1-15-4045/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. oktoober 2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-4045 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Elle Karm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Z.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Z.P , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 12.05.2014 ja lõpp 02.12.
2. Süüdimõistetu Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.10.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Z.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Z.P-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.P on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 15.06.2015 otsusega KarS § 274 lg 1 järgi 1 ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 22.10.2014 otsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.05.
4. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kümnel korral ning vanglakaristust kannab viiendat korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Z.P taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas arvamust, et kontrollnõuete täitmine, alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamine ning registreerimisel käimine ei ole probleem. Soovib elama asuda ema juurde ja töökoha kindlustab talle vend oma firmas. Kinnipeetav tunnistas, et tal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ta Z.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud olukorras, kus vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu ohtlik avalikkusele ja ametnikele ning tal on kehtivad distsiplinaarkaristused. Lisaks märgib prokurör, et enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega (isik on korduvalt karistatud väärteo korras NPALS’i alusel), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama ema juurde, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on kinnipeetaval vabaduses võimalik tööle asuda oma vennale kuuluvas autoremondifirmas xxxx. Samas on kriminaalhooldaja välja selgitanud, et Z.P puudub elamis- ja tööluba ning kehtiv isikut tõendav dokument, seega ei ole isikul võimalik ametlikult tööle asuda ega ka Töötukassas ennast töötuna arvele võtta, samuti ei ole tal õigust saada sotsiaaltoetusi ja ravikindlustust. Positiivseks loeb kohus aga asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“ ning vabanedes ootab teda toetav sotsiaalvõrgustik ema ja venna ning tütre näol, kes on valmis isikut moraalselt ja materiaalselt toetama. Z.P käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Oluline on ka asjaolu, et isik on vanglas toime pannud uue kuriteo, seega varasematest temale mõistetud karistustest ei ole ta vajalikke järeldusi teinud. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve 2 tingimustes jätkab õigusrikkumiste ning kuritegude toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10-l korral korral ja vanglakaristust kannab viiendat korda. Varasemalt on isikut karistatud varguste (ka vägivallaga), omavoliliste sissetungide, kehalise väärkohtlemise, asja omavolilise kasutamise, narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja röövimise eest. Isik on ise tunnistanud, et vargused olid ettekavatsetud. Soodusteguriks oli narkootikumide tarvitamine ja eesmärgiks majandusliku kasu saamine. Viimane kuritegu on vägivalla kasutamine ametiisiku suhtes, seega on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist , ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Enne vangistust isik ametlikult töötanud ei ole, seega puudub tööharjumus ja –kogemus, mis võib olla uue kuriteo toimepanemisel riskifaktoriks, kui isikul tekib majanduslikult raske olukord. Kinnipeetava elukaaslane on vangla andmetel narkosõltlane, mistõttu võib Z.P vabanedes samuti uuesti narkootikume tarvitama hakata. Vangla iseloomustusest nähtub, et Z.P ei oska lahendada probleeme, ei mõista teiste inimeste seisukohti, ei mõtle tegude tagajärgedele, käitub impulsiivselt ning senine eluviis on näidanud, et ühiskonnas kehtivad reeglid ei oma tema jaoks tähtsust. Vangla hinnangul on Z.P kõrgohtlik ning ohtlikkus seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, varavastaste kuritegude toimepanemises ning narkootiliste ainete vahendamises. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 43 %. Lähtudes eeltoodust ja arvestad es kinnipeetava kõrgohtlikkust asub kohus seisukohale, et põhjendatud on jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu - ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja karistuse kandmise ajal uute õigusrikkumiste (distsiplinaarkaristused) ja kuriteo toimepanemise fakti. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt ja seda olukorras, kus kinnipeetavat on varasemalt karistatud tingimuslikult, kuid isik jätkas katseajal kuritegude toimepanemist. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer kohtunik 3