lg 1 sätteid kohaldades, liiklusseaduse § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o summas 40,00 eurot. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule vandeadvokaadist kaitsja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 22.10.2018, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. I TUVASTATUD ASJAOLUD Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx K R 19.04.2018 otsusega väärteoasjas nr 2590,18,001511, kohaldades
lg 1 sätteid, määrati N.D -le liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku 1 ulatuses, s.o summas 40,00 eurot selles, et tema 26.03.2018 kell 14:47 Tapa vallas Pärnu -Rakvere-Sõmeru mnt 139.km -l juhtis välisriigis põhiasukohta omavat mootorsõidukit ning jättis järelevalve teostajale esitamata liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi. Puudus esitamiseks mootorsõiduki registreerimistunnistus. Otsuse kohaselt, välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmisega, rikkus N.D liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 3 nõudeid, millega pani toime liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti tema, liiklusnõuete muu rik kumisega, mis seisnes mootorsõiduki registreerimistunnistuse esitamiseks puudumises, rikkus liiklusseaduse § 88 lg 1 nõudeid, millega pani toime liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteootsuse põhjendavas osas on märgitud, et oll es tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on kohtuväline menetleja seisukohal, et R J on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õieti. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus ja puudus esitamiseks mootorsõiduki regristreerimistunnistust. Kohtuvälises menetluses menetlusalune isik süüd ei tunnistanud. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistajate ütlustega, aga osaliselt ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult, seades sellega ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaolu, et menetlusalune isik pani teod toime tahtlikult. Seetõttu ning arvestades teo ohtlikust ning õiguskorra kaitsmise huve, peab kohtuväline menetleja õiglaseks sellise rikkumise korral määrata sanktsiooni keskmise määra lähedane rahatrahv, mis on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga.
lg 1 sätteid kohaldades määrati karistus liiklusseaduse § 2 42 lg 1 alusel ja karistuseks mõisteti rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o summas 40,00 eurot. 04.05.2018 esitas N.D Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles viidatud otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist, viidates asjaolule, et tema ei ole R J, kellele kohtuväline menetleja oma otsuse põhjendavas osas viitab. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas seisukoha, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule. Ekslikult põhistusse sattunud nimi ei ole oluline menetlusnormide rikkumine. Väärteootsuses nr 2590,18,001511 on selgelt toodud, et isik kelle suhtes on väärteootsus tehtud , on N.D. Väärteoasjas kogutud materjalidega on väärteo toimepanemine usaldusväärselt tõendatud ning olemasolevad tõendid kõrvaldavad võimaliku tekkinud kahtluse. Tuginedes eeltoodule leidis kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel. Kohtuväline menetleja taotles kohtul jätta otsus väärteoasjas 2590,18,001511 muutmata ja N.D kaebus rahuldamata. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul arutamisel. II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 N.D andis kohtuistungil ütlusi, et temal ei ole millestki rääkida, kuna tema ei ole R J, kelle kohta temale otsus saadeti. Ta oli Tapa linnas ja peeti seal kinni. Peeti kaks tundi politseijaoskonnas kinni, kusjuures alguses öeldi, et mul number on must. Siis pärast jaoskonnas ilmus välja, et tal ei ole väidetavalt auto registratsiooni tõendit ega auto kindlustust. Kinnitas, et on olemas mõlemad, auto on tema nimele registreeritud ja auto on kindlustatud. Sellega ei ole mingit küsimust. Siin ei olevat midagi menetleda, kuna auto on kindlustatud ja on registreeritud ja kinnitas, et tal olid need paberid kaasas. Need on xxxx ja politsei ei saanud vist aru, mis nad räägivad. Need olid autos, jaoskonnas neid enam ei olnudki. Siis oli teine teema, siis oli number must. Näitas politseile pabereid ja pani need autosse tagasi. Hiljem jaoskonda minnes neid pabereid enam kaasa ei võtnud. Avaldas kohtuistungil, et ta ei ole kohtuistungil üle kuulatud politseiametnikke kunagi varem näinud. N.D poolt kohtuistungil antud ütlused ei kattu tema poolt varasemas menetluses menetlusaluse isikuna ülekuulamisel antud ütluste ja tunnistajate poolt antud ütlustega. Väärteoasja menetlemisel avaldas N.D, et politsei nõutud dokumente temal kunagi kaasas ei ole ja xxxx neid ka ei nõuta. Kinnitas et tema on auto seaduslik omanik ja autol on olemas ka kehtiv kindlustus. N.D poolt menetlusaluse isikuna ülekuulamisel antud ütlusi kinnitasid ka tunnistajatena üle kuulatud xxxx R R ja A T, kes mõlemad kinnitasid, et N.D ei olnud ei sündmuskohal ega ka hiljem, kui isik politseijaoskonda tuli nõutud dokumente esitada. Kohus hindab menetlusaluse vastuolulised ütlused ebausaldusväärseteks, leides, et need on kantud soovist vabaneda vastutusest. Kohus kuulas üle t unnistaja R R, kes seletas kohtuistungil, et teostas märtsikuus paarimehega liiklusjärelevalvet. Olid Pärnu -Sõmeru maanteel ja sõitmas Lehtse poole, kui neist möödus üks auto, mis liikus Tapa poole. Sellel sõidukil