← Eesti

1-16-3040/28

Obsah (6)§ 69§ 121§ 25§ 64§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2016, Rakvere kohtumajas, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-3040 Kohtunik Anu Ammer Kohtuasja nimetus Viru Vangla k

§ 69

Süüdimõistetu Kohaldatud õigusnormid RESOLUTSIOON Kriminaalhooldusametniku t aotlus rahuldada ning peatada S A Tartu Maakohtu 23.05.2016 otsusega mõistetud karistuse - üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine alates 01.08.2016 kuni 07.10.2016. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja ettekande sisu Tartu Maakohtu 23.05.2016 otsusega tunnistati S A süüdi:

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust ;

§ 25

lg 2 - § 215 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis S A liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 7 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.06.2015 otsusega kriminaalasjas 1-154305 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 9 kuud 28 päeva vangistust võrra mõistes kohtuotsuste kogumis S A ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69lg 1 ja 3 alusel asendas kohus vangistuse 508 tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasulik u töö tegemise tähtajaks määras kohus 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutas kohus S 1 A kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustas teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning lisakohustusena

§ 75

lg 2 p 2 ,7 alusel mitte tarbima alkoholi ja mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega – G- S L, E N, R S ning K P. Tartu Maakohtu 13.11.2015 määrusega tsiviilasjas 2-15-14661 on S A paigutatud tema nõusolekuta ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga kuni 07.10.2016 ning ta viibib xxxx õppekeskuses. Samas on xxxx Linnavalitsus 31.08.2016 esitanud Tartu Maakohtule avalduse pikendada S A ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibimise aega 1 aasta võrra, avaldus on menetluses. 14.09.2016 on kriminaalhooldusametnik esitanud kohtule S A kohta erakorralise ettekande põhjusel, et isik ei saa temast mitteolenevatel põhjustel sooritada üldkasuliku töö tunde. Senise kriminaalhoolduse kohta on ettekandes märgitud, et esmakohtumine hooldusalusega toimus 10.06.2016 xxxx õppekeskuses, kus hooldusalusele tutvustati üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi ning ta allkirjastas üldkasuliku töö tundide üldise ajakava. Tööle teda broneerida ei saanud, kuna õppekeskuse juhtkond ei andnud selleks luba ei õppekeskuse raames ega väljaspool õppekeskust, sest S A viibib erihoolekandes. 16.06.2016 õppekeskuses erinevate s petsialistide osavõtul toimunud ümarlaual otsustati, et nii kaua, kuni S A viibib erihooldeteenusel ei ole tal võimalik sooritada üldkasuliku töö tunde. 22.06.2016 selgus, et S A on siiski võimalik teha üldkasulikku tööd xxxx õppeke skuses. Alates 29.06.2016 oli S A broneeritud tööle xxxx õppekeskusesse ning talle oli koostatud ühiskondliuku töö tundite tegemise uus üldine ajakava kuude kõikes kuni juuli 2016 lõpuni. S A sooritas kõik ajakavas ettenähtud 36 tundi. 01.08.2016 lõppes xxxx õppekeskuse üldkasuliku töö leping Viru Vanglaga ning 16.08.2016 edastas Viru Vangla xxxx õppekeskusele uue üldkasuliku töö lepingu, mille allkirjastamisest õppekeskuse direktor keeldus põhjusel, et S A ei saa olla kahte kohtuotsust, et ta ei peaks üldkasulikku tööd tegema. Kriminaalhooldusametnikul ei ole võimalik S A ka mujale tööle suunata, kuna õppekeskusel ei ole võimalik saata töötajat, kes hooldusalust valvaks. 29.08.2016 on xxxx õppekeskusest kriminaalhooldusametnikule kirjalikult teatatud, et kuna arenguteelt kõrvalekaldunud noorte ühiskonnastamisele aitavad teadusuuringute põhjal kõige rohkem kaasa rehabilitatsiooni- ja terapeutilised tegevused, siis on S A määratud range päevakava, mis, arvestades tema võimeid ning rehabilitatsiooniplaani kohaseid arenguvajadusi, hõlmab väga erinevaid tegevusi ning õpilase kogu päev on tihedalt sisustatud ja seetõttu ei ole S A võimalik erihoolekande teenusel oleku perioodil (kuni 07.10.2016) teha üldkasulikku tööd. Eeltoodust tulenevalt teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku peatada S A määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine alates 01.08.2016 kuni 07.10.2016. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalhooldaja ettepanekuga leiab, et ettekandes esitatud ettepanek on põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele. 2 KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

§ 69

lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning väärtegude puhul kahtteist kuud. Kohus võib tähtaja kulgemise peatada süüdlase haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui süüdlane on aja -, asendus- või reservteenistuses. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö üldist tähtaega. Tulenevalt eeltoodust peatab kohus S A Tartu Maakohtu 23.05.2016 otsusega mõistetud karistuse - üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise alates 01.08.2016 kuni hooldusaluse erihooldusteenusel viibimise lõpuni, s.o. 07.10.2016. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.