esindamisega seotud õigusabi aruande ja arve nr 1180 16.11.
8. Nimetatud arve on väljastatud Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ poolt ja arve saajaks on Häcke OÜ. Häcke OÜ on vastavalt Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ pangakonto väljavõttele nimetatud arvele tasunud summa vastavalt esitatud arvele kannatanu I.Soxxxesindus kriminaalasjas nr. 09240105284 .

§ 174

menetluskuludeks ei loeta selle isiku kulusid, kes ei ole menetlusosaline, välja arvatud käesoleva seadustiku § 175 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 kohaselt: 6 Menetluskulud on: 1) valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; Lähtuvalt kriminaalasja materjalidest Häcke OÜ ei ole käesolevas kriminaalasjas menetlusosaline. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, et Ixxx Sxxxon faktiliselt kandnud kaitsja esinduskulud. Kohtule esindatud arve ja konto väljavõte selle kohta, et OÜ Häcke`le on esitatud arve nr. 1180 Advokaadibüroo Hansa Law Offiseces poolt 16.11.2010 ja OÜ Häcke on samal päeval tasunud esitatud arve. Esindaja kulud on tekkinud isikul Häcke OÜ, kes ei ole menetlusosaline ja pole kohtule esitanud kulude hüvitamise taotlust.Advokaat Rein Laidil OÜ Häcke esindamiseks käesolevas kriminaalmenetluses puudub. Lähtudes ülaltoodust asub kohus seisukohale, et kannatanu esindaja Rein Laidi kulud tuleb jätta vastava lepingupoole kanda. MENETLUSKULUD:

§ 180

lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 179lg 1 p 1

§ 175lg 1 p 4 17116,8 krooni riigituludesse.

välja mõista P.R-ilt kaitsjatasu -

§ 175

lg 1 p 5 välja mõista P.R-ilt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise eest 134,30 krooni riigituludesse.

§175

lg 1 p 3 välja mõista P.R-ilt 2875 krooni riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud riigituludesse: Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Rahvakohtunikud Anne Rembel ja Tiia Nelk (allkiri, allkiri) Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2011.a otsusega RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4 tühistada Viru Maakohtu 30. novembri 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-3417 osaliselt, see on P.R-ile KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi mõistetud karistuse osas. Karistada P.R-i KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 8 (kaheksa) aastat. 7 Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 622.72 eurot (kuussada kakskümmend kaks eurot ja 72 senti), sealhulgas käibemaks 103.79 eurot (ükssada kolm eurot ja 79 senti), vandeadvokaat Nikolai Rõžovile tema poolt süüdistatav P.R-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. P.R-i menetluskulu, see on määratud kaitsja tasu vandeadvokaat Nikolai Rõžovi poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 622 eurot ja 72 senti jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Tartu Riigikohtu 04.05.2011.a. kohtumäärusega RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg 5 alusel jätta P.R-i kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi kassatsioon menetlusse võtmata. Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 04.05.11 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 8