lg- s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: J.F, ik XXX, elukoht: xxxx Kaitsja: Vladimir Kolga, Eesti Õigusbüroo OÜ, asukoht Lembitu 8-1, Tallinn 10114. RESOLUTSIOON 1. Jätta J.F kaitsja kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx M P 24.09.2018 otsusele nr 2302,18,008473 J.F karistamises
lg- s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 5 0 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx M P 24.09.2018 otsus nr 2302,18,008473 J.F karistamises
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot muutmata ja tühistamata.
lg- s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, selles, et menetlusalune isik 22.08.2018 kell 16:55 Tallinnas Paljassaare tee ja Kopli tn ristmiku juures juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, lähen edes ristmikule ei olnud tähelepanelik ja ei arvestanud ristmiku liiklusolude ja eripäraga, olukorra kiirusega, et ta suudaks peatuda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires etteaimatava takistuse ees, toimus kokkupõrge teise sõidukiga. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid ning pani toime
Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse
lg 1 ja
Väärteo kvalifikatsiooni Liiklusseadusliku (
) § 223 lg 1 kohaselt Mootorsõiduki-, maastikusõiduki - või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuvälise menetleja 24.09.2018.a otsusega väärteoasjas 2302,18,008473 menetlusalusele isikule juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määrati karistuseks
Sama otsuses kohtuvälise menetleja osundas, et käesoleva otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15-ne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on 2 menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 16.10.2018.a Seega menetlusaluse isiku kaebus esitatud õigeaegselt. II Õiguslik põhisus Kaebuse esitaja J.F ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega ning palub väärteomenetluse lõpetamist ning kohtuvälise menetleja 24.09.2018.a otsuse väärteoasjas nr 2302,18,008473 tühistamist. Oma seisukohta kaebuse esitaja põhjendab järgnevalt: Puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja on juhtinud Tallinna Paljasaare tee ja Kopli tn ristmikus mootorsõidukid. Samuti puudub vaidlus selle üle, et 22.august 2018 a. kella 16:55 on samal ristmikul toimus liiklusõnnetus. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, milles ta leidis, et Kaebuse esitaja ei ole rikkunud liiklusnõuet ega põhjustanud talle inkrimineeritud liiklusõnnetust. Kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit linnaalas sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, s.o 50 km/h. Samuti arvestades sellega, et nimetatud ristmik n.o tähelepanu nõudlik, st tuleb kontrollida ka trammi lähenemist vasakult ja paremalt poolt, et veenduda, kas trammitee ületamine on liiklejale ohutu, kaebuse esitaja on valinud sobivat sõidukiirust ja tähelepanekust vastavat olukorrale. Oma väide kinnitamiseks kaebuse esitaja esitab kohtule videosalvestuse (lisa 2), milles on nähtuvalt, et liiklusõnnetuses osalenud teine mootorsõiduk (väikebuss) on sõitnud liiklusnõuete rikkudes kaebuse esitaja ootamatult ette, mistõttu teadlikult põhjustas liiklusõnnetuse juhtumit, st eiras
p 1 nõudeid, anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või –kiirust. Seega on väär kohtuvälise menetleja seisukoht, et väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Samuti kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, ei ole ta näidanud üles piisavat hoolsust väärteoasja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Kohtuistungil menetlusalune isik J.F selgitas, et 22. augustil sõitis umbes kell 5 õhtul töölt koju, lähenes ristmikule, vähendas kiirust ja nägi, et eespool jääb sõiduk aeglaselt seisma ja laseb ta läbi. Et vee nduda, et