Väärteoasi nr 4-20-896 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2020. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-20-896 Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag

§ 207lg 2 järgi ja karistuseks mõista rahatrahv 60 trahviühikut, s.o 240 eurot.

1. Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt 30.juuniks
2. a kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ja otsuses märgitud viitenumbriga
3. Menetluskulud jätta riigi kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioonkaebuse võivad esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 23.02.
5. a koostati M.S-i suhtes kiirmenetluse otsus (tl 3-5; 12-13) väärteoasjas nr 2780,20,
6. Kiirmenetluse otsuse kohaselt karistati M.S-i

§ 207

lg 2 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot, selle eest, et tema 23.02.2020. a kell 13.32 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 125.kilomeetril juhtis üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautot, s.o MAN 8.163 L120, registreerimismärgiga xxxxxxx mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Veoauto registreeritud täismass on 7490 kilogrammi. Kirjeldatud teoga rikkus M.S

§ 73lg 2 nõudeid.

1. 27.02.
2. a esitas M.S kohtule kaebuse (tl 1). Kaebuses taotleb M.S talle karistuseks määratud rahatrahvi vähendamist. Kaebuse kohaselt tunnistas menetlusalune isik kohtuvälisele menetlejale oma rikkumist ning kahetses seda. Väärteo toime panemise ajal puudusid menetlusalusel isikul kehtivad karistused. Nimetatud asjaolusid oleks pidanud arvestama kui karistust kergendavaid asjaolusid. Kaebusest nähtuvalt ei omanud menetlusalune isik kaebuse esitamise ajal püsivat sissetulekut ning talle karistuseks määratud rahatrahv 320 eurot on rikkumist arvestades küllaltki karm. Sellises suuruses rahatrahv paneb menetlusaluse isiku raskesse majanduslikku olukorda. Menetlusalune isik leiab, et tema suhtes oleks võinud kohaldada

§ 262p 6 mõistes hoiatustrahvi summas 80 eurot.

Tuleneval asjaolust, et menetlusaluse isiku perre on oodata juurdekasvu, ei saa ta osaleda kohtulikul arutelul.

1. Väärteoasja materjalid edastati 02.03.
2. a kohtualluvuse korras menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale (tl 8).
3. Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 9).
4. Tartu Maakohtu 30.03.
5. a määrusega (tl 17-18) võttis kohus M.S-i kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta (sh kirjaliku menetluse kohta).
6. Kohtuväline menetleja esitas 13.04.
7. a kohtule kirjaliku seisukoha (tl 24), milles taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist, s.o karistuseks määratud rahatrahvi osas. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleks määrata menetlusalusele isikule kergem karistus, vähendades trahvisummat 120 eurole. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusalune isik piisavalt põhjendanud, et talle määratud karistus võiks olla kergem. Menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistus. Oluline on ka menetlusaluse isiku poolt väljendatud kahetsus, mida saab KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt arvestada kergendava asjaoluna. Kohtuväline menetleja leiab, et mõistlik karistus, mis on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse, karistuse eesmärgi ning eripreventiivse eesmärgi täitmisega, on 45 trahviühikut ehk 180 eurot. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. 2
8. 17.05.
9. a teavitas menetlusalune isik kohut asjaolust, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 26). Lisaks märkis menetlusalune isik kohtule saadetud e-kirjas, et käis veoautoga tehnoülevaatusel ning läbis selle tõrgeteta. KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta ja on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st
11. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja (tl 43). VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja 23.02.
12. a kiirmenetluse otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o M.S-ile mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus.
13. Kiirmenetluse otsuse kohaselt kvalifitseerub M.S-i tegu

§ 207

lg 2 sättele.

§ 207

lg 2 näeb muuhulgas ette vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto juhtimise eest.

§ 73

lg 2 sätestab, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 23.02.

