1-12-9889/58

Kriminaalasi nr. 1-12-9889 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. oktoobril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-9889 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Svetlana Hamaza Asja läbivaatamise kuupäev 23.10.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Z.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Z.F isikukood XXX viibib Viru Vanglas Kaitsja Arri Tooming Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Z.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Arri Toominga taotlus Aleksei Nikitin´ile riigi õigusabi osutamise e est tasu määramiseks summas 85.20 eurot. Välja mõista Z.F-ilt kriminaalmenetluse kulud 85,20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Z.F tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „Z. F 1-12-9889 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 26.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z. F-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.F tunnistati süüdi Viru Maakohtu 05.11.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9, § 274 lg 1 ja § 275 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 27.
3. 2012 ja lõpp 24.07.
4. Kinnipidamisasutuses Z.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral Z.F on kindel elukoht, aadressil xxx. Kinnipeetaval omab elektriku eriala. Neil töökohtadel, kus töötas, on omandanud metallkonstruktsioonide monteerija ameti ja katlapuhastaja ameti. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub positiivselt. Töötanud erinevatel töökohtadel lühikest aega, pikem ametlik töökoht oli 5 aastat. Enne vangistust töötas x xx-s kaks kuud geodeetika erialal. Majanduslik toimetulematus seotud korrapäratute sissetulekutega ja juhutöödest ei keeldunud kunagi, kuid ikkagi oli isikul raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Lisasissetulekuks oli varastatud kauba müügist saadud raha. Sagedased vangistused ei ole soodustanud alalise töökoha saamist. Vabanedes ei ole Z.F garanteeritud töökohta. Z.F-i suhtlusringis on kriminaalse mõtteviisiga isikuid. Isik ei ole mõjutatav otsustes. Riskiv eluviis – süstemaatiline õigusrikkuja. Tarvitas varemalt heroiini- süstis ca 1 aasta. Z. F-i väitel oli tarbimine seotud isiklike probleemidega -peale lahutust
5. On proovinud amfetamiini, marihuaanat. Z. F-i väitel loobus tarvitamisest- leiab, et tal on selleks küllalt tahtejõudu ja mitte üks sotsiaalprogramm ei muuda iseenesest midagi. On motiveeritud elama ilma narkootikumideta. Sõltuvust ise eitab ja meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust diagnoositud ei ole. Oli amfetamiini, heroiini, kanepi juhutarvitaja. Z.F on kriminaalkorras karistatud 7 korral ning vanglakaristust kannab seitsmendat korda. Kinnipeetava varasemad kuriteod olid varavastased, viimase kuriteoga lisandus vägivald. Varasemalt soodusteguriks oli narkootikumide tarvitamine. Ajendiks majandusliku kasu saamine. Kuna isik on vastuvõturežiimil, siis individuaalset täitmiskava koostatud ei ole. Vanglas on omandanud seisuga 06.05.2013 riigikeele A2 taseme ja hetkel osaleb sotsiaalabiprogrammis "Viha juhtimine". Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 44%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx. See on kahetoaline korter, kus elab kinnipeetava ema, kes on valmis Z.F-i vabanemisel kindlustama teda elamispinnaga. Z.F-i ema on pensionär, vaatamata sellele toetab ta poega vangistuse perioodil. Samuti oli poeg tema ülalpidamisel ajal, kui too oli tegevusetu. Z.F on omandatud elektriku amet. Töötamise kohta selgitas ema, et sagedased vangistused ei ole soodustanud alalise töökoha saamist. Töökohta kinnipeetavale vabanemisel garanteeritud ei ole. Z.F on kuni 10.02.2015 kehtiv elamisloakaart. Z.F-i on kriminaalkorras karistatud korduvalt, samuti väärteokorras. Tema kuritegelik käitumine on muutusteta 2000.aastast. Kriminaalhooldusele on teda määratud kahel korral - ühel korral oli Z.F 2 vabastatud tingimisi ennetähtaega, katseaeg möödus kriminaalhooldusametniku hinnangul rahuldavalt, ent teisel katseajal pani Z.F toime uue kuriteo ning tingimisi karistus oli liidetud uue kohtuotsusega. Z.F taotleb ennetähtaegset vabastamist. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei nõustu kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ja taotleb kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, e t Z.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Z.F on 7 korda kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Korduvalt karistatud väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi ning NPALS ja Alkoholiseaduse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt Z.F oli 2-l korral määratud kriminaalhooldusele, millest viimane ei olnud tulemuslik kuna isik katseajal pani toime uue kuriteo. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna Z.F on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Vabaduses puudub kinnipeetaval kinde l töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ülaltoodust võib järeldada, et Z.F-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest ega täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes v äljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetav a käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. 3 Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Z.F-i vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Loretta Pikma Kohtunik 4