ei tule trammi, pööras pead ja kui uuesti ette vaatas, siis see aeglustanud sõiduk sõitis ette. Märkas seda ja vajutas pidurile, kuid oli liiga hilja. Kutsus politsei, tehti fotod ja paluti teelt autod ära koristada. Sõitis ristmikule kiirusega 50 km/h, kui jõudis peateele, võttis kiiruse maha, et olla valmis trammi läbi laskma. Tramm pidi tulema tagant vasakult. Pidi pöörama vasakule, kui ristmikule välja sõitis, siis kaubik seisis kõrvalteel, pidurdas ristmiku ees, sai aru, et kaubik annab teed. Enne lähenemist pidurdas, et mitte sisse sõita kaubikule, mis ette tõmbas. Ristmiku keskel oli kiirus juba 35 km/h. Kaubiku ees keeras teine auto, kaubik peatus tema taga, sai aru, et nägi teda ja laseb läbi. 3 Tunnistaja E V selgitas, et osales 22.08.2018 liiklusõnnetuses. Juhtis xxxx kaubikut. Sõitis Paljassaarest koju, kesklinna. Tuli Paljassaare poolt ja tegi parempöörde, parempöörde ees oli „Anna teed“ märk, aga pöörde sooritamise ajal kedagi ei näinud. Kui oli juba pöörde sooritanud, siis nägi vasakult tulemas autot suurel kiirusel vasakusse taha nurka, kuulis pikka pidurdusteed. Oli selleks ajaks juba pöörde teinud. Kas enne manöövrit peatus, seda öelda ei oska. Teed ei olnud kellelegi anda, oli veendunud, et kedagi ei olnud. See on selline koht, kus on kaugelt näha, vahemaad hinnates nägi, et saab ohutult pöörde sooritada. Seal on kogu aeg autod, arvas, et saab ohutult pöörde teha. Sõiduk oli eemal, ilmselt sai sellel hetkel aru, et keerab ära ohutult. Kuna oli peale liiklusõnnetust peatunud keset trammiteed tipptunnil, siis politsei andis korralduse minna kõrval olevasse parklasse. Siis teatati teisele poolele, et liiklusgrupp kohale ei tule kuna liiklussituatsiooni on muudetud. Tema kaubik kahjustusi ei saanud, taastamisremont vajalik ei olnud. Kaitsja asus seisukohale, et kaebus on põhjendatud, et esitatud tõendist nähtuvalt liikus menetlusalune isik peateel, kui lähenes ristmikule, siis kõrvateelt tema ees ootamatult hakkas liikuma buss, kes põhjustas liiklusõnnetuse. Samuti on tunnistaja ütlustest nähtuvalt karistatud liiklusnõuete rikkumise eest, so liiklusmärk „Anna teed“ eiramise eest. Samuti on tuvastatud, et sõidukile, kes põhjustas liiklusõnnetuse, ei ole tekitatud mingit kahjustust ega varalist kahju. Seetõttu palu b kaebus rahuldada, tühistada kohtuvälise menetleja 24.09.2018 tehtud otsus väärteoasjas täies ulatuses. Soovib rõhutada, et J. F karistati
lg 1 kohaselt, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi rikkumise eest, kui sellega tekitatud teisele isikule varaline kahju. Tunnistaja, kes on selle mikrobussi juht, tunnistuse andmisel kinnitas, et sõidukil ei tekkinud kahjustusi, tal ei ole varalist kahju tekitatud. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu, leides, et liiklusõnnetuse ära hoidmiseks oleks saanud mõlemad juhid midagi teha. Puudub vaidlus selle üle, et mikrobussi juht on liiklusõnnetuses ka süüdlane. Ta sõitis välja „ Anna teed“ märgi alt ja põhjustas kaebajale sellega takistuse. Olles vaadanud videot, kaitsja pikemat varianti, siis tegelikult nähtub üheselt, et kaebaja oleks saanud teha väga palju asju, et seda õnnetust vältida, oleks saanud kiirust vähendada, oleks saanud sõiduki suunda muuta aga seda ta ei teinud. Täna selgitas, et jälgis trammi, siis tegelikult trammitee oli sel ajal ju tühi, trammi ei lähenenud. Kui juht ei ole võimeline oma tähelepanu suunama sõiduki ees oleva nähtavuse piiresse, siis tegelikult on ta rikkunud talle süüks pandud