oli tagumine numbrimärk määrdunud ja ei seda olnud näha. Kontrollisid sõiduk it, mil panid tähele, et auto on üldse võõramaa registris ja seega peavad olema esitada auto dokumendid ja green card liikluskindlustuse kehtivuse kohta. Isik N.D esitas xxxx juhiloa, mille kaudu tuvastasid isiku ja selgus et tal on isegi kehtiv isikutunnistus Eestis. Selle järgi said aru, et ta on siin ka varem kindlasti olnud. Mis puudutab auto dokumente ja kindlustuspaberit, siis neid temal tal kaasas ei olnud. Isikuga oli hästi palju seletamist ja ta ütles, et tal on kiire. Andsid siis kutse, et ta saab hiljem tulla Tapa politseijaoskonda, kuhu ta hiljem ka tuli. Selleks ajaks ikka ei olnud paberid korras ja isik sel hetkel kindlasti ei saanud aru, miks see kõik vajalik on. Seletas isikule veel, et lihtsalt ei olegi võimalik kontrollida, et nõutud dokumendid peavad kaasas olema. A Ta andis kohtuistungil ütlusi, et koostas N.D suhtes väärteoasja materjalid, kuna tema juhitud sõiduk oli välisrriigi registris, seega pidi kaasas olema sõiduki registreerimistunnistus ja liikluskindlustuspoliis, kuid kumbagi dokumenti temal esitada ei olnud. Isiku tuvastas xxxx juhiloa järgi. Kinni pidasid auto sellepärast, et number oli määrdunud. Isik kõrvaldas selle vea ning selle kohta materjali ei koostatud. Kuna isikul oli hirmus kiire, siis ma andis kutse ilmuda Tapa politseijaoskonda hilisemal kellaajal. Isik tuli hiljem jaoskonda ja seal koostas väärteoprotokolli. Ka jaoskonda ilmudes ei olnud N.D nõutud dokumente esitada. Sellepärast koostaski materjalid. Kohus uuris dokumentaalse t õendina karistusregistri registriteadet, mille kohaselt N.D on karistusregistrisse kandmata. /tl 21/. 3 K ohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajad ning uurinud vahetult asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et N.D kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kaebuse esitaja seisukohta, et tema ei ole isikuks nimega R J, kelle suhtes on tehtud otsus väärteoasjas 2590,18,001511, mistõttu tuleks otsus tühistada, ei saa pidada õigeks, kuna nimetatud otsuses on selgelt tuvastatav, et isikuk s, kelle suhtes on väärteootsus tehtud, on N.D. Kohus selgitab, et menetlusrikkumised võib jagada olulisteks rikkumisteks, mille puhul kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele ja ebaolulisteks rikkumisteks, mis ei too endada vältimatult kaasa otsuse tühistamist. Võõra nime ekslik sattumine väärteootsuse põhistustesse, ei ole selliseks menetlusnormide rikkumiseks, mis vältimatult tooks endaga kaasa kohtuvälise meneteleja otsuse tühistamise. Kohtu hinnangul on tegemist ebaolulise rikkumise ga, s.o hooletusveaga otsuse põhistustes, mis ei muuda otsuse sisu, s.o võimalust aru saada, et otsus on tehtud N.D suhtes. Väärteoasjas kogutud materjalidega on N.D poolt väärteo toimepanemine usaldusväärselt tõendatud ning olemasolevad tõendid kõrvaldavad võimaliku tekkinud kahtluse. Liiklususseaduse § 88 sätestab mootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid. LS § 88 lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga. LS § 88 lg 2 kohaselt, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasas kandmine kohustuslik. LS § 88 lg 3 sätestab, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on antud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis. Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 3 kohaselt peab välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhil peab liikluses osalemise korral kaasas olema poliis, roheline kaart või muu kohustusliku lepingu olemasolu tõendav dokument. Seega, välisriigis välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juht on kohustatud riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule esitama liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi ja mootorsõiduki registreerimistunnistuse. 26.03.2018 kell 14:47 juhtis N.D Tapa vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 139.km-l juhtis välisriigis põhiasukohta omavat mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, esitades järelevalve teostajale isiku tuvastamiseks temale xxxx väljastatud juhiloa, kuid jättis esitamata liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi ja samuti puudus temal esitamiseks mootorsõiduki registreerimistunnistus. Seega pani N.D toime temale etteheidetava väärteo. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.
Kohus on seisukohal, et N.D rikkus liiklusnõudeid ettevaatamatult. Karistus on määratud 4 selleks pädeva kohtuvälise menetleja, so Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alustega, milleks
Karistuse mõistmisel on arvestatud et N.D on varem karistamata, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi, s.o liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi, s.o Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.
lg 1 sätteid kohaldades määras kohtuväline menetleja karistuse liiklusseaduse § 242 lg 1 alusel ja karistuseks mõisteti rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o summas 40,00 eurot. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel võtnud ilmselgelt arvesse asjaolu, et tegemist on ettevaatamatult toimepandud väärteoga. Määratud karistust ei ole alust pidada liigselt karmiks ning seega puudub alus ka trahvi vähendamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne N.D poolt toime pandud väärteoga ning tema süü suurusega ning seda tuleb pidada piisavaks, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.