1. a kell 13.32 juhtis M.S Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 125.kilomeetril veoautot MAN 8,163 L120, registreerimismärgiga xxxxxxxning et veoauto registreeritud täismass on 7490 kilogrammi. Kohtu hinnangul kinnitavad väärteoasjas kogutud tõendid, et M.S juhtis väärteokirjelduses toodud ajal ja kohas veoautot MAN 8.163 L120, registreerimismärgiga xxxxxx, s.o üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautot, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Nii nähtub sõiduki taustakontrolli põhiandmetest (tl 15), et kõnealuse veoauto registreeritud täismass on 7490 kg. Asjaolu, et veoauto ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli nähtub sõiduki taustakontrolli põhiandmetest (tl 14 pöördel). Nii nähtub sõiduki põhiandmete väljatrükist, et veoauto MAN 8,163 L120, registreerimismärgiga xxxxxx läbis 04.06.
2. a tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning veoauto loeti tehniliselt korras olevaks kehtivusega kuni 30.06.
3. a. Uuesti läks veoauto tehnonõuetele vastavuse kontrolli 28.02.
4. a, kus veoauto esmalt esitati korralisele ülevaatusele, kus tuvastati olulised vead. Otsus: esitada korduvale ülevaatusele. Otsus kehtib kuni 29.03.
5. Samal kuupäeval, s.o 28.02.
6. a läbis veok korduva ülevaatuse kehtivusega kuni 28.02.
7. a. Seega saab veendunult asuda seisukohale, et perioodil 01.07.
8. a kuni 28.02.
9. a, sh 23.02.
10. a, ei olnud veoauto MAN 8,163 L120, registreerimismärgiga xxxxxxx läbinud nõuetekohast tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Ka menetlusalune isik on oma ütlustega (tl 13) kinnitanud, et juhtis talle etteheidetaval ajal ja kohas veoautot, mis ei olnud läbinud nõuetekohast tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Seega 3 23.02.
11. a. juhtis M.S mootorsõidukit, millel puudus nõuetekohane tehnoülevaatus rohkem kui 7 kuud. Lisaks saab veendunult asuda seisukohale, et käesoleval juhul ei olnud tegemist saarel kasutatava mootorsõidukiga. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli ta teel Paidesse, kus oli kavas teostada veoauto tehnoülevaatus. Eelnevalt lasi veoautole paigaldada uued rehvid.

§ 73

lg 74 kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.

§ 73

lg 74 kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki liikluses kasutamise. Tehnoülevaatuse andmete kohaselt on tehnoülevaatus teostatud 28.02.

1. a, s.o 5 päeva pärast kiirmenetluse otsuse tegemist. Seejuures saadeti veok kordusülevaatusele, kuna veoki veermiku ja vedrustuse juures tuvastati oluline viga - esisillal velje kinnituspoldi või -mutrikatted puuduvad. Lisaks esines oluline viga pidurituledes ja väheoluline viga aknaklaasi tõstukil. Samal päeval viga kõrvaldati ning veok läbis tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Eeltoodust tulenevalt ei ole välistatud, et 23.02.
2. a, s.o ajal, mis M.S liikles veokiga Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel, esines veokil ohtlik rike, mis aga välistas sõiduki kasutamis liikluses. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli ta teel Paidesse tehnoülevaatusele. Väärteo materjalides on aga menetlusaluse isiku elukohaks märgitud Tartu linn. Seega ei saa ka asuda seisukohale (võttes arvesse ka väärteokirjelduses toodud rikkumise toimepanemise asukohta), et menetlusalune isik sõitis veoautoga mööda lühimat teed lähimasse tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti. Menetlusalune isik läbis tehnoülevaatuse 28.02.2020.a ülevaatuspunktis ETehno OÜ Elvas, mis on Tartule oluliselt lähemal, kui seda on Paide ülevaatuspunkt. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis M.S üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautot MAN 8,163 L120, registreerimismärgiga xxxxxxx mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Seega on M.S-i tegevuses tuvastatud

§ 207lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

1. M.S-i ütlusi arvesse võttes leiab kohus, et M.S on väärteo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Menetlusalune isik on andnud ütlused selle kohta, et ta plaanis kõnealuse mootorsõidukiga minna tehnoülevaatusele. Järelikult oli ta mootorsõidukit juhtima asudes ning juhtimisõigust omava isikuna väga hästi teadlik, et ta juhib tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit.
2. Eeltoodust tulenevalt on M.S-i tegevuses täidetud