sätteid. Kui juht ei ole liikumise pealt võimeline vaatama, kas talle takistusi ei läheneks, tuleb sõiduk seisma jätta. Antud asjas kaebaja ei ole oma tähelepanu pööranud sellele, mis toimub tema ees, hoopis sellele, mis toimub tema kõrval, mujal. Kuivõrd tema tähelepanu oli seetõttu hajutatud, siis ta ei olnud ka võimeline seisma jääma tema eespool se nähtavuse ulatuses oleva takistuse ees. Videost nähtub üheselt, et tegelikult seda liiklusõnnetust on ta võimeline ära hoidma, kas järsu pidurdamisega või suuna muutusega. Kumbagi neist ta ei tee ja seetõttu leia b, et see tegu, mis talle süüks arvatakse, on leidnud tõendamist. Mõlemad osapooled on selles liiklusõnnetuses süüdi ja kohtuväline menetleja on määranud ka nende eest mõlemale karistused. Karistuse määramisel on arvestatud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu, mõlemad on saanud võrdselt karistada. Puuduvad alused väärteootsuse tühistamiseks, kaitsja ei ole toonud välja ühtegi sellist põhjendust, mis peaks endaga kaasa tooma kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Palub jätta kaebus rahuldamata. Vastuseks kaitsja repliigile märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et varaline kahju on tekitatud ka sõiduki xxxx omanikule. Xxxx ei kuulu J. F-ile , vaid T T, seega on varaline kahju tekitatud kolmandale isikule, millega on liiklusõnnetuse koosseis täidetud. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, kuulanud ära isikuliste tõendiallikate selgitused, vaadanud kohtuistungil videosalvestisi, kontrollinud väärteoasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning kuulanud ära kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. 4 Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § -s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
3 lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki -, maastikusõiduki - või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et Taisia Tsatskajat süüdistatakse selles, et ta 22.08.2018 kell 16:55 Paljassaare tee ja Kopli tn ristmikul, Põhja -Tallinna linnaosas juhtis mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, lähenedes ristmikule ei olnud tähelepanelik ja ei arvestanud ristmiku liiklusolude ja eripäraga, olukorra kiirusega, et ta suudaks peatuda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires etteaimatava takis tuse ees, toimus kokkupõrge teise sõidukiga . Menetlusaluse isiku J. F ütluste kohaselt lähenes ta peateel ristmikule, et pöörata vasakule ning kõrvalteelt sõitis paremale sõiduk, mille taga oli kaubik, ja mille juhil oli kohustus talle teed anda. Talle tundus, et kaubik jäi seisma ning vaatas vasakule, et veenduda trammitee ületamise ohutuses, kuid uuesti ette vaadates nägi, et kaubik teeb pööret paremale. Kuigi kiirus oli vähenenud , sõitis ette sõitnud kaubikule otsa. Väärteoasja kirjalikest tõenditest, s.h liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit xxxx reg. märgiga xxxx. J.F poolt kaebusele lisatud videosalvestuselt nähtub, et sõiduk xxxx reg. märgiga xxxx 22.08.2018 kell 16:55 põrkas kokku vastassuunas liikuva ja parempööret tegeva sõidukiga xxxx reg. märgiga xxx. Liiklusõnnetuse toimumist on kinnitanud ka kohtuistungil üle kuulatud xxxx juht E V. Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja J.F juhtis sõidukit xxxx reg. märgiga xxxx, millega sõitis otsa xxxx sõidukile reg. märgiga xxxx. Liiklusõnnetuse aktist ja väärteoprotokollist (tl 1, 21) nähtuvalt kuulus xxxx reg. märgiga xxxx T T. Väärteotoimikus leiduvast sõiduki xxxx vaatlusprotokollist ja fotodest selle juurde (tl 4, 5-11) on tuvastatav, et sõidukil on deformeerunud esiosa, esistange ja kapott on mõlkis ja kraapejälgedega ning vasak esitiib ei joondu teiste detailidega. Arvestades taolisi vigastusi saab asuda järeldusele, et vaidlusalune sõiduk vajab taastamisremonti ja selle maksumus ei ole väike. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud sõiduki omanikule T Tle. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
5
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Menetlusalusele isikule on väärteootsuses ette heidetud
lg 3 p 1 sätestatud nõude rikkumist.
