Obsah (5)

§ 76§ 200§ 68§ 65§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 22. detsember 2017, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-5093 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läb

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta N.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi taotlus N.A´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 97,20 eurot, sh tasu 60 eurot, sõidukulud 21 eurot ja käibemaks 12+4,20 eurot. Välja mõista N.A´ilt menetluskulud 97,20 eurot kaitsjatasu. N.A´il tasuda kaitsjatasu 12 -kuulise tähtaja alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank AS pank nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700049259 ning selgitus „N.A 1-16-5093 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates 1 ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.A tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.A on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.06.2016 kohtuotsusega

§ 200

lg 1; § 199 lg 2 p 9; § 121 lg 2 p 3 järgi ning

64 lg 1, KrMS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1,

§ 65

lg 2,

§ 74

lg 5 alusel karistatud 1 aasta 6 kuu ja 12 -päevase vangistusega tingimisi 1 aastase katseajaga. Harju Maakohtu 27.10.2016 määrusega ülalmainitud vangistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 07.10.2016 ja lõpp 19.04.2018 Kinnipidamisasutuses N.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on 5 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub elama aadressil xxx. N.A on alaealine ja vanemate poolt ülalpeetav. N.A on teinud kooli kõrvalt vahetevahel juhutöid, et tagada endale taskuraha. Pidev sissetulek puudub. N.A on toime pannud varavastased kuriteod. Töö tegemisse suhtub positiivselt, kui vaja siis teeb. Kuid kuna on veel alaealine, siis ei taheta ametlikult kuhugi tööle võtta. Vabanemisel on ema ülalpidamisel alaealise staatuse tõttu. Võlgnevused puuduvad. Ema on trahvid ja kohtukulud tasunud. N.A on põhiharidus. Koolis käitus kaasõpilaste suhtes agressiivselt, samuti oli koolikohustuse täitmisega probleeme, mistõttu oli suunatud xxx sotsiaalprogrammi. N.A on proovinud omandada erinevaid ameteid (elektrik, keevitaja), kuid kinnipeetava sõnul proovitud erialad talle ei sobinud. Järgmisena soovib õppida automehaanikuks. Vangistuses on omandanud riigikeele B1 tasemel. 25.10.2015 vangistuses on diagnoositud N.A narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine. Ametlikke tõendeid narkootikumide tarvitamise kohta ei ole. N.A sõnul on ta tarvitanud amfetamiini 6 korda, viimati oktoober-detsember