§ 207lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on süüteo õigesti kvalifitseerinud. 12. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati M.S-ile trahviühikut, s.o 320 eurot. karistuseks rahatrahv 80

§ 207

lg 2 sätestab, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 4 Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et menetlusalune isik pani väärteo toime tahtlikult. Samuti on oluline, et M.S on osalenud tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud veoautot tiheda liiklusega maanteel päevasel ajal. Arvestada tuleb sedagi, et veoautole oli koormaks võetud veel ka sõiduauto Audi, mis menetlusaluse isiku ütluste kohaselt pidi samuti Paides läbima tehnoülevaatuse. Korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll tagab selle, et liikluses osalevad sõidukid oleksid tehniliselt korras. Kontrolli mitte läbinud sõidukite puhul puudub igasugune kindlus, et sõidukiga on ohutu liikluses osaleda. Nõue osaleda liikluses üksnes tehniliselt korras sõidukitega, tagab liiklusturvalisuse. Kuigi käesolevalt tagajärg ei realiseerunud, ei saa mööda vaadata asjaolust, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud autol oli koormaks sõiduauto ning 5 päeva pärast rikkumise tuvastamist fikseeriti veoautol ülevaatuspunktis olulised vead, sh veoauto veermikul ja vedrustusel, mis on aga koorma vedamise seisukohast äärmiselt suur viga ning mis võib kaasa tuua väga rasked tagajärjed. Lisaks ilmnes 28.02.

1. a oluline viga ka piduritulede osas. Kiirmenetluse otsuse kohaselt kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. 13.04.
2. a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas leidis kohtuväline menetleja, et käesolevalt on siiski põhjendatud arvestada menetlusaluse isiku kahetsust, aga ka asjaolu, et isikul puudusid rikkumise toime panemise ajal kehtivad karistused. Kohus leiab, et M.S-i puhul tuleb arvestada kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt avaldas menetlusalune isik kahetsust koheselt pärast rikkumise toime panemist. Seega saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et M.S sai oma süü suurusest aru juba ajal, mil tema suhtes vormistati kiirmenetluse otsus ning ta kahetses toimepandut. Karistusregistri andmetel (tl 16) puudusid M.S väärteo toimepanemise ajal kehtivad karistused. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus M.S-ile määratud karistuse osas tuleb tühistada ning teha selles osas uus otsus. Võttes arvesse süüteo toimepanemise asjaolusid, peab kohus proportsionaalseks toime pandud teoga, samuti vastavaks M.S-i süü suurusele ning karistuse mõistmise põhimõtetega kooskõlas olevaks karistuseks rahatrahvi 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. Kohtu sellesisulist seisukohta ei muuda asjaolu, et M.S oli väärteo toimepanemise, aga ka kaebuse esitamise ajal ilma püsiva sissetulekuta. M.S-i viide

§-le 262 p.6, mis käsitleb trahvi suurust kirjalikus hoiatusmenetluses, ei ole alust rakendada. Käesolevas asjas ei ole tegemist formaalse rikkumisega, millega võikski kaasneda üksnes hoiatus. Asjas on olnud võimalik tuvastada, et tegemist on olnud kestva rikkumisega (alates 01.07.2019).

1. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus VTMS § 132 p 2 alusel kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.02.
2. a otsuse väärteoasjas nr 2780,20,001817 osaliselt, s.o M.S-ile määratud karistuse osas. VTMS § 132 p 2 alusel teeb kohus uue otsuse, millega tunnistab M.S-i süüdi

§ 207

lg 2 järgi ja mõistab talle karistuseks rahatrahvi 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. Menetluskulud VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. 5 KrMS § 187 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral menetluskulud riik. Tulenevalt asjaolust, et M.S-i kaebus rahuldatakse, jäävad menetluskulud riigi kanda. Teadaolevaid menetluskulusid ei ole. Ülle Raag Kohtunik 6