lg 3 p 1 järgi peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. J.F selgituste kohaselt pidanuks Xxxx juht kõrvalteelt peateele parempööret tegema asudes temale teed andma, kuivõrd enne peateele väljasõitu on „Anna teed“ märk. Ristmikule lähenedes sai ta aru, et kau bik on seisma jäänud ja annab talle teed ning ajal kui ta ise veendus ristmiku ja trammitee ületamise ohutuses, vaadates vasakule, liikus kaubik peateele ja uuesti ettepoole vaadates nägi kaubikut, kuid vaatamata pidurdamisele sõitis kaubikule otsa. Väärteotoimikus leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega (tl 1, 2-3) nähtuvalt on vaadeldud avarii toimumise sündmuskohta, millest nähtub, et kokkupõrge on toimunud ees vastassuunast manöövrit teinud sõidukiga. Liiklusõnnetuse sündmuskohas on sõidutee kaetud püsikattega, sõidutee on korras, ilmastik selge, valge aeg ning tegemist on reguleerimata ristmikuga. Eeltoodud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et sõiduk xxxx reg. märgiga xxxx on kokku põrganud xxxx sõidukiga r eg. märgiga xxxx ning põhjustanud sellega tema kasutuses olnud sõidukile kahjustusi. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt sõitis tema ees mikrobuss, tal tuli pidurdada, kuid ei jõudnud täielikult peatuda selleks, et kokkupõrget vältida. Seega menetlusalne isik on sõidukit juhtides otsa sõitnud xxxx sõidukile reg. märgiga xxxx ja sellise käitumisega on menetlusalune isik eiranud
lg 3 p 1 nõuet , s.o juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et tema ei ole rikkunud liiklusnõuet ega põhjustanud talle inkrimineeritud liiklusõnnetust. Liiklusõnnetuse toimumises on süüdi sõiduki xxxx juht E V, kes eiras anda teed nõuet ja sõitis liiklusnõudeid rikkudes kaebuse esitajale ootamatult ette ning põhjustas liiklusõnnetuse. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud väidete ja menetlusaluse isiku seisukohaga. Kohus rõhutab, et mootorsõiduki juht peab olema alati tähelepanelik. Liiklusõnnetus on toimunud ristmikul , kus liiklusskeem on üheselt aru saadav, kuid ristmiku ületamise teevad ohtlikumaks ja enam tähelepanu nõudvaks tee ristumine trammiteega ja peatee muutuv suund . Seetõttu tuleb jälgida erinevates suundades liikuvate sõidukijuhtide käitumist ning lisaks sõidukitele ka trammide liiklemist. Samuti peab eriliselt ettevaatlik olema sõidukijuht , kellel on esmane juhtimisõigus ning sõidukogemust üks aasta, nagu seda on kaebuse esitajal. Kaebuse esitajal on õigus selles, et E V rikkus kohustust anda teed sõiduõigusega teel liikunud sõidukile, milleks oli xxxx. Sellisele seisukohale on jõudnud ka kohtuväline menetleja. 24.09.2018 on Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx M P teinud otsuse, millest nähtub, et E V rikkus
lg 1 ja § 169 lg 4 p 2 ja 4 nõudeid ning pani toime
lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteod , mille alusel määrati talle karistuseks rahatrahv . Samas nähtub k aebuse esitaja lisatud videosalvestuselt, et E V juhitud sõiduk sooritas parempööret enne, kui J.F jõudis ristmikuni, rääkimata vasakpöörde tegema hakkamisest ning seega pidi J.F juba eemalt nägema xxxx sõidukit, hindama ning ette aimama teise sõiduki käitumist ning enda sõiduki kiirust liiklusohu tõttu vähendama. Menetlusalune isik sõitis aga kaubikule otsa ajal, mil kaubik oli juba peateel ja parempöörde sooritanud ning jõudnud trammiteele. Kaebuses ja menetlusaluse isiku ütlustes on välja toodud, et J.F juhtis mootorsõidukit linnaalas sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, s.o 50 km/h. Liiklusseaduse 6 § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ning arvestama oma sõidukogemust. Kohtu hinnangul on nimetatud ristmikule sõidukiirusega 50 km/h lähenemine ilmselgelt ebamõistlik, olenemata sellest, et J.F liikus peateel. Vaidlusalusel ristmikul enne vasakpöörde alustamist tuleb koheselt sõiduki juhil kontrollida trammi lähenemist kas paremalt või vasakult, et veenduda kas trammitee