800 eurot (kaheksasada eurot) s.o. jätta põhikaristus muutmata. Määratud rahatrahv 800 eurot tuleb tasuda KarS § 66 alusel ositi 10(kümne) kuu jooksul, igas kuus kuulub tasumisele vähemalt 80 eurot , kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahan1 dusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, nr EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220175015525.
Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud 10.01.2017.a. koostas Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna Kordoni juhtivpiirivalvur Ardi Hints väärteoprotokolli selle kohta, et A.R juhtis 10.01.2017.a. kell 10.56 ajal mootorsõidukit Volkswagen Caravelle registreerimismärgiga XXXX Harju maakonnas Tallinnas Lootsi tn.13 juures, liikudes Uus-Sadama suunas, juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,32 mg/l. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 30.01.2017.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2303, 17, 000023 määrati A.R-ile
800 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3(kolmeks) kuuks. Kaebuse sisu Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse karistamise ranguse tõttu just lisakaristuse osas, sest juhtimisõigus on talle eluliselt vajalik. Elab maakohas, kus bussiliiklust praktiliselt ei ole. Tal on peres viis alaealist last, keda peab viima kooli ja huviringidesse. Kaks nooremat last on vastsündinud ,sünd.
s on karistusraamid laia vahemikuga arvestades alam- ja ülemmäära, tuleb karistuse määramisel lähtuda erinevate liiklusalaste rikkumiste taunitavusest ning rikkumise võimalikest tagajärgedest. Liiklusõnnetuste ja selles hukkunud ning vigastada saanute arvu seostatakse suuresti just keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisega. Menetlusaluse isik on toime pannud teo, mida kogu ühiskond rangelt taunib. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmine. See asjaolu annab omakorda aga aluse mõista karistus määras, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmist ületav. Karistusregistri andmetel puuduvad menetlusalusel isikul kehtivad väärteokaristused. 3 Puutuvalt lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalusel isikul tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,32 mg/l, mis on LS § 224 keskmist määra ületav. Kuna tegemist on LS § 224 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteoga, kus ongi juba sätestatud rangemad karistused kui lõikes 1, siis lõike 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu eeldab juba suuremat süüd, kui lõike 1 korral. Seega, kui lõike 1 alusel toimepandud süüteo puhul võib süü suurus isegi esmakordse rikkumise korral olla asjaoluks lisakaristuse kohaldamisel, siis lõike 2 puhul on see tõenäosus suurem. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-122-13 p.9 kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt tahtlikust nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise eest karistuse määramisel ei saa ega peagi alati arvestama tagajärjega selles mõttes, et kas konkreetse teo toimepanemisele järgnes raske tagajärg liikluses või mitte. Kuivõrd
s on karistusraamid laia vahemikuga arvestades alam- ja ülemmäära, tuleb karistuse määramisel lähtuda erinevate liiklusalaste rikkumiste taunitavusest ning rikkumise võimalikest tagajärgedest. Liiklusõnnetuste ja selles hukkunud ning vigastada saanute arvu seostatakse suuresti just keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisega. Menetlusaluse isik on toime pannud teo, mida kogu ühiskond rangelt taunib. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleva väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Eelpool toodust tulenevalt, palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi maksimaalse aja jooksul. Kohtuotsuse põhjendused. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et A.R-i kaebus tuleb rahuldada.
lg.3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi rohkem kui 0,20 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus rohkem kui 0,10 milligrammi.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 kuni 0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 kuni 0,24 milligrammi. 4
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 kuni 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 kuni 0,74 milligrammi. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et A.R juhtis 10.01.2017.a. kell 10.56 ajal mootorsõidukit Volkswagen Caravelle registreerimismärgiga XXXX Harju maakonnas Tallinnas Lootsi tn.13 juures, liikudes Uus-Sadama suunas, juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,32 mg/l. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 30.01.2017.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2303, 17, 000023 määrati A.R-ile
800 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3(kolmeks) kuuks. Kaebaja poolt
lg.3 rikkumine, s.t juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega : A.R oli tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 0,37 +- 0,05 mg/l lõplik tulemus 0,32 mg/l; tunnistaja Kerli Pilv ülekuulamise protokollist nähtuvalt, oli täitmas 10.01.2017.a. tööülesandeid ning peatas kontrolliks Norra registris oleva Volkswagen Caravelle registreerimismärgiga XXXX Tallinnas Lootsi 13 juures. Sõidukit juhtis Eesti Vabariigi kodanik A.R(ik.XXX). Isikut kontrollides tundis alkoholi lõhna juhi suust. Indikaatorvahendisse puhudes oli näit 0,33 mg/l. Juht kõrvaldati 10.01.2017.a. sõiduki juhtimiselt. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse sai A.Rsamal päeval kätte Käesoleval juhul võib lubatud alkoholi piirmäära ületamise määra arvestades öelda, et LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise alammäära (0,25 mg/1) ületamise osas on kaebaja süü keskmisest väiksem. Kohus peab oluliseks rõhutada, et lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest kuni 0,24 mg/1 LS § 224 lg 1 mõttes võib karistusena määrata rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Seega on kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus üle LS § 224 lg 1 ülemmäära. Taolise väärteo puhul, mil piirmäärade ületamised on vastavalt toime pandud rikkumise raskusele jagatud seadusandja poolt kvalifitseerimisel erinevateks lõigeteks tuleks alammääraks võtta madalama lõike ülemmäär e. LS § 224 lg 2 ette nähtud väärteo puhul on alammääraks LS § 224 lg 1 ülemmäär. Kuivõrd menetlusalusel isikul tuvastati väljahingatavas õhus selline alkoholi kogus, milline on keskmäärast (0,50 mg/l) väiksem , seega LS § 224 lg 2 mõttes on kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus niigi keskmisest suurem . Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varem väärteokorras karistatud, millest saab järeldada, et isiku käitumine on olnud seaduskuulekas Kohtuväline menetleja oli otsuse tegemisel seisukohal, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Ohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kohus nõustub sellega, et esitatud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt talle
lg 2 alusel inkrimineeritava väärteo toimepanemine, tegu on õigesti kvalifitseeritud ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kaebajale määratud karistuste osas leiab kohus järgmist. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid 5 asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg.2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 kuni 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 kuni 0,74 milligrammi- rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Nagu kohus on korduvalt märkinud, oli A.R-i väljahingatavas õhus väärteoasjas tuvastatu kohaselt alkoholi vähemalt 0,32 mg/l. Sellest tulenevalt arvestab kohus A.R-i süü suuruse hindamise osas ning alkoholipiirmäära ületamise määra silmas pidades, on tema süü LS § 224 lg 2 mõttes keskmisest väiksem. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-59-15 asunud seisukohale, et Käesoleval juhul on kaebaja põhikaristus - rahatrahv 200 trahviühikut - määratud sanktsiooni keskmist määra ületavana ning lisaks on kaebajale määratud ka lisakaristus kestusega 3 kuud. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi eelpooltoodud suunistele, leiab kohus, et kaebajale määratud keskmisest rangem põhikaristus ning veel ka lisakaristus oma koosmõjus ei ole proportsionaalne tema süü suurusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis 3-1-1-122-13 sedastanud, Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-122-13 p on asunud seisukohale, et Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et alkoholi kogus väljahingatavas õhus ületas lubatut ning isiku käitumine näitab tema suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Tulenevalt sellest, et juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb A.R-i puhul seega tuvastada tema suuremale süüle viitavad asjaolud, mis annaks alust arvata, et teda on võimalik mõjutada 6 edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest lisaks põhikaristusele ka lisakaristuse kohaldamisega. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid . Kohus leiab, et kaebuses esitatud taotlus karistuse kergendamiseks näitab isiku poolt süü tunnistamist . Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt ei ole isikul varasemaid väärteokaristusi. Kohtuväline menetleja on mõistnud A.R-ile põhikaristuse sätestatud sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemana, samuti on kohaldatud lisakaristust . Kohtule esitatud kaebuses on A.R märkinud, et vajab juhtimisõigust, kuna oma perekondlike kohustuste täitmiseks on hädavajalik autoga liikumine, juhtimisõiguse äravõtmisel pannakse ta väga raskesse olukorda. Kohus leiab, et iga isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik
nõuetest ja
s sätestatud sanktsioonidest. Samas märgib kohus, et olukorras, kus seadusandja on kehtestanud lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest sanktsioonina lisakaristuse mõistmise võimaluse alates kolmest kuust, tuleb lisakaristuse määra väärtegude puhul eriti põhjalikult kaaluda. Kohus juhib jätkuvalt kohtuvälise menetleja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-12213, mille kohaselt lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Kuivõrd sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb lisakaristuse määramisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus leiab, et A.R-i senine seaduskuulekas käitumine liikluses näitab tema üldist suhtumist liiklusohutusse, tema enese ja kaasliiklejate tervisesse ja varasse, tema enda ja lähedaste heaolusse ,samuti näitab isiku igapäevast liikluskäitumist . Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-59-15 asunud seisukohale, et Käesoleval juhul on kaebaja põhikaristus - rahatrahv 200 trahviühikut - määratud sanktsiooni keskmist määra ületavana ning lisaks on kaebajale määratud ka lisakaristus 7 kestusega 3 kuud. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi eelpooltoodud suunistele, leiab kohus, et kaebajale määratud keskmisest rangem põhikaristus ning veel ka lisakaristuse kohaldamine koosmõjus ei ole proportsionaalne tema süü suurusega. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku A.R-i suhtes saab piirduda ainult põhikaristusega ning lisakaristust mitte kohaldada, samuti anda menetlusalusele isikule võimalus põhikaristusena rahatrahvi tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 8 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.