1. Kanepit tarvitas iga päev, viimati 25.10.
2. Extacyt tarvitas 6-8 korda, viimati 25.10.
3. Alkoholi tarvitas 2 korda nädalas, periooditi rohkem. Viimane tarvitamine 07.09.
4. On viibinud alkoholimürgistusega seonduvalt haiglas. Alkoholijoobes suureneb vägivaldse käitumise risk. Seoses alkoholi tarvitamisega ja koolikohustuse mitte täitmisega oli korduvalt suunatud xxx, kust suunati xxx. Ajavahemikul 04.04.2017- 10.07.2017 osales sotsiaalprogrammis Õige hetk individuaalselt. Lisaks on osalenud regulaarselt igakuiselt inspektor- kontaktisiku ja kriminaalhooldusametnike poolt läbi viidud analüüsivatel vestlustel. N.A on tunnistanud, et varem ta väärtuste kohta ei mõelnud. On vangistuses hakanud oma käitumist analüüsima ja mõistab, et igal teol on oma tagajärg. N.A peab enda uue kuriteo riskiteguriks alkoholi tarvitamist, mille tagajärjel võib käituda mõtlematult ja vägivaldselt. N.A on karistatud kriminaalkorras kahel korral ning vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt karistatud varguste, asja omavolilise kasutamise ning vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu. Käesolevaks kuriteoks kehalised väärkohtlemised, vargused, röövimine, asja omavoliline kasutamine ning vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu. Arvestades N.A ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla N.A ennetähtaegset vabastamist, sest N.A vabaneb 19.04.2018 seonduvalt karistuse ärakandmisega ning sel juhul ei ole võimalik enam vabanemisjärgselt talle käitumiskontrolli rakendada. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx, Tegu on 3-toalise xxx linnale kuuluva munitsipaalkorteriga. Enne kinnipidamist N.A elas ka seal. Kodus on piisavalt ruumi ja poisil on oma tuba, kus on olemas töökoht, mis tagab soodsad tingimused õppimiseks. Ema E S andis nõusoleku, et kinnipeetav võib pärast enne tähtaegset vabanemist asuda elama antud aadressile. Elektroonise valve paigaldamine antud aadressil ei ole võimalik kuna kinnipeetava ema ei andnud nõusolekut. Samuti puudub selleks korteri omaniku (xxx ) nõusolek (tl 93). 2 N.A i ema töötab firmas xxx OÜ juba 5 aastat. Ema saab töötasu miinimumpalga ulatuses ja lastetoetuseid. Kinnipeetava isa on töötu ja ei maksa elatisraha. Pere tuleb majanduslikult toime, kuid suuri oste nad sooritada ei saa. Kõik poja trahvid ja kohtukulud ema on tasunud. Peale vabanemist soovib tööle asuda ning elukutset omandada. Samuti läheb õppima autokooli. Vanglas õpis eesti keelt. N.A ´i sõnul pani kuriteo toime, kuna oli mõjutatav halva seltskonna poolt. Olles vanglas isik tunnistas, et tema käitus seadusvastaselt. Ema sõnul olid pojal seitsmenda klassini head hinded, olukord muutus, kui kinnipeetaval tekkisid sõbrad, kes mõjutasid teda halvemuse poole. N.A on sõbrad, kes on temast 2 -3 aastat vanemad. Mõned tuttavad, kellega Artur enam ei suhtle on kriminaalkorras karistatud ja kannavad vanglakaristust. Väidetavalt, kinnipeetav oli mõjutatav vanemate sõprade poolt. N.A on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, kuna isik on tahtlikult rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust: alluda elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud ning kriminaalhooldusametnik hindas katseaja kulgu negatiivseks. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, N.A ennetähtaegset vabastamist. N.A avaldas, et soovib minna õppida autokooli, et saada endale juhiload ja uuest õppeaastast minna õppima. Praegu ei saa õppima minna, sest õppeaasta keskel ei võeta. Läheb siis tööle. See töökoht on abitöölise koht, mille suhtes on varem esitanud garantiikirja (tl 42). Vabaduses hakkab ema toetama. Käitumiskontrollist võib temale palju kasu olla. Vabastamise korral hakkab suhtlema vaid pereliikmetega. Senise suhtlusringkonnaga ei suhtle enam. Vangistuses oldud aeg oli piisav, et mõelda oma tegude üle järele, on valmis ennast parandama ja teeb kõike selleks. Palub anda võimalus ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja leidis, et esinevad positiivsed asjaolu d, isikul on olemas töö- ja elukoht vabaduses. Soovib minna õppida. Vangla toetab vabastamist, märkides, et karistuse lõpuni kandmisel ei ole enam käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. Ei ole andmeid, et isik ei suuda käitumiskontrolli nõudeid täita. Edasine vangistuses pidamine ei ole enam otstarbekas. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu leiab, et N.A ’i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Viru vangla ja prokurör toetavad N.A ennetähtaegset vabastamist. Vabaduses on tal olemas kindel elukoht. Eelneva ennetähtaegse vabastamise taotluse juurde oli lisatud ka garantiikiri -lt xxx OÜ , mille kohaselt võetakse N.A tööle abitöölisena (tl 42). Samas kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorda, kus prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, ei saa samastada süüdistusest loobumisega KrMS § 301 mõttes. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtul on aga kohustus 3 menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele vastata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). Kohtu arvates ei ole N.A’i ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Prokuröri seisukoht on sisult motiveerimata ning piirdub konstateeringuga, et prokurör nõustub vangla seisukohaga. Vangla iseloomustuses toodud argumendid on aga ebapiisavad N.A ennetähtaega vabastamiseks. N.A on vangistuse kandmise ajal viis korda karistatud distsiplinaarkorras ning tema kä situmist ei saa nimetada nõuetekohaseks. 18.07.2017 määrati isikule 3 päeva kartserit kambriukse sulgemise takistamise eest. 18.06.2017 määrati 4 päeva kartserit allumatuse eest. 17.05.2017 noomitus ebaviisaka käitumise eest. 21.12.2016 kartser 5 päeva korraldusele mitteallumise eest. 30.11.2016 noomitus huvitegevuse ruumidest töövahendi välja viimise eest. Kohtu hinnangul on tegemist üsnagi raskete rikkumistega, millest räägib ka määratud distsiplinaarkaristuse liik – kolmel korral viiest määrati isikule karistuseks kartserit. Süüdimõistetu õiguspärane käitumine karistuse kandmise ajal on aga ennetähtaegse vabastamise üheks eelduseks. Kohus hindab positiivselt N.A poolt riigikeelt õppimist ja sotsiaalprogrammis osalemist ja sellest tehtud järeldusi. Samas ei ole see piisav ennetähtaegse vabastamise ot sustuse tegemiseks. Vabaduses on süüdimõistetul garanteeritud elukoht ema juures ja kohus on vaaginud N.A ’i suhtes elektroonilise valve kohaldamist antud aadressil, kuid ei ema ega munitsipaaleluruumi omanik (xxx) ei andnud selleks nõusolekut. Arvestada tuleb, et vastavalt vangla esitatud materjalidele N.A ’i isa M. S on kriminaalkorras karistatud (alates 10.07.2017 on vabastatud ennetähtaega vangistusest) ning kuni kinnipidamiseni olid nad omavahel regulaarselt kontaktis. Kohtu arvates on tegemist riskifaktoriga ning kriminaalkorras karistatud isa võib mõjutada N.A negatiivselt. N.A ’il puudub vabaduses garanteeritud õppimiskoht. Tema kohtuistungil öeldu, et soovib minna õppima autokooli ja siis jätkata õpinguid on paljasõnalised ja ebamäärased. Vangla iseloomustusest nähtuvalt koolis käitus N.A kaasõpilaste suhtes agressiivselt, ei saanud koolikohustuse täitmisega toime. Katsed erinevate ametite õppimiseks lõppesid tulemuseta. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt arvati N.A xxx õppijate nimekirjast omal soovil välja (tl 84). Hobisid või harrastusi N.A ei ole. Tõsiseks riskiteguriks on alkohol ja narkootikumid. Vanglas on N.A diagnoositud nii narkootikumide kui alkoholi kuritarvitamine. On viibinud alkoholimürgistusega seoses haiglas. N.A’i sotsiaalsed oskused on puudulikud. Ta kipub lahendama probleeme vägivallaga. Varasemalt oli N.A allutatud käitumiskontrollile ühes elektroonilise valve kohaldamisega. On rikkunud kohustust alluda elektroonilisele valvele. Kontrollnõuete rikkumiste tõttu pöörati vangistus täitmisele. Vastavalt kriminaalhooldusametniku arvamusele takistas koostööd isikuga ka hooldusaluse negatiivne suhtumine kriminaalhooldusesse. Kriminaalhooldusametnik hindas katseaja kulgu negatiivselt. Sellest võib järeldada, et N.A ei ole motiveeritud käitumiskontrolli nõuete täitmiseks. Seega isikule oli antud võimalus karistuse kandmiseks vabaduses. N.A aga ei õigustanud talle antud võimalust ning eiras käitumiskontrolli nõudeid. Arvestades N.A i sõltuvusprobleeme ja käitumist varasemal katseajal puudub kohtul veendumus, et ta suudab seekord katseaega läbida. Kohus arvestab antud määruse tegemisel, et N.A oli kuritegude toimepanemisel ja on ka praegu alaealine, samuti vangla iseloomustuses märgitu, et 19.04.2018 tähtaegselt vabanemise korral ei ole enam võimalik rakendada tema suhtes käitumiskontrolli. Samas antud juhul osutavad eeltoodud negatiivsed asjaolud sellele, et N.A ei suuda täita vabaduses 4 käitumiskontrolli nõudeid ning suure tõenäosusega võib jätkata kuritegude toimepanemist. Kui katseaja eduka läbimise võimalused on minimaalsed, siis ei pea kohus õigustatuks ainuüksi süüdimõistetu alaealisusest kui selliselt lähtuvalt teda ennetähtaegselt vabastada. Kohus on juba varasemalt tingimisi karistuse mõistes andnud N.A ’ile võimaluse senise käitumise muutmiseks, kuid ta jättis selle kasutamata, jätkates reeglite rikkumist ka vanglas olles. Kohtu usaldus peab rajanema kasvõi millelegi peale süüdimõistetu sõnu. N.A sõnad ja lubadused on aga risti vastuolus tema senise käitumisega. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorda, kus prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, ei saa samastada süüdistusest loobumisega KrMS § 301 mõttes. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtul on aga kohustus menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele vastata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). Eeltoodud põhjendustel ei n õustu kohus vangla ega prokuröri seisukohaga ning leiab, et antud juhul puuduvad alused N.A i tingimisi ennetähtaja vabastamiseks. Ohuprognoos Artur N.A i puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata vabaduses e kuritegud toimepanemist, mistõttu N.A tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. / Deniss Minzatov Kohtunik / 5