ületamine on ohutu. Juba see annab tõestust sellest, et kiirus 50 km/h on antud ristmikul liiga suur. Lähendes tähelepanu nõudvale ristimikule kiirusega 50 km/h seab see ohtu liikleja enda kui ka kõik teised liiklejad, kuna ei pruugi olla kõige ümbritseva suhtes tähelepanelik. Videosalvestuselt on samuti näha, et J.F läheneb ristmikule liiga suurel kiirusel ega vähenda kiirust, et kokkupõrget vältida. Seega leiab kohus, et kaebuse esitaja ei kohandanud enda sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ja ei arvestanud sellega, et nimetatud ristmik on tähelepanu nõudlik, kuna lisaks teistele liiklejatele tuleb veenduda ka trammitee ohutus ületamises. Kokkupõrke vältimine oleks olnud võimalik, kui J.F oleks valinud liikumiseks ning pöörde tegemiseks sobiva sõidukiiruse ning Xxxx kaubikut nähes pidurdanud. Kohus ei nõustu kaebaja väitega ka selles, et E V oleks oma sõidukiga J. F vaateväja ilmunud ootamatult. J.F oli piisavalt aega, et reageerida eespoolse nähtavusulatuse piires olnud ja pööret teinud takistusele, et vältida sellele otsasõitu. See asjaolu on üheselt näha ka menetlusaluse isiku enda poolt kohtule esitatud videosalvestiselt. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et menetlusalune isik põrkas kokku vastassuunast paremat pööret teinud sõidukiga, mis oli tema eespoolse nähtavuse ulatuses ja selle kaubiku olemasolu enne ristmikule välja sõitmist ja ristmikule sõitmine olid üheseltmõistetavalt nähtavad ning arusaadavad. Seega kui menetlusalune isik oleks valinud õige sõidukiiruse või intensiivsemalt pidurdanud, ei oleks ka liiklusõnnetust toimunud. Kui lähtuda menetlusaluse isiku selgitusest, et ta vaatas vasakule, veendumaks selles, et trammi ei ole, siis sellisel kiirusel samaaegselt ristmikule lähenemine oli ilmselgelt ebamõistlik ega olnud kohandatud olukorrale vastavaks. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud ka
lg 1 nõude eiramist, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ei olnud liikluses piisavalt tähelepanelik ning põrkas kokku ees liiku nud sõidukiga millega tekitas varalist kahju juhitud sõiduki omanikule . Kohus loeb kohtuistungil uuritud tõenditest tulenevalt tõendatuks , et sõidukit xxxx reg.märgiga xxxx juhtinud menetlusalune isik, lähenedes ristmikule ei olnud tähelepanelik ja ei arvestanud ristmiku liiklusolude ja eripäraga, valitud sõidukiirusega, et ta suudaks peatuda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires etteaimatava takituse ees. Juhul, kui kaebuse esitaja oleks eelviidatud nõuet järginud, oleks olnud ka välistatud kokkupõrge ees liikunud sõidukiga, s.t oleks liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et juhil võib olla sõidueesõigus, ei ole see eesõigus absoluutne ja alati enesestmõistetav ning juht peab olema sellele vaatamata tähelepanelik ja hoolikas ning juhul, kui teine liikleja ilmselgelt eirab liiklusnõudeid, ei pea juht seetõttu jätkama liiklust ohustavalt oma eesõiguse kasutamist, vaid peab sellegipoolest hoiduma kõigest, mis võib liiklust takistada või ohustada ning kõigi vahenditega välti ma ka kahju tekkimist. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik on rikkunud ka
Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt ei saa ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata. Samamoodi on asutud seisukohale, et iseenesest ei ole välistatud, et mitte ainult ühe, vaid mõlema õnnetuses osalenud juhi käitumises esinevad liiklusnõuete rikkumised, mis on üheaegselt ka saabunud tagajärjega kausaalseoses. Sellisel juhul võib olla tegemist situatsiooniga, kus tagajärje suhtes osutub põhjuslikuks mitme isiku käitumine korraga, tingides seeläbi olukorra, kus mitmest teost ei saa ühtegi ära mõelda, ilma, et tagajärg ära langeks. Käesoleval juhul on tunnistajana üle kuulatud E. V karistatud
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest selles, et ta eiras teeandmise kohustust, mistõttu sõitis ette sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile, sõites talle ette, millega põhjustas 7 liiklusõnnetuse. Seega juhul, kui E. V ei oleks liiklusnõudeid eiranud, ei oleks eeldatavalt liiklusõnnetust juhtunud. Samas, kui menetlusalune isik oleks valinud liiklusoludele vastava kiiruse, mille puhul olnuks ta võimeline seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama ja olnud piisavalt tähelepanelik, poleks samuti liiklusõnnetust toimunud. Seega toimus liiklusõnnetus seetõttu, et mõlemad liiklusõnnetuses osalenud juhid eirasid liiklusnõudeid. Juhul, kui üks neist oleks liiklusnõudeid järginud, jäänuks tagajärg saabumata. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et menetlusalune isik pani süüteo toime hooletusest. Kohus juhib siinkohal tähelepanu KarS § 15 lg-le 3, mille kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega ei oma tähtsust, kas väärtegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, vaid piisab juba hooletusest. Kuna käesoleval juhul on juba eelpool tuvastamist leidnud hoolsuskohustuse rikkumine menetlusaluse isiku poolt, siis tuleb kontrollida, kas sellise teo tulemusena saabuv oht oli objektiivselt etteaimatav ja kas see realiseerunud oht oli toimepanijale äratuntav. Kohtu hinnangul pidi menetlusalune isik juba eemalt nägema, et teine mootorsõiduk oli tee andmise kohustust eirates sooritamas parempööret ja seega võimalikuks pidama, et kui ta enda sõiduki kiirust pidurdades ei vähenda, siis selle tagajärjel võib ta samas suunas pööret tehes teise sõidukiga kokku põrgata. Kohtu hinnangul tekitas menetlusalune isik varalise kahju hooletusest, sest kuigi ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta siiski pidanud seda ette nägema. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõuet ja pani toime
Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et J.F käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud liiklusnõuete rikkumised ja sellest tulenevalt väärteo tunnused ning see väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud te gu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärte o toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärte gu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg -s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Seega menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). 8 Karistuse määramine Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki - või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Hinnates J.F süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel leiab kohus, et
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud, samuti ei tuvastanud neid ka kohus. Siinkohal peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsioo ni keskmine määr, siis antud juhul on kohtuväline menetleja kergendavate asjaolude puudumisel karistuse määranud oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, vaid 1/6 ulatuses sanktsiooni ülemmäärast ja 1/3 ulatuses keskmisest määrast. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistus t siiski lugeda proportsionaalseks toimepandud süüteoga ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral k aebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seetõttu jätab kohus määratud karistuse muutmata. Kuivõrd menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, leiab kohus, et ka 1/6 ulatuses ülemmäärast määratud karistus mõjutab menetlusalust isikut piisavalt, sundimaks teda edaspidi liikluses käituma õiguskuulekalt. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistus, vaatamata selle suhtelisele leebusele, annab ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste liiklejate ja nende vara kahjustamisest tuleb hoiduda. Vaatamata sellele, et kaebuses on alternatiivselt taotletud määratud karistuse kergendamist, asub kohus seisukohale, et niigi juba väga leebe karistuse kergendamiseks igasugune alus puudub. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.